Arhiiv

Õpetus usust usku (nr 273/ 3.3.2017)

17124916_10209919929928606_515041642_n

Foto: Ergo Naab

Oleme astunud kirikuaasta kõige tähendusrikkamasse perioodi – kannatusaega, mil meie pilgud ja mõtted on suunatud sellele, mida Jumal meie inimeste heaks ja meie eest on teinud, selleks et inimene ja Jumal ei peaks enam kunagi olema teineteisest lahutatud. See on ühtaegu valus peeglisse vaatamine, et meie inimlik olukord siin ilmas on sellisena parandamatu, aga ka lootusrikas Jumalale vaatamine, kes võib selle olukorra oma armastuse läbi kardinaalselt ümber pöörata ja seda teebki. Jumala tõotus on seesama ning me kuulutame ja õpetame head sõnumit tema päästest ka täna, selleks et Jumal saaks äratada inimese südames usku ja teha oma uuendavat tööd.

Tänane ajakirja Kirik & Teoloogia number keskendub kahest erinevast vaatenurgast sellele õpetamise ülesandele, mille Jumal on oma järgijatele usaldanud. Me toome lugejate ette raamatuarvustuse suurest kiriku õpetajast Athanasiusest, kes oli 4. sajandi Aleksandria patriarh ja silmapaistev teoloog. Raamat, mida ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Jaan Lahe tutvustab, kannab pealkirja Athanasius der Grosse. Der unbeugsame Heilige (Suur Athanasios. Vankumatu pühak) ja on ilmunud 2016. aastal saksa keeles ajaloolase ja teoloogi Manfred Claussi sulest. Athanasiuse tegevus langeb kristliku kiriku ja õpetuse kujunemise murrangulisse ajajärku, kus muutub ühiskonnas kiriku positsioon ja sõnastatakse kristliku õpetuse kesksed seisukohad, kus Athanasiusel on tulise ja kompromissitu kiriku õige õpetuse eest võitlejana oma oluline roll. Clauss ei ole küll oma raamatus väga palju ruumi Athanasiuse teoloogia tutvustamiseks pühendanud, kuid vaade 4. sajandi Rooma impeeriumi kirikuloole avab Lahe sõnul lugejale selle taustsüsteemi, milles Athanasius tegutses ja mis tema mõttemaailma mõjutas, sest vaid nii suudame sügavamalt mõista meie tsivilisatsiooni vaimseid juuri.

Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Thomas-Andreas Põder mõtiskleb oma arvamusloos nende eelduste ja tingimuste üle, millega peab inimeste usulise õpetamise puhul arvestama. Usuline õpetus on tema sõnul alati tervet inimest kujundav protsess, mille eesmärk on, et „inimesele saaks võimalikuks avastada ennast kui Jeesuse Kristuse poolt vabastatud inimest”. Sellisena on nii kristlik sõnum kui ka selle adressaatide olukord universaalne ja alati igas paigas kehtiv. Kuid kas on ka erisusi, mida erinevas eas ning erinevast kontekstist pärit inimeste õpetamise viiside puhul silmas pidada?

Tänase ajakirjanumbri mõtisklus on piltidega kirjatud. Piltidega meie inimlikust jõuetusest elu nõuetega sammu pidada; tänulikkusest ja hirmust kõik see taas kaotada; igatusest usu ja Jumala järele.

Head lugemist!

 

Tänases numbris:

Jaan Lahe, Athanasius – kompromissitu pühak.

Thomas-Andreas Põder, Kuidas erineb ja kuidas sarnaneb erinevas eas ja erinevast kontekstist pärit inimeste usuline õpetus.

Grace, Maailmataltsutaja.

 

Uudised: Roomas toimus rahvusvaheline oikumeeniline konverents “Luther ja sakramendid”.

Üleskutse: Lugejate küsimused Toomas Paulile.

 

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English