Artiklid

Evangeelsed käsitused religioonide paljususest Euroopas. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas uurimus, 3. osa

Üle-eelmises numbris ilmus tervikdokumendi sisukord, saatesõna eestikeelsele väjaandele, algväljaande eessõna ja ptk. 1-2. Vt siit. Eelmises numbris ilmusid ptk. 3-4.2. Käesolevas numbris avaldatava tekstiosa ülesehitus on järgmine:

4.3 Lähem pilguheit religioonide paljusust käsitlevatele piiblitekstidele
4.3.1. Vana Testament
4.3.2. Uus Testament
5. Paljuusulises ühiskonnas üheskoos elamine
5.1 Dialoogikultuuri arendamine üheskoos elades
5.2 Religioonide suhted ja dialoogid – probleemid ja võimalused
5.3 Koostöö praktilistes kokkupuutevaldkondades
Lisa 1. EKOE liikmeskirikute esitatud dokumentide loetelu
Lisa 2. Uurimusprotsessis osalejad


4.3 Lähem pilguheit religioonide paljusust käsitlevatele piiblitekstidele

Kuidas saab teiste religioonide järgijatega suhtlemisele avatud ja nendega kohtumisest huvitatud arusaam usutõest ühilduda Uues Testamendis leiduvate ainuõigsusväidetega? Ap 4:12 öeldakse: „Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks.“ Veel üks tuntud näide on Jeesus Kristuse kinnitus „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu“ (Jh 14:6).

Need ja teised sarnased Piiblis esitatud väited näivad olevat vastuolus nii avatud ja huvitatud hoiakuga religioonide dialoogi suhtes kui ka teiste religioonide, usutavade ja nende järgijate aktsepteerimise ja austamisega. Kui tõlgendame piiblitekste, milles räägitakse kristlaste suhetest teiste uskudega, peame tähele panema ajaloolist konteksti ja arvatavasti ka vastavate väidete taga peituvaid konkreetseid tüliolukordi. Varasemal ajal on mõningaid piiblitekste aeg-ajalt väärtarvitatud, kuna neid on peetud igikestvaks ajatuks tõeks, võtmata arvesse nende kirjutamise taustaks olevaid konkreetseid ajaloolisi asjaolusid ja konflikte. Tuntud näiteks on ekslik püüd kasutada Uues Testamendis leiduvaid juudivastaseid kirjakohti – nagu Mt 27:25 („Ja kogu rahvas kostis talle: „Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!““), Jh 8:44 („Teie olete oma isast kuradist“) või 1Ts 2:15 („kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased“) – selleks, et põhjendada kristlaste üldist vaenulikkust juutide suhtes. 

Lisaks on Jeesus Kristusest kui ainsast päästeteest rääkivaid piiblitekste kasutatud argumendina ka selliste religioonide vastu, mida Piibli kirjutamise ajal veel olemas ei olnud (nt islam) või millest Piibli autorid midagi ei teadnud (nt Ida-Aasia religioonid). 


4.3.1. Vana Testament

Vanas Testamendis eeldatakse ja sageli ka öeldakse, et peale Jahve on olemas veel teisi jumalaid. Seal mööndakse, et eri rahvastel on erinevad jumalad. Juudi rahva väljakujunemise käigus jõudsid nad mõistmiseni, et nende erinevad (esiisade) jumalad on tegelikult üks ja seesama Jumal, kes ilmutas ennast kui Jahve (vt nt 2Ms 6:2; 3:13–15. Ent see Jumal erineb siiski muude rahvaste mitmesugustest jumalatest.

Seda võib näha juba esimese käsu teisi jumalaid välistavast sõnastusest: „Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: „Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!““ (2Ms 20:1–3, vt 5Ms 5:7). Selle käsu põhirõhk ei ole väitel, et ainult Iisraeli Jumal on olemas (monoteism), vaid et israeliidid peavad järgima ja teenima ainult seda Jumalat (monolaatria). 5Ms 4:19–20 öeldakse koguni, et Iisraeli Jumal on andnud teistele rahvastele taevased jumalused (näiteks tähed), aga enda omaks on ta valinud Iisraeli rahva. Mi 4:5 öeldakse: „Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Issanda, oma Jumal nimel, ikka ja igavesti.“

Ka kõigi nende Vana Testamendi arvukate kirjakohtade, milles mõistetakse hukka teiste rahvaste kultused ja rituaalid – eriti kaananlaste Baali kummardamine (nt 2Kn 17:7jj; 21:1jj; Ps 31; 78; 96; 97; 106; 115; 135) –, ning Jesaja, Jeremija, Hesekieli ja Hoosea prohvetiraamatute eelduseks on arusaam, et neil rahvastel on oma jumalad. Jahve poolelt vaadates suhtutakse neisse jumalatesse kriitiliselt. Nende tekstide sageli poleemiline tonaalsus osutab, et kriitika ei ole suunatud niivõrd nende jumalate endi vastu, vaid on mõeldud hoiatusena Iisraeli rahvale, et nad ei võtaks judaismi liigselt üle kaananlaste religiooni elemente.

Hilisema ajajärgu Vana Testamendi teoloogias hakati kahtlema juba ka teiste jumalate olemasolus. Kujunes välja arusaam, et teiste rahvaste jumalad on üksnes näiliselt jumalad. See oli tingitud monoteismist, mis arendati välja Paabeli pagenduses, kus Jahved võrreldi teiste jumalatega. Jesaja raamatus asendatakse selline jumalate paljususest rääkiv kõneviis rõhutatult monoteistliku sõnumiga (vt Js 40:18.25; 44:6–8; 46:9). Pagendatute lohutamiseks ja nende lootuse tõstmiseks ei piirdu prohvet üksnes väitega, et teiste rahvaste jumalad on jõuetud ja vaiksed, vaid kuulutab, et neid ei ole üldse olemas, sest nad ei ole midagi muud kui inimeste loodud ajalikud kujutised. Kuna Jahve on neist jumalatest erinev, saab ta õigusega väita: „Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina“ (Js 44:6, vt ka Js 43:10–11: „enne mind ei ole olnud ühtegi jumalat ega tule ühtegi pärast mind. Mina, mina olen Issand, ei ole muud päästjat kui mina“; vt ka Js 45:14, 18, 21–22; 5Ms 4:1–40).

Siit on näha, kuidas jumalamõistmine Vanas Testamendis muutus: arusaam, et israeliidid peavad teenima ainult Jahved, muutub aja jooksul kriitiliseks hoiakuks teiste rahvaste jumalate suhtes, keda hakatakse pidama üksnes pseudojumalateks. Selle tagajärjel tekkis usk, et Jahve ei ole üksnes oma rahva, vaid kõigi rahvaste ja terve universumi Jumal. Jumala tegevuse kõikjale ulatuvust rõhutatakse näiteks Joona raamatus, kus prohvet peab õppima, et Jumala arm ei piirdu ainult Iisraeli rahvaga. Psalmis 67 kiidetakse Jumalat selle eest, et ta mõistab rahvastele kohut õigluses ja juhatab rahvahõime maa peal. Am 9:7 järgi tõi Jumal Iisraeli välja Egiptusest, aga peale selle ka vilistid Kaftoorist ja süürlased Kiirist – seega juhatab ta isegi neid rahvaid, kes teda ei kummarda. Näiteid sellest, kuidas Jumal juhatab ja suunab teisi rahvaid, võib leida ka Js 19:24–25; 45:1 ja Jr 27:4–11. Ml 1:11 väidab koguni, et Jahved teenitakse ka teiste rahvaste seas.

Samas ei ole teised rahvad Vana Testamendi järgi kutsutud Jahved kummardama. Mõnes Vana Testamendi kirjakohas on väljendatud ideed, et kõik rahvad rändavad Siionisse, mis on Jahve maapealne asupaik. Sellest võib välja lugeda, et Jahved peetakse kogu maailma Jumalaks (vt Js 2:2–4; Mi 4:1–4). Ent isegi kui Jahve on selle arusaama järgi ainus tõeline Jumal, kes tegutseb kogu maailmas, peetakse tema kummardamist ikkagi ainult Iisraeli rahva pärisosaks. Kuigi see Jumal valitseb kõiki rahvaid, on ainult israeliidid kutsutud ja kohustatud teda teenima. 

