Kas peame muretsema, kuidas saabub meile võit maailma üle? Inimest on juhendatud, et kui jätta tähelepanuta mure ning hoolitseda hinge eest on kõik võidud saavutatavad. Võidud endas, koos kaaslastega ja rahvana välise vaenlase üle.
„Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?“ või „Mis me joome?“ või „Millega me riietume?““ (Mt 6:31) Keskendugem olulisele. Kes tegutseb eesmärgi nimel, sellele antakse nii jook, söök kui riietus.
Kristus aga tuletab meelde meie olemust templina: „Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?“ (1Kr 3:16) Selles pühakojas sünnibki igapäevane ime, kui oleme aktiivsed. „Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate!“ (1Kr 9:24). Mis laadi võidujooksu, eesmärgi nimel, me siis peame vaimus. Ka sellele leiame vastuse pühast kirjast. „Tema ustavuse ja alandlikkuse pärast ta pühitses teda, valis tema kõigi inimeste hulgast“ (Srk 45:4). Näeme neid alandlikke ja ustavaid, kes on väljavalitud ning peavad alandlikkuse võidujooksu siin välises maailmas, et saavutada ülimat Vaimu võitu pühamus. Veelgi enamat pakub väärtustamisest väljakasvav alandlik meel. Sellele meelele on omane lähtuda ja kasutada otsustamises ning tegutsemises alandlikkust toetavaid voorusi, nagu seda kirjeldatakse raamatute raamatus. „Rõivastuge siis nagu Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku kaastundega, lahkusega, alandlikkusega, tasadusega ja pika meelega (Kl 3:12)“ Nendel päevadel, kui valati välja Püha Vaim, on hea meenutada, et kõik, kes me oleme eksinud, saame armu Jumalat. Meilt oodatakse alistumist alandlikkuses, mitte tuima ja läbimõtlematut järgimist. „Nõndasamuti teie, nooremad, alistuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu“.“ (1Pt 5:5) „Tuleta siis meelde, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ning tee esimese armastuse tegusid!“ (Ilm 2:5 ) Armastuse tegu on jätta oma elu ja elada teise eest, võites hirmu iseendas. Saatku ka sellel võidupüha päeval, mida Eesti rahvas tähistab, meid teadmine, et võit on siis kindel, kui oma hingevaenlasele hirmuta vastu tõttame ja aitame oma ligimest, kes veel ei ole läbinud vaimus võiduteed, selles pühamus, kelleks on inimene.
Aleksander (Aivar) Sarapik (1965), MTs, on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester.
