Kalendriaasta alguses on pühapäev, mil kirikukalender juhib meie mõtteid sellele, kuidas Jeesus ilmutab oma jumalikku väge. Jeesuse jumaliku väe avaldusi võime näha rohkesti evangeeliumi rõõmusõnumis. Ja Jeesuse jumaliku väe ilmumist võime kogeda usuinimeste eludes ka meie kaasajal. Toon selle näiteks kolm lugu andeks andmise, andmise ja ustava teenimise õnnistusest. Need jutustavad erineval moel hingede päästest, mis Peetruse kirja autori sõnul on meie usu eesmärgiks (1Pt 1:9).
Andeksandmise õnnistus
Corrie ten Boom oli Hollandi naine, kes saadeti oma perega koonduslaagrisse selle eest, et ta oli varjanud juute Teise Maailmasõja ajal. Tema vanem õde Betsie suri koonduslaagris 59. aasta vanuses. Väidetavalt bürokraatliku eksituse tõttu vabastati Corrie laagrist vahetult enne seda, kui tema saatusekaaslased hukati. Pärast sõda kirjutas ta oma mälestustest mitu raamatut ja nende põhjal on tehtud mitu filmi. Oma mälestusi käis ta jagamas umbes 60-l eri maal.
Kord ühes kirikus oma tunnistust jagades tuli tema juurde üks saksa mees. „See, mida te täna rääkisite, see puudutas mind sügavalt,“ ütles mees siiralt. „Ma olen oma elus teinud palju kurja, mida ma sügavalt kahetsen. On eriti imeline teada, et Kristus tahab andestada isegi minule.“ Kui mees rääkis, tabas Corrie’t šokk. Ta tundis selle mehe ära. See oli olnud üks julmemaid vangivalvureid selles koonduslaagris, kus suri tema õde Betsie. Ja nüüd oli see mees ulatamas Corrie’le oma kätt sõpruse märgiks! Läbi naise jooksid korraga kõik minevikumälestused ja emotsioonid – viha, vimm ja nördimus. Ta elas taas läbi seda, mida oli kogenud koonduslaagris.
Ta ei suutnud võtta vastu mehe väljasirutatud kätt ega isegi mitte temale vastata. Aga samal ajal koges ta, et Jumal kutsub teda üles andestama sellele mehele ‒ niisamuti, nagu Jumal oli andestanud Corrie’le, pestes ta puhtaks tema pattudest Jeesuse valatud vere läbi. Naine elas läbi suurt sisemist võitlust, et suuta tõsta oma käsi talle ulatatud kätt vastu võtma. Ta palus mõttes: „Jeesus, mina ei suuda talle andeks anda. Kingi mulle oma võime andestada.“ Samal hetkel kuulis ta Jumalat enesele hellalt ja õrnalt ütlemas: „Sina lihtsalt kuuletu minule ja mina teen kõik ülejäänu.“ Corrie kuuletus Jumala andeksandvale väele eneses. Ta sirutas mehele oma käe ja surus tema kätt. Ja kui ta seda tegi, siis koges ta midagi erakordset. Ta koges, kuidas Kristuse üleloomulik armastus voolas tema südamesse.
Ta nägi seda meest enese ees Kristuse silmade läbi. Tema kibestumine asendus armastuse ja kaastundega. Corrie ütles: „Kui ma võtsin tema käe, siis juhtus midagi enneolematut.
Ma tundsin, et läbi minu õla ja käsivarre voogas nagu mingi vägi sellesse mehesse. Samal ajal täitus minu süda ja kogu minu olemus ülevoolava ligimesearmastusega, ka selle võõra mehe vastu. Nii ma avastasin, et see ei ole enam meie andeksandmine ega headus, mis maailma tervendab ja parandab, vaid see on Jumalast. Kui Issand ütleb meile, et armastage oma vaenlasi, annab ta koos armastuse käsuga ka võime armastada.“ Kui Corrie’lt aastaid hiljem küsiti, kuidas ta suutis andestada ja unustada selle, mida see vangivalvur oli teinud, vastas Corrie: „Ma otsustasin seda mitte mäletada.“
Hollandi kuninganna omistas Corrie ten Boomile rüütliseisuse. Iisraelis on ta arvatud nende hulka, kes on „õiglased maailma rahvaste seas“, (heebrea keeles חסיד אומות העולם H̱asid Umot ha-‘Olam). See on kõrgeim Iisraelis väljaantav tsiviilteenete auhind mittejuudile. Auhinda antakse isikutele, kes riskisid oma eluga holokausti ajal, et päästa juute. Eestlastest on auhinna saanud kolm inimest: Uku Masing, Eha Masing ja Polina Lentsman.