Vanast Testamendist ei nähtu kuigi suurt huvi Jumala olemust ja üldist tegevust käsitlevate üldistuste vastu. Tähelepanu keskmes on lugu Jumala ja tema rahva suhetest. Sellest aspektist mõistetakse ka Jumalat kui kogu maailma loojat, kes on loonud iga viimse kui inimese oma näo järgi ja on sõlminud universaalse lepingu kõikide inimestega (vt 1Ms 1 ja 9).


4.3.2. Uus Testament

Ka Uuest Testamendist võib leida mõningaid vanatestamentlikke motiive ning kriitilist hoiakut selle suhtes, et rahvad on Jumalast ära pöördunud. Osa sellest kriitikast on suunatud teiste juutide vastu ning teine osa kehtib ka muude rahvaste ja isegi kõikide inimeste kohta. Seda väljendab näiteks Rm 1:18–32, kus väidetakse, et Jumal on kõikidele inimestele avaldanud selle, mida temast on võimalik teada. Seetõttu „nad ei saa endid vabandada, sest et Jumalat tundes nad ei ole ülistanud ega tänanud teda kui Jumalat“ (Rm 1:20–21). 1Kr 10:20 leiame väite, et need jumalad, kellele paganad ohverdavad, on tegelikult hoopis kurjad vaimud. Siin jätkub vanatestamentlik mõtteviis. Selle religioonide kriitikaga samasse ritta kuulub arusaam, et endisest usust kristlusesse tulnud inimesed on „ebajumalaist pöördunud Jumala poole, teenima elavat ja tõelist Jumalat“ (1Ts 1:9). Samuti võib hilisema vanatestamentliku mõttelaadi jätkuks pidada väidet, et „paganad […] ei tea midagi Jumalast“ (1Ts 4:5), olgugi et Iisraelile tuntud Jumal on universaalne Jumal.

Need (ja teised) Uue Testamendi tekstid iseloomustavad hästi juba Vanast Testamendist tuttavat, järjest laiemalt levinud mõttearendust selles suunas, et Iisraeli Jumal on universaalselt kõikide inimeste Jumal. Nii leiame Uuest Testamendist arutlusi sellise jumalamõistmise tähenduse üle, mis apostel Pauluse järgi sai lõpuks täielikult selgeks ja nähtavaks Jeesus Kristuses. Iisraeli Jumal, kellest Jeesus tunnistab ning kes sai Jeesuses endas nähtavaks ja lihaks, on radikaalselt armuline Jumal kõikidele inimestele! Uue Testamendi kirjutistest ja eriti Pauluse kirjadest on näha, kui raske on erinevate tekstide autoritel sellisest jumalamõistmisest tulenevate järeldustega leppida. Need järeldused ei ole olnud alati ja igal pool ühesugused. Need on sõltunud arutelus osalevaid inimesi ümbritsevast kontekstist ja neid otseselt puudutanud probleemidest. Seetõttu ei lõppenud Jumala universaalsuse järelmite üle arutlemine Uue Testamendiga, vaid on jätkunud läbi kogu ajaloo.

Uues Testamendis on dokumenteeritud mõned oma aja konfliktid, mida võib näha väga teravast poleemikast teiste juutide vastu. Kui me soovime tänapäeval kujundada üldist seisukohta kristluse ja judaismi suhete kohta, siis ei ole nendest poleemilistest väljenditest mingit abi. Samuti ei saa neid kasutada ristiusu ja muude religioonide vahekorra üldiseks määratlemiseks, sest neis käsitletakse kristlaste-juutide suhete probleeme, mis esinesid 1. sajandil ühes väga konkreetses piirkonnas.

Pigem tuleb ristiusu ja teiste religioonide vahekorra määratlemise juhtnööri otsida kõigepealt Jeesuse õpetusest ja tegevusest, nii nagu nelja evangeeliumi tunnistus seda vahendab. Rääkides usust Jeesusesse Kristusesse, tuleb teiseks arvesse võtta selle erinevaid avaldumisvorme, nii nagu need kajastuvad kõigis Uue Testamendi erinevates raamatutes.

Jeesuse enda arusaama järgi oli ta saadetud kuulutama juutidele (Mt 15:24). Nii läkitas ka tema oma jüngrid juutide juurde (Mt 10:5–6) ning tal polnud mingit põhjust pöörata tähelepanu muudele religioonidele ja kultustele või nende erinevatele jumalatele. Nii näiteks ei maininud ta oma kodulinnast Naatsaretist kõigest kaheksa kilomeetri kaugusel asunud hellenistlikus Sepphorises valitsenud uskude paljusust. Me ei tea, et tema suust oleks kõlanud hukkamõistvaid hinnanguid teiste rahvaste ja kultuste kohta. Küll aga hoiatas ta enda järgijaid, et nad oma kutsumust tõsiselt võtaksid, sest vastasel korral kutsub Jumal nende asemele teised (Mt 8:11–12; Lk 14:16–24). Järelikult oli ta vähemalt teadlik võimalusest, et Jumalal võib olla suhe ka teiste rahvastega.

Oma kuulutuses tõstis Jeesus teiste seas esile Jumala valitud mittejuute, nagu näiteks Sarepta lesknaist, kelle juurde Jumal läkitas prohvet Eelija Iisraeli leskede asemel (Lk 4:26), või süürlast Naamanit, kes oli prohvet Eliisa ajal ainus Iisraelis puhtaks saanud pidalitõbine (Lk 4:27). Ta osutas eeskujulikule usule, mida väljendasid näiteks Kaanani (või Sürofoiniikia) naine, kelle tütre ta terveks tegi (Mt 15:21–28), ja Kapernauma (roomlasest) väeülem, kes palus, et Jeesus tema teenri tervendaks (Mt 8:5–13).

Evangeeliumilugudes räägitakse, et Niineve rahvas võttis kuulda prohvet Joona õpetust ja üleskutset patukahetsusele (Lk 11:30–32) ning Jeesus lubas välismaisel lausujal jätkata kurjade vaimude väljaajamist seni, kuni ta teeb seda Jeesuse nimel (Mk 9:38–40). Tähendamissõnas halastajast samaarlasest rõhutas Jeesus, et röövitud meest ei tõtanud ennastsalgavalt abistama preester ega Jeruusalemma teenistusele kiirustanud leviit, vaid hoopis mees Samaariast, mille elanike kohta arvati, et nad ei ole Jahve järgijad (Lk 10:29–37). Johannese evangeeliumi 4. peatükis räägitakse, kuidas Jeesus istus allika ääres Samaaria naise kõrval ja jäi nende külasse kaheks päevaks. 

Evangeeliumide põhjal on üldiselt selge, et jumalariigi küsimustes polnud ühiskondlikel või religioossetel piiridel Jeesuse jaoks tähtsust. Jeesus suhtles peamiselt juutidega. Ent nii Samaarias kui ka Galilea põhjaosas puutus ta ilmselt kokku teiste rahvusrühmade ja teiseusuliste inimestega ning ei teinud sellest probleemi. Tema hoiak nende inimestega kohtudes näib olevat lähtunud ikka ühtemoodi teadlikkusest jumalariigi läheduse kohta. See Jumal oli Jeesuse jaoks tingimusteta ja radikaalselt armuline. Jeesus Kristuse sõnumi tuuma võib kokku võtta nii: Jumal tahab päästet kõikidele inimestele. Ta on nagu kadunud laste hea isa ja otsib iga kadunud lammast otsekui hea karjane (Lk 15). Jumal kutsub oma pidusöögile ka need, kes on temast kaugel, kui esimesena kutsutud kohale ei tule (Lk 14:16–23). „Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis“ (Lk 13:29). Näib, et Jeesuse jaoks ei olnud esmatähtis usu tunnistamine. Talle oli oluline Jumala tahte teostamine ja täitmine: olla aktiivselt solidaarne näljaste, haigete, võõraste ja vangistatutega (Mt 25:31–46). „Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema“ (Mk 3:35). Ap 10:34–35 järgi mõistis Peetrus, „et Jumal ei ole erapoolik, vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust.“ Saabuva jumalariigi valguses väheneb seniste ühiskondlike, kultuuriliste ja usuliste eraldusjoonte tähtsus nii, et need muutuvad tegelikult lausa ebaoluliseks. Kõige tähtsam on elada vastavalt jumalariigi lähedusele. Jumalariigi ligioleku teadvustamine ja oma elus sellest juhindumine on otsustav tegur, mis eristab inimest kõigist neist, kes seda ei tee. Mitte kõik inimesed, kellele Jeesus kõneles, ei järgnenud talle. Mõned ei suutnud muuta oma elu nii, et see vastaks jumalariigi lähedusele, kus teostub Jumala õigus. 

