Arhiiv

Ühtsus erinevuses (nr 261/ 9.12.2016)

15356734_1109236975860309_5488195992298297100_n

Joonistus: Olev-Martin Põder (7-aastane)

Apostel Paulus kirjutas: „Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest teie kõik olete üks Kristuses Jeesuses” (Gl 3:28). See on lihtne, ja ei ole samas. Me teame, et läbi ajaloo on tahtnud ikka olla keegi õigem või Jumalale lähemal. Ja see on võtnud palju kordi väga vägivaldseid vorme. Aga tänaseks on toimunud ka mitmeid andekspalumisi mõne erandiga.

Seekordne Kirik & Teoloogia number rõhutab kristlaste ühtsust nende erinevustest sõltumata. Teineteise tunnustamist, isegi teoloogiliselt, olles tähelepanelik, et ühiskondlikku erisust ja teoloogilist ühtsust hoitaks rahulikult koosolevana, samas andes endale selgelt aru sellest, kuidas ühiskond määrab teoloogilise arusaama. Niimoodi on ainsaks ühiseks nimetuseks Kristus, nagu Pauluselgi. Ainult Temas on inimesed suutelised ületama iseenda.

Tänaseks artikliks on tõlge Luterliku Maailmaliidu uurimusdokumendist „Luterliku osaduse enesemõistmine”, mis jätkub ja lõpeb järgmises numbris. See dokument on tunnistus sellest, et luterlik kirik maailmas on elav ja ühtne. Selle määravaks põhjuseks on Jumal, „sest Jumal on selle ellu kutsunud ja hoiab seda.” Luterlik Maailmaliit ei ole pelgalt katusorganisatsioon, vaid ühe konfessiooni ühine elav tunnistus ülestõusnud Kristusest. Juutide ja kreeklastena on meil erimeelsusi, aga lugedes seda dokumenti, nähtub, kui peenetundeliselt ja ruttamata püütakse neid lahendada, et ei läheks kaduma ühtsus Kristuses vanasõna vaimus, mis hoiatab, et pesuveega koos ei saaks Laps välja visatud. Et säiliks ühine altari- ja kantsliühtsus. Ja samas nähtub, et Kristus on siiani väljakutse igale ühiskonnale ja kultuurile, igale rahvusele, ka meile, eestlastele.

Arvamuseks on Mari Paenurme mõtted hiljuti ilmunud kogumiku „Kuhu lähed, Maarjamaa?” üle. See on meie igaühe mure, välja arvatud ükskõiksete või rahaahnete või võ(a)imuahnete. Küsimuse all on see, et kuidas ja mida saab ja suudab tänapäevane kristlik kirik teha seal, kus ta on. Probleemid on lakkamatult universaalselt maised: erinevad põlvkonnad, rahapuudus, linnastumine, erinevus ja suhtlus erinevate vahel. Aga peamine, mis olemas tänu Jumalale meil siiani, on see. „et tänasel päeval vastab kirikus pakutav minu vajadustele ning mul on alati võimalus oma arvamust avaldada ning abikätt pakkuda. Praeguses kirikupildis ei näe ma mitte niivõrd probleeme kui muutusi. Mis meist saab, on endistviisi usu küsimus”. See on ühe tõsise uskliku Jumala armastaja tunnistus tänapäevases kristluses ja maailmas. Nii nagu ütleb Kirigi: „Me teame aga, et neid, kes Jumalat armastavad, Jumal kõiges avitab heaks” (Rm 8:28). Niimoodi on probleemid võimalus Jumalas.

Jutluseks on Urmas Nõmmiku „Omadega mäel”. See on prohvetikuulutusest ühtsest Jumala rahvast, Kohtumõistja rahvast, Kohtumõistja, kes mõistab kohut oma rahva üle, meie, kristlaste, üle. Ja kohus on toimunud Kolgata mäel. Ja igal inimesel, isegi lätlasel ja eestlasel, on võimalus olla vaba Jumala inimene Kristuses. Oma südames vaba, vaatamata kodakondsusele või rahvusele. Prohvetite Siion on meie Kolgata: „Siion on meie kõigi jaoks rahupaiga ning universumi keskpunkti sümbol.” Ja see asub inimese sees: „Siion on meie hinges, meie nimi saab suureks, meie telk, mis kindlal alusel, ei hakka enam kõikuma, meie sadamaisse ei jõua vaenlaste laevad.” Ainult see on tõeline lõimumine juudi ja kreeklase vahel.

Ka tänane uudis on sellest. 9.–11. novembril käesoleval aastal toimus Viinis Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) teine liturgiline konsultatsioon, mis kandis pealkirja „Teie eest antud – ja mida see tähendab meile?” Kuupäevad oli valitud sümboolsed. Nendel kuupäevadel toimus (9.-10.) 1938. aastal Kristallöö, kuulutati välja USA uus president ja möödus aasta Pariisi terrorirünnakust. Konsultatsioonil osalenud, 28 kiriku esindajat, pühitsesid selle raames ühiselt armulauda. Nad andsid sellega tunnistuse sellest, kes Kristus on rohkem kui meie omavaheline erisus, nii ühiskondlik-kultuuriline kui ka teoloogiline, sest neil on see üks ja peamine, Kristus on meie eest antud, et meie võiksime elada ühiselt Kristuses, nii nagu Kirigi tunnistab Jeesuse palves oma Isale: „Et nad oleksid üks otsekui meie!” (Jh 17: 11)

Hüva lugemist ja olge mureta, Kristus tuleb varsti!

 

Tänases numbris:

Luterlik Maailmaliit, Luterliku osaduse enesemõistmine. Uurimusdokument, 1. osa.

Mari Paenurm, Mis meist saab? Praktiku mõtteid sirvides kogumikku „Kuhu lähed, Maarjamaa?“

Urmas Nõmmik, Omadega mäel (Js 33:20–22).

Ajakiri “Kirik & Teoloogia” ootab lugejate tagasisidet!

Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

 

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English