Andmise õnnistus
Pärast keskkooli lõpetamist hakkas Stanley Tam müüma kaupa ukselt uksele. Üks talunaine, kellele noormees oli oma kaupa tutvustanud ja müünud, küsis noormehelt luba talle Jeesusest rääkida. Noormees oli nõus ja selle tulemusena ta otsustas, et ka tema tahab kogeda samasugust vaimsust ja sära silmades, nagu sel talunaisel. Nii sai temast ustav koguduse liige.
20-aastaselt otsustas ta alustada oma äriga. Raha oli tal siis kokku vaid 37 dollarit, sellest kolmandik oli oma isalt laenatud. Äri alustades oli ta ära tundnud, et ta peab võtma Jumala oma äripartneriks. Ta palvetas, et kui Issand lubab tema äril korda minna, siis hakkab ta toetama Jumala riigi tööd sellega, mida ta teenib. Tema äriideeks oli suunata taaskasutusse fotofilmide ilmutamisel eralduv hõbe. Näiteks firma Kodak kasutas sel ajal iga nädal umbes 20 tonni hõbedat, millest 80% läks lihtsalt kasutult kanalisatsiooni.
Mõned aastad pärast oma ettevõtte asutamist tundus talle, et kuigi äriidee on hea, ei suuda ta seda ellu viia majanduslikult tasuval moel ja ta mõtles selle äriga lõpetada. Siis kuulis ta aga Jumalat enesega rääkivat, et tal ei ole vaja lõpetada. Looja ise on valmis teda aitama, kui ta oma Issandat usaldab ja Temaga koostööd teeb. Stanley vastas sellele sooviga vormistada Jumal ka ametlikult oma äripartneriks. Ta läks ühe juristi juurde ettepanekuga vormistada oma ettevõttest 51% Jumalale. Jurist ei saanud tema kummalisest soovist aru ja saatis ta minema. Lõpuks moodustas ta oma naisega jumalariigi tööd toetava mittetulundusliku sihtasutuse, mis sai selle firma 51% aktsiate omanikuks. See tähendas, et 51% tema ettevõtte kasumist läks Jumala riigi töö heaks maa peal. Issand õnnistas väga seda, mida ta ette võttis ning tema äri õitses ja kasvas.
15 aastat hiljem, ühel misjonireisil Lõuna-Ameerikas, tutvustas ta oma koostöö kogemust Jeesusega. Seal kuulis ta taas Jumalat enesega rääkimas. Issand küsis: „Mis on sinu arvates maailma suurim aare?“ Stanley vastas: „Inimese hing.“ Seepeale küsis Jumal: „Kui maailma suurim aare on inimese hing, siis kas sa oleksid valmis panustama kogu oma teenitud kapitali hingede päästmiseks? Ma soovin, et sa annaksid nüüd kogu oma ettevõtte 100-protsendiliselt minule.“ Stanley ütles, et paljud kristlased annavad 10% oma tuludest Jumalale, mina annan 60%. „Kas see ei ole siis piisav? Ma töötan ju ka praegu ettevõttes, millest enamik kuulub Sinule, Jumal.“
Issand vastas: „Praegu me oleme partnerid, aga nüüd ma soovin, et sa loobuksid täielikult omandisuhtest ja saaksid minu ettevõtte palgaliseks juhiks.“ Tagasi koju jõudes arutas mees seda vestlust oma naisega ja nad otsustasid kuuletuda sellele Issanda üleskutsele. Nad vormistasid kogu ettevõtte Jumala nimele, see tähendab samale sihtasutusele, kes kasutas kogu nende ettevõtte teenitud kasumi kristliku misjonitöö heaks maailmas.