Usk Jumala tingimusteta armastusse ja armu viib vältimatult järelduseni, et uue lepingu kehtivus ei piirdu ainult juudi rahvaga. Seda järeldust rõhutas eriliselt Paulus ja sellest tunnistab ka Apostlite tegude raamat. Kui Jumala armul ja armastusel ei ole mingit religioosset (või muud) eeltingimust, siis põhimõtteliselt ei saa religioosse kuuluvuse põhjal mitte kedagi sellest Jumala armust ja armastusest välistada. Loomulikult võivad inimesed selle armu ja armastuse tagasi lükata või seda eirata nii, et nende ja Jumala vahele jääb otsekui põhjatu kuristik. Ent Jumala tahe päästa iga inimene hõlmab endasse isegi selle lõhe ja eraldatuse ning toob eraldatud tagasi. 

Pauluse järgi on Jumal ennast ilmutanud oma loomistöös. Seetõttu ei saa ükski loodu väita, et tal pole sellele ilmutusele ligipääsu (Rm 1:18–20). Jumal on kirjutanud seaduse paganate südamesse. Ap 14:15–17 loeme, et Jumal on andnud endast tunnistust kõikide rahvaste seas. Ap 17:22–31 järgi tunnistab Paulus Areopaagil peetud kõnes Ateena kodanikele, et nende teenitav tundmatu Jumal on seesama Iisraeli Jumal, keda Jeesus nimetas isaks. See Jumal „ei ole kaugel ühestki meist, sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud: „Sest ka meie oleme tema sugu““ (Ap 17:27–28). 

Mida saab sellest Uue Testamendi tunnistusest järeldada kristlaste ja teiste religioonide esindajate suhete kohta? Hirm nendega kohtumise ees ja neisse kahtlustavalt suhtumine ei ole kooskõlas Jeesuse eeskujuga. Jeesust järgides peaksid kristlased üles näitama avatust ja huvi teiseusuliste inimestega suhtlemise vastu. Teiste religioonide järgijate ja esindajatega dialoogi pidamisele pole mingeid piiranguid. Esiteks on selline kõnelemine ja suhtlus juba iseeneses tähenduslik. Teist usku inimestega suhtlemine, mis hõlmab elu kõiki aspekte (k.a majandus, kultuur, perekond, teadus, poliitika), peaks seetõttu toimuma religioossetes asjades lugupidavalt: austades suhtluspartneri usuvabadust ja tunnustades tema religioosset enesemääramisõigust. Uue Testamendi järgi peaksid kristlased vaatama teiseusulisi samasuguse pilguga, nagu Jeesus neid vaatas, ja suhtuma neisse samuti, nagu suhtub Jumal. Jumala radikaalne arm on suunatud neile samuti nagu kõigile kristlastele, aga ka ateistidele ja agnostikutele. Selle ning tänapäeval normiks saanud iga inimese autonoomia (k.a religioosse enesemääramis­õiguse) tunnustamise tõttu võivad ja peavadki religiooni küsimused kuuluma eri usku inimeste mõttevahetuse juurde. Tänu Jumala radikaalsele armule pole mingit piiri ega kitsendust, mis ei lubaks meil pöörduda kõikide inimeste poole, olenemata nende religioossest kuuluvusest, palvega: „Andke endid lepitada Jumalaga“ (2Kr 5:20). See on radikaalselt armulise Jumala enda palve, mille ta esitab igale viimsele kui inimesele. Seda Jumalaga leppimise palvet esitades tegutsevad kristlased kui Jumala saadikud.


5. Paljuusulises ühiskonnas üheskoos elamine

Eelmises peatükis esitati teoloogiline visand põhjustest, miks evangeelsed kristlased peaksid teiseusuliste inimestega konstruktiivselt läbi käima, ning sama arutluskäik kehtib ka mitteusklike ja usulise kuuluvuseta inimeste suhtes. Jumala radikaalne arm annab meile vabaduse suhelda teistega enesekindlalt ja avatult. Kõige sagedamini kasutatakse sellise suhtluse kohta dialoogi mõistet, mis hõlmab kõigi osalejate enesekindlat kõnelemist ja tähelepanelikku kuulamist. Selline dialoog ei tähenda üksnes otsest vestlust erinevate inimeste vahel, vaid osutab ka teatud põhihoiakule, elamisviisile või suhtluslaadile.

Naabrite, töökaaslaste ja sõpradena osalevad paljud inimesed aktiivselt nn eludialoogis.Selle asemel et lihtsalt külg külje kõrval elada, otsustavad kogukonnad ja inimesed teadlikult ja konstruktiivselt elada üheskoos ja üksteisega suhteid luua. Järgnevas esimeses alaosas (5.1) tutvustatakse sellise dialoogikultuuri põhielemente. Teises punktis (5.2) arutletakse religioonide suhete ja dialoogi probleemide ja võimaluste üle. Peatükk lõpeb ülevaatega võimalikest religioonide koostöö valdkondadest (5.3).


5.1 Dialoogikultuuri arendamine üheskoos elades

Euroopa evangeelsed kristlased ja kirikud osalevad aktiivselt paljudes eri tasandite dialoogiprotsessides. Neis käsitletavad teemad ja probleemid hõlmavad nii teoloogia ja spirituaalsuse kui ka eetika ja sotsiaalpoliitika küsimusi. Igapäevaelus tekib eri usku naabrite, pereliikmete, töökaaslaste, võistkonnaliikmete ja kodanikena koos elavate inimeste vahel spontaanseid kahekõnesid. Tipptasemel usujuhtide vahel korraldatakse kohtumisi, et arutada nii vastavate kogukondade kui ka terve ühiskonna jaoks olulisi teemasid. Kogudused ja usuosadused on hakanud vajalikuks pidama üksteise pühamute külastamist ning usupühadel kokku saamist ja vastastikust tervitamist. Noortetöös ja religiooniõpetuses võetakse kasutusele uusi mängulisi meetodeid, mis tekitavad uudishimu ja kokkupuuteid teistega. Sellised erinevad dialoogiliste kohtumiste vormid on kõik võrdselt olulised, sest need vastavad erinevatele vajadustele.

Kohtumine ja dialoog aitavad ületada hirmu ja ükskõiksust teiste usuosaduste või religiooni kui sellise suhtes. Euroopas suhtub päris palju inimesi religiooni kahtlustavalt või isegi vaenulikult. Üha enam näib levivat religioosne kirjaoskamatus, võimetus mõista religioosse pühendumise tähendust. Samal ajal kardavad paljud kristlaskonna liikmed kokkupuuteid teist usku või usuta inimestega, sest nad ei oska ise oma usku sõnastada ja neil puudub kogemus, kuidas käia ümber erinevustega usulistes küsimustes. Nad tõmbuvad pigem oma kogukonda tagasi, pidades seda üha keerulisemaks muutuvas maailmas turvaliseks varjupaigaks. Ent selline tagasitõmbumine on vastuolus kiriku ülesandega pöörduda maailma poole. Selle ülesande täitmine hõlmab kohtumisi usklike ja mitteusklike inimeste vahel, mida tuleks käsitada dialoogilises vaimus.

Kõnelustel osalejate seas võib leida väga erinevaid ajendeid, mis on pannud neid dialoogi alustama. Mõned nendest on järgmised:

  • püüd mõista, kuidas teiseusulised oma usuteekonda kirjeldavad;
  • soov saada teiste uskude kohta usaldusväärset teavet;
  • vajadus lahendada eri usku inimeste vahel tekkinud arusaamatusi;
  • ühine osalemine usupühade tähistamises ja rituaalides;
  • oma usukogemuste jagamine teistega;
  • püüd lahendada teoloogilisi probleeme, mis on päevakorrale tõusnud teiste uskude mõjul;
  • teiste inimeste usukogemuste tundmaõppimine;
  • teiseusuliste ja mitteusklike inimeste ja rühmadega heanaaberlike suhete loomine;
  • ühine tegevus puudust kannatavate inimeste heaks;
  • koostöö ühiskonna solidaarsuse ja sidususe tugevdamiseks.

Ühtede jaoks on dialoog osa nende usuteekonnast, teistele pigem intellektuaalne seiklus, kolmandatele aga hoopis sotsiaalpoliitiline paratamatus. Konkreetse dialoogiprotsessi keskmes olevast aspektist olenemata on dialoog alati liikumine, mille eesmärk on lahutatud või killustunud osi taas ühendada ja vastastikust mõistmist suurendada.

Isegi religioonide kohtumise/dialoogi sisu ja eesmärki täpsustamata on selge, et tegevust saab religioonide või eri usku inimeste dialoogiks nimetada üksnes juhul, kui on olemas mingisugune väidetav ja eeldatav religioosne erinevus. Kõige olulisemaks peetakse tavaliselt dialoogis osalejate usulise identiteedi, kuuluvuse ja taustaga seotud erinevusi. Kultuurilisi, sotsiaalseid, rahvuslikke ja soolisi erinevusi enamasti samal määral ei rõhutata. See ei tähenda, et neid ei ole olemas. Samuti ei saa sellest järeldada, et need muud erinevused ei ole dialoogi käigus toimuva mõtestamise ja tegevuseesmärkide püstitamise protsessis olulised. Mõnikord mõjutavad need muud erinevused dialoogi isegi rohkem kui usuline identiteet ja eneseväljendus. Olenevalt kontekstist, kirikute ees seisvatest aktuaalsetest sotsiaalsetest, kultuurilistest ja religioossetest probleemidest ning konkreetsetest dialoogidest, milles nad osalevad, on oluline rohkem või vähem tähele panna ka osaliste muid inimlikke erinevusi või sarnasusi peale nende religioosse kuuluvuse, veendumuste või tausta.

Üks dialoogi iseloomulikke tunnuseid on eeldus, et partnerid kohtuvad võrdsetel alustel: mõlemad on tulnud teist ära kuulama ja ise rääkima. Osalejate ühine eesmärk on vastastikust mõistmist suurendada. See dialoogis võrdselt osalemise eeldus kehtib sellele vaatamata, et tegelikus elus raskendavad selle teostamist paljud erinevused ja ebavõrdsed lähtekohad. Üks dialoogi oluline osa on esmakordne kokkusaamine eesmärgiga panna paika ühine päevakord. Religioonide dialoogi puhul on oluline ka eeldus, et usk on elav tegelikkus, mida loob ja hoiab elav Jumal. See tähendab, et dialoog ei ole pelk mõttevahetus kivistunud usutraditsioonide üle, vaid selles käsitletakse õpetusi ja praktikaid, mis on seotud kaasaegsete probleemidega ja saavad kuju konkreetse inimeste eludes.

Väga oluline on näha, et dialoogiprotsesside eelduseks on vastav haridus, mis annab inimestele oskuse dialoogi pidada, ning samal ajal on dialoog ise õppimiskogemus, mis inimesi kujundab ja muudab. Sellest nähtub, et dialoog peab jätma inimestele ruumi õppida ja areneda. Teatud mõttes on dialoog vahend, mis aitab vältida kahte äärmust: ühelt poolt usuline harimatus ja teiselt poolt religioosne absolutism. Inimesed, kes osalevad religioonide dialoogis, võtavad religioosset pühendumist ja sellega ka erinevust tõsiselt. Nad seavad kahtluse alla kõik usu kohta esitatavad relativistlikud ja absolutistlikud seisukohad. Igasugune üldine jutt religioossusest või vaimsusest muutub küsitavaks, kui selle kõrvale asetada need konkreetsed uskumisviisid, mida inimesed oma elus tegelikult järgivad ja kogevad.

Religioonide dialoog on sageli väga tihedalt seotud kultuuridevahelise dialoogiga. Viimastel aastatel on hakatud üha rohkem teadvustama iga usukogukonna sees leiduvat sisemist kultuurilist mitmekesisust. Mõnikord saab religioonide dialoogist alguse kultuuridevaheline dialoog ja mõnikord toimub protsess vastupidi. Mõlemad dialoogivaldkonnad on Euroopa tuleviku seisukohalt äärmiselt olulised. Igal pool, kus usukogukonnad selliseid protsesse alustavad, kus inimesed õpivad erinevustele vaatamata koos elama, aitab see väga konkreetselt kaasa ühiskonna heaolu suurenemisele. Religioonide dialoog aitab ületada läbi kogukondade jooksvaid lõhesid ja aitab inimestel elus endale sobivaimat teed leida, et muutuda nii usu kui ka kodanikuteadvuse poolest küpsemaks.


5.2 Religioonide suhted ja dialoogid probleemid ja võimalused

Religioonide suhete ehitamises ja dialoogides ette tulevad probleemid ja võimalused sõltuvad väga palju kontekstist ja sellest, millised inimesed ja rühmad on kaasatud. Mõne kiriku kohalikus kontekstis ei ole religioonide paljusus kuigi suur, samas kui teised tegutsevad väga mitmekesises keskkonnas ning võivad olla protestantide või kristlastena isegi vähemuses. Mõnikord seisneb raskus selles, et anda eri religioonide inimestele ruumi ja võimalusi reaalselt kokku saamiseks, ühistegevusteks või üldse kontakti loomiseks. Ent kõige keerulisem ülesanne võib peituda ka selles, kuidas luua kokkusaamiseks rahuldavad eeldused, mis põhineksid võrdsel partnerlusel. Kellega kõnelusi pidada või kohtuda, milliseid teemasid käsitleda, kus kokku saada ja milliseid tegevusi teha on samuti tähtsad küsimused, millele mõelda. Nende küsimuste vastustest sõltub kohtumiste vorm ja sisu.

Eelkõige usujuhtide osalusel toimuv ametlik dialoog võib olla vajalik selleks, et anda üldine roheline tuli koguduste ja ilmikutele tasandi kontaktidele ja dialoogile. Samas võivad üksnes juhtkonna tasemel toimuvad kokkusaamised jääda piiratuks, kuna neil saab osaleda ja seisukohti väljendada üksnes kitsas ring inimesi. Samuti võivad need muutuda väga meestekeskseks, sest enamus usujuhte on mehed. Kuna eri religioonide hoiakud soo ja soorollide suhtes on erinevad ning need erinevad hoiakud ise on nii religioonidevaheliste kui ka -sisteste konfliktide allikaks, vajab see küsimus erilist tähelepanu. Religioonidevahelistel kohtumistel osalevate evangeelsete kirikute naissoost vaimulike jaoks on oluline võimalus olla oma meeskolleegidega võrdselt kaasatud, et vältida olukorda, kus nad ei saa usujuhtide „vendluse“ süvendamise ettekäändel dialoogis täisväärtuslike partneritena osaleda. Lisaks peaksid dialoogiosalised hoiduma sooküsimuste ületähtsustamist nii, et need muutuvad vastandumist suurendava identiteedipoliitika osaks. Selle asemel võiksid kohtumistel esindatud usutraditsioonid esitada üksteisele küsimusi soolise õigluse ning soo ja naiste õiguste küsimustes valitsevate ideaalide ja tegeliku olukorra lahknevuste kohta.

Mõnikord korraldavad religioonide dialoogi ja diapraktikat naisühendused. Need ühendused tegutsevad tihti rohujuuretasandil ja on kursis argiprobleemidega ning neist võib olla abi, et juhtkonna taseme algatustel ei katkeks side tegeliku eluga. Seega on oluline luua sidekanaleid selliste rohujuuretasandi kõneluste ja kõrgema tasandi kohtumiste vahel. Kuna seisukohtade erinevus on religioonide dialoogis juba eelduslik, annab see hea võimaluse käsitleda vastuolulisi küsimusi. Dialoogi eesmärk ei ole saavutada täielikku ühtsust religioossetes asjades või kõigis küsimustes üksmeelele jõuda, vaid pigem süvendada püsima jäävate erinevuste tingimuses suhteid ja sõprust. Tänu sellele võib dialoogi õhustik luua väga head eeldused avameelsuseks ja võimaldada mõnel juhul isegi vabamat eneseväljendust kui oma kogukond.

On kohti, kus eri usurühmituste vastandumise tase on madal. Teisal jällegi esineb pingeid nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Kontaktid, suhete loomine ja dialoog on olulised mõlemal juhul. Kui religiooni või mõne usutavaga seoses esineb kohalik või kogu riiki hõlmav konflikt, on oluline tõlgendada toimuvat läbi mitme eri vaatenurga. Milles seisneb konflikti religioosne osa? Millised on sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilised tegurid? Mõnel juhul on oluline keskenduda religiooni ja usulisele identiteedi asemel rohkem muudele asjaoludele.