Pärast seda hakkas nende ettevõte kasvama nii hoogsalt, et järgmisel aastal ehitasid nad uue, neli korda suurema tehase. Tehase maanteepoolsele küljele lasid nad panna hiigelsuure risti ja kirjutada nii suurte tähtedega et see paistaks igale möödasõitjale: „Jeesus on vastus.“
Kuni tänase päevani, kokku umbes 80 aasta jooksul, on selle ettevõtte teenitud kasum selle sihtasutuse heaks olnud kokku umbes 140 miljonit dollarit. Kogu see raha on kasutatud jumalariigi töö heaks üle kogu maailma. Nende toetusel töötab kokku umbes 1600 misjonäri umbes 60-s riigis.
Jumal on neid jätkuvalt õnnistanud. Eelmisel sügisel, 15. septembril 2017. a, tähistas selle ettevõtte asutaja, Jumala kuulekas sulane Stanley Tan, oma 102. sünnipäeva. Kui temalt küsiti, kuidas te ennast tunnete oma 103. eluaastat alustades, siis vastas ta: „Raske öelda. Tahaksin küll olla juba taevas, aga vist peab veel mõned aastad siin maa peal olema.“
Teenimise õnnistus
Max Lucado raamatus „Aplaus taevast“ on lugu mehest nimega Robert Reid. Halvatud mehest, kes ei suuda ennast ise ei riietada ega toita. Selle asemel, et lasta oma haigusel ennast võita ning kibestuda, otsustas ta end anda Jumala kasutada. Jumala ja oma pere abiga lõpetas ta gümnaasiumi ja siis kolledži misjoniteaduse magistrikraadiga. Ta käis viiel misjonireisil ja otsustas alustada iseseisva misjonitööga Portugalis. Esimese asjana õppis ta ära kohaliku keele. Ta rentis toa ühe hotelli esimesel korrusel, kuhu sai ratastooliga. Ta tegi kokkuleppe söögikohaga, kus teda toideti. Iga päev lasi ta ennast oma ratastooliga sõidutada lähedal asuvasse parki, kus ta jagas möödujatele vaimulikku kirjandust. Veidi enam kui 20 aastaga sai tema töö tulemusel usklikuks umbes 200 inimest, kaasa arvatud tema tulevane abikaasa Rosa ja viimase õde.
Avalikel esinemistel tõstis ta oma kange käe taeva poole ja ütles, et tal on olemas kõik, mis on vajalik rõõmuks Issandas. Kümmekond aastat tagasi alustas ta oma abikaasaga hingehoiu tööd ühes USA vanglas. Jumal võib võtta ka selle vähese, mis igal inimesel on anda, ja kasutada oma kuningriigi tööriistadena.
2018. aasta Vaimulike loosungite raamatus on kunagise pastori Osvald Tärgi vaimulik mõte: „Äratustöö on rohkem kui inimeste töö, see on Püha Vaimu töö ka siis, kui ärkab üks ainuski inimene.“ Andku Jumal ka meie Maarjamaale ärkamist ning kasutagu Ta ka meid omal äranägemisel hingede päästmise äratustöös.
Ülaltoodud lugudes on näha ja tunda Püha Vaimu tööd inimestes. Need on vaid kolm üksikut näidet sellest, kuidas Jeesus ilmutab oma jumalikku väge ka meie kaasajal. Usun, et lugejal on ka omalt poolt lisada näiteid, kuidas Jeesus on ilmutanud oma jumalikku väge ka meie maal, meie ajal ja meie keskel. Apostel Paulus kirjutab: „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks ‒ neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.“ (Rm 8:28).
Urmas Karileet (1958) on EELK Käsmu koguduse õpetaja, EELK Narva koguduse hooldajaõpetaja, Viru praostkonna nõukogu liige, kirikukogu saadik ja arengunõukogu liige.