Religioonil põhinev identiteedipoliitika tekitab probleeme nii usukogukondadele kui ka religioosse ja mittereligioosse elanikkonna suhetele. Kirikute ülesanne on toetada koguduseliikmete usku Kristusesse ja jääda samal ajal avatuks teistele. See kahetine ülesanne peaks kajastuma ka kirikute kuulutuses ja üldises töös ning järelemõtlemises teiste usklike (ja mitteusklike) inimeste ja rühmadega üheskoos elamise ja nendesse lugupidavalt suhtumise üle. Kuna Euroopas esineb nii võõravaenulikke, antisemiitlikke kui ka islami-/muslimivastaseid hoiakuid, peavad siinsed kirikud pakkuma alternatiivseid lugupidamisel ja teadmistel põhinevaid võimalusi, kuidas teistest rühmadest ja inimestest rääkida, ning mõistma hukka kristliku sõnumi igasuguse rakendamise võõrandava ja inimvaenuliku kõne ja poliitika teenistusse.


5.3 Koostöö praktilistes kokkupuutevaldkondades

Üks praegusel ajal kogukondade, riikide valitsuste ja Euroopa institutsioonide ees seisev probleem on eelkõige Süüria sõjast tingitud pagulaste suur arv, aga ka muudest konfliktipiirkondadest pärit pagulaste ja sisserändajate hulga suurenemine. Seoses pagulaste ja sisserändajate pakiliste vajadustega, aga ka pikemas perspektiivis turvalisuse ja kuulumise tagamisega on alates 2014. aasta suvest suurenenud teadlikkus humanitaarkriisist. Kodanikuühiskond, sealhulgas paljud evangeelsed kirikud ja muud usuühendused on pakkunud konkreetset praktilist abi ning toetanud külalislahke ja hooliva õhkkonna loomist. Süüria pagulaste seas on nii muslimeid kui ka kristlasi ning pagulaste eest hoolitsemine võib olla üks oluline ülesanne, millega islami-kristluse dialoogirühmades ja muudes koostöövormides tuleb lähiajal tegeleda. Pagulaste ning koguduseliikmete ja muu elanikkonna kohtumiskohtade loomine ja nende kontaktide soodustamine annab head eeldused vastastikuste hirmude vähendamiseks ning aitab vältida võimalikke hõõrumisi ja pagulaste vastu suunatud vägivalda, mida on juba mitmel pool ette tulnud.

Euroopa ajaloole tagasi vaadates näeme veel ühte tähelepanu vajavat nähtust, mille jäljed püsivad usukogukondades tänaseni. Uusaegse Euroopa ajaloos aset leidnud rasked konfliktid usukogukondade vahel on paljudes maades viinud riigi sekulariseerumiseni, tänu millele vabanes riik ühelt poolt religioosse hegemoonia alt ja teiselt poolt vabanesid usukogukonnad riigi ülemäärasest sekkumisest. Sellest ajaloolisest protsessist välja kasvanud ilmalik riik loob raamistiku, mille sees erinevad usukogukonnad saavad omavahel suhelda ja ühist läbikäimisruumi luua.

Ent viimastel aastakümnetel on paljudes Euroopa riikides esile kerkinud uus probleem: lisaks riigile ja selle institutsioonidele on sekulariseerunud ka ühiskond ja avalik sfäär, mistõttu järjest enam levib seisukoht, et usk on iga inimese isiklik asi. Sellest vaatevinklist võidakse usutunnistuste paljusust näha ohuna, mis võib ühiskonda lõhestada.

Selliste religiooni taltsutamise ja kodustamise püüdluste ohjamiseks peavad usukogukonnad edendama omavahelisi suhteid, mis näitaksid, et kestlik ja rahumeelne erinevustega toimetulek on tõepoolest võimalik. Elav religioossus ei ole miski, mis avalikku sfääri ohustaks, vaid pigem võimalus ühiskonda rikastada. Kui ühiskond ei püüa suruda usku avalikust sfäärist välja igaühe eraasjaks, vaid tunnistab religioonide avalikku rolli, siis muutub üheks peamiseks tähelepanu vajavaks valdkonnaks usundiõpetus. Usundiõpetus peaks kasvatama usklike dialoogivõimekust ja religioosset kirjaoskust ning aitama neil aktiivselt dialoogis osaleda. Teine viimasel ajal kõne all olnud küsimus puudutab usukogukondade juhtide koolitamist ja võimalusi pakkuda erinevatele usukogukondadele kõrghariduse tasemel teoloogilist väljaõpet. Sellega seoses on mitmes riigis ülikoolide juures rajatud islami teoloogia õppetoole või konfessionaalsete islamiuuringute üksusi.

Eri usku inimeste korrapärase ja kestliku teabevahetuse tagamiseks luuakse religioonidevahelisi nõukogusid ja koostööplatvorme. On algatusi, mis võimaldavad eri kogukondade inimestel kokku tulla ja üheskoos mõne ühiskondliku probleemi lahendamise kallal töötada või üksteise religioosse pühendumise ja praktika tähenduse paremale mõistmisele kaasa aidata.

Euroopa evangeelsed kristlikud traditsioonid ning ka muud elavad usutraditsioonid ei ole staatilised ega ühetaolised. Kõigi selliste suurte traditsioonide sees nagu hinduism, budism, islam, judaism, sikhism ja kristlus võib leida kohalikke ja kontekstist tingitud erinevusi, erinevaid organisatsioone ja veendumusi, doktriine ja praktikaid. Ka religioonivälises maailmas on erinevaid suundumusi ja hoiakuid religiooni suhtes, mis ulatuvad ükskõiksusest teadliku lahtiütlemiseni. Dialoogipartneri või naabertraditsiooni kohta teadmiste omandamine on oluline mõistmist ja läbikäimist soodustav vahend. Teadmisi saab omandada nii otseses kokkupuutes kui ka vastavaid traditsioone uurides ja nende kohta lugedes.

Euroopa evangeelsed kirikud osalevad religioonide dialoogides ja kohtumistes paljudel tasanditel ja mitmel eri moel. Dialoogi konkreetne vorm ja tase sõltub muu hulgas näiteks sellest, kas evangeelne kirik on mingis paigas enamus- või vähemuskirik, aga ka sellest, milline on teiste usukogukondade struktuur ja esindatus kohalikus kontekstis. Enamasti on dialoogide eesmärk tugevdada eri usku inimeste vahel häid konstruktiivseid suhteid, kuna nad elavad kodanikena samas riigis või naabritena ühes kogukonnas. Vastastikused teadmised teineteisest on olulised, aga halvustava eelhoiaku ületamise ja erinevustega leppimise seisukohast kõige olulisem on inimeste vahel usalduslike suhete loomine. Evangeelsete kirikute haridustöö oluline ülesanne on kasvatada oma liikmete teadmisi, võimeid ja oskusi iseenda usu sõnastamisel.

Usuliselt mitmekesisema elanikkonnaga kaasnevad kirikute jaoks uut laadi proovikivid. Segaabielud ja paljudes peredes toimuv mitmeusuline lastekasvatus tekitavad küsimusi laste ristimise ja õnnistamise kohta. Mõnikord soovivad erinevat usku partnerid ühist laulatustseremooniat/-liturgiat ja sama toimub ka matuste puhul. Mõnel pool korraldatakse religioonide ühispalvusi. Paljudel noortel kujuneb välja kaks või kolm religioosset kuuluvust, millest üks tuleneb perekonnasidemetest ja teine tekib sõprade mõjul. Kogemuste põhjal võib väita, et hästi toimivad regulaarsed religioonidevahelised kontaktid ja dialoog pakuvad häid võimalusi selliste ühiste küsimuste üle arutlemiseks. Samas võivad evangeelsed kirikud leida sellistele olukordadele erinevaid lahendusi, mille asetus suletuse-avatuse skaalal võib olla üpriski erinev. Peamine eesmärk ei ole välistada kiriku ja selle liikmete puhul religioonide mistahes ristamist, vaid pigem mõista, et kirikusse kuulumine on inimeste jaoks oluline, aga samal ajal võib neil olla teise usukogukonda kuuluv partner või laps või on nende elu mõni muu aspekt seotud teise religiooniga. Religioonide paljusus on tõsiasi ka inimeste argielus, mitte üksnes ühiskonna või poliitika tasandil. Jumala radikaalse armu ja religioosse paljususe suhte mõtestamisel ollakse evangeelsete kirikute kontekstis alles algusfaasis.

Lood usaldust loovatest kohtumistest ei mõjuta üksnes otseselt dialoogis osalenud inimesi, vaid ka nende töökaaslasi, pereliikmeid ja sõpru, kellele sellest räägitakse. Sageli käsitletakse neis lugudes ühist eetilist ja ühiskondlikku vastutust põletavate probleemide või kohalike konfliktide lahendamise eest. Näiteks Euroopas peetava islami-kristluse dialoogi kõige olulisem eesmärk on praegu ilmselt asendada mõlemapoolne hirm vastastikuse usaldusega. Ent Euroopa usukogukondade ees seisvad ühised probleemid on mitmetahulised ning eeldavad paljudes valdkondades ühise diapraktika võimaluste loomist. Sellised valdkonnad on näiteks religiooniõpetus ja noorte dialoogivõimekuse kasvatamine, varjupaigataotlejate ja pagulaste sotsiaalhoolekanne, vanurite eest hoolitsemine ja muud taolised tegevused, mida kirikutes nimetatakse diakooniaks. Kui mõistetakse neis valdkondades esinevaid ühiseid probleeme, võib dialoogist välja kasvada diapraktika, mis tugevdab religioonide piire ületavat kogukonnatunnet. Kuigi piirkonniti erineval määral, võib üldiselt eeldada, et tulevikus on Euroopas rohkem nii mitmeusulisi perekondi ja segaabielusid kui ka inimesi, kes on mitmesugustel põhjustel kogenud kuulumist rohkem kui ühte usukogukonda. Kui saaks näidata, et religioosse ja mittereligioosse kuuluvuse piire ületava ühise inimsuse loomine on võimalik, oleks see kehtiv tunnistus radikaalsest armust. Samuti annaks see evangeelsetele kristlastele juurde jõudu rõhutada paljuusulises Euroopas oma praktika radikaalselt suhetele avatud mõõdet.


Lisa 1. EKOE liikmeskirikute esitatud dokumentide loetelu

Kirik Dokumendi pealkiri Aasta Keel URL
Arnoldshai ner Konferenz/ Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik (VELKD) Religionen, Religiosität und christlicher Glaube 1991 DE (vt http://www.ekd.de/
ezw/Publikationen_2608.php)
Evangeelne Kirik Austrias Evangelische Christen und Muslime in Österreich. Eine Orientierungshilfe 2011 DE http://www.rpi-virtuell.net/workspace/
CFF7AB462FDA-475C-A6C7-3F92D3174C5
1/Web- IN- TRA/Ev.%20Christen%20
u.%20Muslime%20%C3 %96sterreich.pdf  
Evangeelne Kirik Badenis Einander mit Wertschätzung begegnen. Zum Zusammenleben von Christen und Muslimen in Baden 2005 DE http://www2.ekiba.de/download/Votum
_EOK_KA_Is lam_030505.pdf  
Evangeelne Kirik Badenis Von Nachbarschaft zu Partnerschaft. Christen und Muslime in Baden. Ein Arbeitsbuch für Gemeinden und Dialoggruppen 2014 DE www.ekiba.de/html/media/dl.html?i=52343
Evangeelne Luterlik Kirik Baieris Multireligiöses Beten. Handreichung  1992 41999 DE
Evangeelne Luterlik Kirik Baieris Erste Schritte wagen. Eine Handreichung für die Begegnung von Kirchengemeinden mit ihren muslimischen Nachbarn 2000 32009 DE
Evangeelne Luterlik Kirik Baieris Erste Schritte konkret. Gelungene Beispiele aus dem Arbeitsfeld des christlichislamischen Dialogs … 2005? DE http://www.bayernevangelisch.de/www/
download/Broschuere_erste_schritte. pdf  
Evangeelne Luterlik Kirik Baieris Begegnungen von Kirchengemeinden mit Muslimen, islamischen Gruppierungen und Moscheevereinen 2005 DE http://www.bayern- evangelisch.de/
www/download/Islam_komplett.pdf  
Evangeelne Luterlik Kirik Baieris Ein überzeugtes “Ja”. Praxishilfen für christlich-muslimische Trauungen 2012 DE http://www.bayernevange- lisch.de/
www/img/elkb12_hr_trauung_neu.pdf  
Berliin-Brandenburg-Sileesia Ülem-Lausitzi Evangeelne Kirik Diskussionsbeitrag: Grundlagen für den Dialog  2012/13 DE http://www.berlinermissionswerk.de/fileadmin/documents/
Grundlagen_des_Dial ogs.pdf  
Berliin-Brandenburg-Sileesia Ülem-Lausitzi Evangeelne Kirik Theologische Grundlagen zur Begegnung und zum Dialog mit Menschen anderen Glaubens, mit anderer Religionszugehörigkeit 2012/13 DE http://www.berlinermissions- werk.de/fileadmin/
documents/Theologische_Grundl agen.pdf  
Bern-Jura- Solothurni reformeeritud kirikud Er hat Liebe und Barmherzigkeit zwischen euch gesetzt – Handreichung für die Trauung von christlichmuslimischen Paaren “Il a mis entre vous de l’affection et de la bonté” – Guide pour le mariage de couples islamo-chrétiens 2007 DE               FR http://www.refbejuso.ch/fileadmin/user_upload/Dow nloads/
OeME_Migration/OM_Pub_christmuslim_Trauung.pdf           http://www.refbejuso.ch/
fileadmin/user_upload/Dow nloads/Francais/PDF_divers/
mariages_couples_isla mo-chretiens.pdf  
Briti Kirikute Nõukogu Relations with people of other faiths: guidelines on dialogue in Britain 1981 EN
Reinimaa Kirikute Konverents Religionsfreiheit als Menschenrecht im Christentum und Islam 2009 DE/ FR (kokkuvõte EN)  
Evangeelne Luterlik Kirik Taanis Mission and dialogue 2006 EN https://religionsmoede.dk/_Resources/Persistent/0/
8/4/2/08427ac7d8143c33f3d91ede4f9ba4fbef0584c
1/Mission%20and%20dialogue.pdf  
Evangeelne Luterlik Kirik Taanis Rapport fra lytterunde ganisationer og mos- blandt muslimske orkeer[1] 2006 DK http://religionsmoede.dk/_Resources/Persistent/7/f/e/
4/7fe4378d001f6f7f369fc0ecfff6e8627fd5c0dd/
rapport-lytterunde-muslimer-1.pdf  
Evangeelne Kirik Saksamaal (EKD) Zusammenleben mit Muslimen in Deutschland. Gestaltung der christlichen Begegnung mit Muslimen 2000 DE http://www.ekd.de/glauben/44716.html  
EKD Christlicher Glaube und nichtchristliche Religionen 2003 DE http://www.ekd.de/download/Texte_77.pdf  
EKD Klarheit und gute Nachbarschaft. Christen und Muslime in Deutschland 2006 DE http://www.ekd.de/download/ekd_texte_86.pdf  
EKD „… denn ihr seid selbst Fremde gewesen“ – Vielfalt anerkennen und gestalten 2009 DE https://www.ekd.de/ekdtext_108.htm  
EKD Religiöse Orientierung gewinnen. Evangelischer Religionsunterricht als Beitrag zu einer pluralitätsfähigen Schule  2014 DE https://www.ekd.de/ekd_de/ds_doc/
20141106_denk schrift
_evangelischer_religionsunterricht.pdf  
EKD Christlicher Glaube und religiöse Vielfalt in evangelischer Perspektive 2015 DE http://www.ekd.de/download/
christlicher_glaub e.pdf  
EKD/ Ko- ordinationsrat der Muslime Dialogratgeber zur Förderung der Begegnung zwischen Christen und Muslimen in Deutschland   Guidelines for encouraging dialogue between Christians and Muslims in Germany 2015 DE           EN http://www.ekd.de/EKD- Texte/dialogratgeber_christen_muslime.html
          http://www.ekd.de/english/guidelines_christians_mu slimes.html  
Prantsusmaa Ühendatud Protestantlik Kirik Choisir la confiance 2013 FR http://www.eglise-protestante-unie.fr/
Toutes-lesactualites/Choisir-la-confiance2   (kirikut tutvustav brošüür, mis sisaldab
lühiülevaadet kiriku seisukohtadest
religioonidevaheliste suhete kohta)
Prantsusmaa Protestantlik Föderatsioon Quel accueil pour les couples protestants – musulmans dans nos Églises? 2013 FR        –      
Ungari (luterlik) kirik Glaubensfreiheit und neue Religionsbewegungen 1997 HU   
Evangeelne Kirik Hessen-Nassaus In Vielfalt leben – Gott auf der Spur sein   Life in Diversity – On God’s Trail 2003 DE       EN http://www.zentrum-oekumeneekhn.de/fileadmin/content/
Materialien/Dokumentati onen/04-In-Vielfalt-leben–Gott-auf-der-Spursein.pdf
  http://www.zentrum-oekumene- ekhn.de/fileadmin/content/
Materialien/Life_in_diver sity_2003.pdf  
Evangeelne Kirik Hessen-Nassaus Lobet und preiset ihr Völker! Religiöse Feiern mit Menschen muslimischen Glaubens 2011 DE http://www.zentrum-oekumene- ekhn.de/
fileadmin/content/Materialien/Dokumentati onen/
Broschueren/lobet_und_preiset.pdf  
Evangeelne Kirik Hessen-Nassaus Wenn Christen und Muslime in der Schule beten 2014 DE
Hessen-Waldecki Evangeelne Kirik Ermutigung und Befähigung zur Begegnung von Christen und Muslimen   2008 DE http://www.ekkw.de/media_ekkw/downloads/
ekkw_ handreichung_christen_muslime.pdf  
Hessen-Waldecki Evangeelne Kirik Seelsorge und kirchliche Begleitung christlich-muslimischer Paare 2014 DE http://www.ekkw.de/media_ekkw/downloads/
ekkw_ 140311_texte_seelsorge_begleitung_christlich_mu slimischer_paare.pdf  
Tšehhoslovakkia Hussiitlik Kirik Církev československá husitská ve vztahu k ekumeně  (The Czechoslovak Hussite Church in Relation to Ecumenism) 2014 CZ       EN http://www.ccsh.cz/snem.php?part=1#part
Lausanne’i liikumine The Cape Town Commitment 2010 EN https://www.lausanne.org/
content/ctc/ctcommitment  
Maailma evangeliseerimise Lausanne’i komitee Understanding Muslims 2004 EN http://www.lausanne.org/docs/
2004forum/LOP49_I G20.pdf  
Metodisti Kirik Suurbritannias Faith Meeting Faith   2001 EN http://www.methodist.org.uk/
downloads/iffaithmeetingfaith-0110.pdf  
Metodisti Kirik Suurbritannias May I call you friend? Sharing our faith in with people of other faiths 2006 EN http://www.methodist.org.uk/
downloads/ifmayicallyoufriend-0110.pdf  
Saksamaa Ühinenud Metodisti Kirik Als Christ mit religiöser Vielfalt leben 2012 DE        –      
Ühinenud Metodisti Kirik, Kesk- ja Lõuna-Euroopa Den Islam verstehen (kuus teksti) 1998–2000 EN / DE http://www.emk- kircheundgesellschaft.ch/
de/themen-unddokumente/a-j/islam.html  
Ühinenud Metodisti Kirik, Kesk- ja Lõuna-Euroopa Ratgeber zu interreligiösen Veranstaltungen 2006 DE/ FR        –      
Euroopa Metodisti Nõukogu Der Fremde in unserer Mitte 1999 DE     http://www.emkkircheundgesellschaft.ch/fileadmin/
user_upload/kircheundgesellsch aft/Themen%20und%20Dokumente/
A-J/AsylMigration/fremde.pdf  
Metodisti Maailmanõukogu Wesleyan/Methodist Witness in Christian and Islamic cultures  2004 EN     DE http://worldmethodistcouncil.org/wp- content/uploads/
2012/04/Statement-on-IslamicCulture.pdf     http://www.emkkircheundgesell- schaft.ch/fileadmin/
user_upload/kircheundgesellsch aft/Themen%20und%20Dokumente/
A- J/Islam/weltrat_zu_islam.pdf  
Ühinenud Metodisti Kirik Our Muslim Neighbors 2004  EN http://www.emkkircheundgesell- schaft.ch/
fileadmin/user_upload/kircheundgesellsch aft/Themen%20und%20Dokumente/A- J/Islam/
our_muslim_neighbors.pdf  
Ühinenud Metodisti Kirik Called to Be Neighbors and Witnesses: Guidelines for Interreligious Relationships 1980- 2008 EN     DE      FR http://www.umc.org/site/apps/nlnet/content2.aspx?c
=lwL4KnN1LtH&b=4951419&ct=6480553    
http://www.emkkircheundgesell- schaft.ch/fileadmin/user_upload/
kircheundgesellsch aft/Themen%20und%20Dokumente/
K- Z/Religionsdialog/interreligioeserdialog.pdf     
Protestantlik Kirik Hollandis Integrity and Respect. Islam Memorandum 2011 EN http://www.pkn.nl/Lists/PKNBibliotheek/
Integrity-and-RespectIslammemorandum-20110309.pdf  
Põhja-Elbe Evangeelne Luterlik Kirik In guter Nachbarschaft. Christlichislamischer Dialog im Bereich der Nordelbischen Evangelisch-Lutherischen Kirche 2006 DE http://nordelbien.de/download/synode_statem ents/reader.pdf
  (tõlgitud mitmesse keelde, k.a EN)  
Põhja-Elbe Evangeelne Luterlik Kirik Interreligiöses Lernen in Schulen in Schleswig-Holstein 2009 DE        –      
Põhja-Saksamaa Evangeelne Luterlik Kirik Gute Nachbarschaft leben. Informationen und Beispiele zur Förderung des christlichislamischen Dialogs in der Nordkirche 2013 DE http://www.nordkirchewelt- weit.de/fileadmin/
user_upload/zmoe/media/Int erreligioeserDialog/
christlichislamischerDia- log/
Gute_Nachbarschaft_leben_pdf.pdf  
Norra Kirik Guiding Principles For Interreligious Relations 2008 EN –     http://www.kirken.no/english/doc/engelsk/
Principles_interreligious_relations_08.pdf  
Norra Kirik Guidance for religion encounter 2006 EN http://www.kirken.no/?event=doLink&famID=3 7261
(look for “Veiledning i religionsmøte”)
Norra Kirik When believers meet 2007 EN http://www.kirken.no/english/doc/engelsk/
belie vers_meet_07_08.pdf  
Norra Kirik Sier vi.Ressursmateriell om antisemittisme, islamofobi og antisiganisme 2013 NO http://siervi.no/  
Norra Kirik Religionsmøtet ved kirkelige handlinger 2016 NO https://kirken.no/globalassets/kirken.no/
bispe motet/2016/dokumenter/bispemoetet_februar_ 2016
_religionsmoetet_kirkelige_handlinger.pdf  
Norra Kirik (koostöös) Beate Fagerli et al. (red.): Dialogteologi på norsk. Verbum 2016 2016 NO  
Evangeelne Kirik Reinimaal Abraham und der Glaube an den einen Gott Abraham and Belief in the one God 2009 DE      EN http://www.ekir.de/www/downloads/EKiR_Arbe itshilfe_Abraham_2009_deutsch.pdf  
Evangeelne Kirik Reinimaal Christen und Muslime nebeneinander vor dem einen Gott. Zur Frage gemeinsamen Betens 1997 DE
Evangeelne Kirik Reinimaal Mission und Dialog in der Begegnung mit Muslimen 2002 DE
Evangeelne Kirik Reinimaal Religionsfreiheit gestalten 2012 DE http://www.ekir.de/www/downloads/
ekir2012rel igionsfreiheit.pdf  
Evangeelne Kirik Reinimaal Weggemeinschaft und Zeugnis im Dialog mit Muslimen 2015 DE http://www.ekir.de/www/service/
weggemeinsc haft-zeugnis-19148.php  
Šotimaa Kirik Mission and evangelism in a multifaith society and a multifaith world 1993 EN
Rootsi Kirik Sann mot sig själv – öppen mot andra 2011 SE http://www.svenskakyrkan.se/
default.aspx?id= 825833  
Šveitsi Evangeelsete Kirikute Liit Wahrheit in Offenheit   La vérité dans l’ouverture 2007 DE   FR http://www.kirchenbund.ch/sites/default/files/
p ublikationen/pdf/SEK-Position-8.pdf     http://www.kirchenbund.ch/sites/default/files/
p ublikationen/pdf/FEPS-Position-8.pdf  
Vaud’ Kantoni Reformeeritud Kirik Préparation et célébration d’une bénédiction de mariage entre un(e) partenaire protestant(e) et un(e) partenaire musulman(e). Recommandations du conseil synodal 2003 FR        –      
Valdeslaste kirik L’Ecumenismo e il dialogo interreligioso 1998 IT http://www.chiesavaldese.org/pages/
archivi/do cumenti/doc_ecumenismo.pdf  
Valdeslaste kirik Religioni, dialogo, integrazione 2011 IT http://www.interno.gov.it/mininterno/export/
site s/default/it/assets/files/26/2013_06_1
8_vadem ecum_esecutivo_low.pdf  
Valdeslaste kirik Carta di Milano  2013 IT http://www.chiesadimilano.it/polopoly_fs/1.716 98.1362039776!/
menu/standard/file/
Carta%20 di%20Milano%202013.pdf  
Vestfaali Evangeelne Kirik Mission – Missionsverständnis – Dialog mit anderen Religionen 2004 DE http://www.evangelisch-inwestfalen.de/
fileadmin/ekvw/
dokumente/stellungnah men/mission.pdf  
Württembergi Evangeelne Luterlik Kirik Begegnen – Feiern – Beten. Handreichung zur Frage interreligiöser Feiern von Christen und Muslimen 2003 DE http://www.elk-wue.de/fileadmin/
mediapool/elkwue/dokument e/
begegnen_feiern_beten.pdf  
Württembergi Evangeelne Luterlik Kirik Miteinander leben lernen. Evangelische Christen und Muslime in Württemberg 2006 DE http://www.elkwue.de/fileadmin/
mediapool/elkwue/dokument e/
landessynode/Erklaerung13Landessynod
e_ChristenundMuslime_2006.pdf  
Kirikute Maailmanõukogu (KMN) Guidelines on Dialogue with People of Living Faiths and Ideologies   Leitlinien zum Dialog mit Menschen verschiedener Religionen und Ideologien   Lignes directrices sur le dialogue avec les religions et idéologies de notre temps  1979 EN         DE       FR http://www.oikoumene.org/en/
resources/docu ments/wcc-programmes/interreligiousdialogue-and-cooperation/interreligious-trustand-respect/guidelines-on-dialogue-withpeople-of-living-faiths-and-ideologies     http://www.oikoumene.org/de/resources/docu ments/wcc-programmes/interreligiousdialogue-and-cooperation/interreligious-trustand-respect/guidelines-on-dialogue-withpeople-of-living-faiths-andideologies?set_language=de     http://www.oikoumene.org/fr/resources/docum ents/wcc-programmes/interreligious-dialogueand-cooperation/interreligious-trust-andrespect/guidelines-on-dialogue-with-people-ofliving-faiths-and-ideologies?set_language=fr  
KMN Theological Perspectives on Plurality 1990 EN http://www.oikoumene.org/en/resources/docu ments/wccprogrammes/interreligiousdialogueandcooperation/christianidentityinpluralisticsocieties/baarstatementtheologicalperspectivesonplurality  
KMN Ecumenical considerations for dialogue and relations with people of other religions   2004 EN http://www.oikoumene.org/en/resources/docu ments/wcc-programmes/interreligiousdialogue-and-cooperation/interreligious-trustand-respect/
ecumenical-considerations-fordialogue-and-relations-
with-people-of-otherreligions    
KMN Religious plurality and Christian selfunderstanding    Religiöse Pluralität und Christliches Selbstverständnis    Identité chrétienne et pluralité religieuse 2006 EN       DE     FR http://www.oikoumene.org/en/resources/docu
ments/assembly/2006-porto-alegre/3preparatory-and-background-documents/re
ligious-plurality-and-christianself-under
standing     http://www.oikoumene.or
g/de/resources/docu ments/assembly/20
06-porto-alegre/3preparatory-and-backg
rounddocuments/religious-plurality-and
-christianself-understanding?set_langua
ge=de     http://www.oikoumene.org/fr
/resources/docum ents/assembly/2006-
porto-alegre/3preparatory-and-backgrou
nd-documents/religious-plurality-and-ch
ristianself-understanding?set_language=fr  
KMN Learning to Explore Love Together      Gemeinsam das Verständnis der Liebe erschließen – ein Lernprozess     Apprendre ensemble à explorer l’amour  2008 EN         DE         FR http://www.oikoumene.org/en/resourc
es/docu ments/wcc-programmes/interr
eligiousdialogue-and-cooperation/interr
eligious-trustand-respect/learning-to-ex
plore-lovetogether?set_language=en
    http://www.oikoumene.org/de/reso
urces/docu ments/wcc-programmes/int
erreligiousdialogue-and-cooperation/int
erreligious-trustand-respect/learning-to-
explore-lovetogether?set_language=de
    http://www.oikoumene.org/fr/resou
rces/docum ents/wcc-programmes/inte
rreligious-dialogueand-cooperation/inte
rreligious-trust-andrespect/learning-to-e
xplore-lovetogether?set_language=fr
 
KMN/ Paavstlik Religioonidevahelise Dialoogi Nõukogu/ Ülemaailmne Evangeelne Allianss Christian Witness in a Multi-Religious World       Das christliche Zeugnis in einer multireligiösen Welt   Le témoignage chrétien dans un monde multireligieux 2011 EN             DE         FR http://www.oikoumene.org/en/resourc
es/docu ments/wcc-programmes/interr
eligiousdialogue-and-cooperation/christi
an-identity-inpluralistic-societies/christi
an-witness-in-amulti-religious-world
    http://www.oikoumene.org/de/resou
rces/docu ments/wcc-programmes/inte
rreligiousdialogue-and-cooperation/chri
stian-identity-inpluralistic-societies/chri
stian-witness-in-amulti-religious-world?
set_language=de     http://www.oikoum
ene.org/fr/resources/docum ents/wcc-p
rogrammes/interreligious-dialogueand-c
ooperation/christian-identity-in-pluralist
icsocieties/christian-witness-in-a-multi-r
eligiousworld?set_language=fr  

Lisa 2. Uurimusprotsessis osalejad

Algatus- ja toimetusrühm

Prof dr Reinhold Bernhardt, Basel
Prof dr Hans-Peter Großhans, Münster
Prof dr Anne Hege Grung, Oslo
Dr Simone Sinn, Genf
Dr Anne-Laure Zwilling, Strasbourg
EKOE õpetuskõneluste sekretär: prof dr Martin Friedrich, Viin


2015. a septembri Arnoldshaini konsultatsioonist osavõtnud

Prof dr Reinhold Bernhardt (Šveitsi Evangeelsete Kirikute Liit)
Susanne Faust-Kallenberg (Evangeelne Kirik Hessen-Nassaus)
Dr Szilveszter Füsti-Molnár (Ungari Reformeeritud Kirik)
Prof Dr Hans-Peter Großhans (Vestfaali Evangeelne Kirik)
Prof dr Anne Hege Grung (Norra Kirik)
Detlef Knoche (Hessen-Nassau Evangeelne Kirik)
Dr Ireneusz Lukas (Luterlik Kirik Poola)
Prof dr Wolfgang Reinbold (Hannoveri Evangeelne Luterlik Maakirik)
Peter Lööv Roos (Rootsi Kirik)
Dr Simone Sinn, Genf
Prof dr Christof Voigt (Ühinenud Metodisti Kirik)
Dr Anne-Laure Zwilling, Strasbourg


[1] Vt Mogens    S. Mogensen: The Christian-Muslim Dialogue Forum in Denmark (https://religionsmoede.dk/_Resources/Persistent/5/a/6/3/5a63d9baaae6c27d04d1c58acfdfb19dfe59c3ad/The%2 0ChristianMuslim%20Dialogue%20Forum%20in%20Denmark.pdf).


Dokumendi on ingliskeelsest originaalist tõlkinud Alar Helstein, toimetanud keeleliselt Urmas Nõmmik ja teoloogiliselt Thomas-Andreas Põder. Tõlge ilmub EKOE nõukogu loal ja koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku rahvusvaheliste ja oikumeeniliste suhete komisjoniga.


Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE, vt www.leuenberg.eu) on Euroopa tähtsaim evangeelsete kirikute osaduskond, kuhu kuulub 94 kirikut ligikaudu 50 miljoni liikmega. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on 1973. aastal alguse saanud kirikuosaduse liige alates 1975. aastast. Ühinenud Metodisti Kiriku Põhjala ja Balti piiskopi piirkonna kirikuna on kirikuosaduse liige alates 1997. aastast ka Eesti Metodisti Kirik.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

Toeta ajakirja väljaandmist!
English