Kuidas saavutada üksmeel? See küsimus on põletav nii presidendivalimistel, ühiskonnas, erakonnas kui ka igapäevases pereelus, nii riikidevahelistes suhetes, aga ka erinevate kirikute omavahelistes suhetes. Tänases ajakirja numbris avaldame dr Toomas Pauli ülimalt mõtlemapaneva jutluse kiriku ühtsuse, osaduse, lahknevuste, sisemiste korralduste teemal. Jutlus peeti sel kolmapäeval EELK Usuteaduse Instituudi (UI) loomise 70. ja Porvoo ühisdeklaratsioonile allakirjutamise 20. aastapäeval UI sügissessiooni avajumalateenistusel piiskoplikus Toomikirikus.
Toomas Paul: „Vahel jääb tunne, et massiivse moslemitega kohtumise eelõhtul, selle asemel, et koondada ridu ning rõhutada ühist ja ainsat alust Jeesust Kristust (1Kr 3:11), pudeneb Euroopa kristlus kisklevateks kildudeks. Ent taplused ei enam käi Kristuse jumaliku ja inimliku loomuse ega triniteedi üle, s.t dogmade ega „õige” õpetuse pärast /…/, vaid seksuaalmoraali teatud praktikate promomises või pattude patuks pidamises. Veerand sajandit on pikk aeg: maailm ei ole see, mis Berliini müüri langemise aegu. Porvoo deklaratsioonil on olnud kiiduväärne roll. Ent – nüüd vaid möödund aja mälestus on see… Täna on ilus mälestuspäev.”
Artiklite rubriigis avaldame Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liikme isa Orenti arutluse ühe Uku Masingu jutluse üle. „See jutlus – „Jutlus tekstile Jh. 17,11–17 ja mõtteid selle teksti üle“ – on kogumikus „Uku Masing ja Piibel“ /…/. Masing kirjutas selle 19-aastasena, 1929. aastal. Aasta hiljem ilmub „Pessimismi põhjustavad nähted“. Neli aastat hiljem avaldub „Anatoti prohvet“. Ja nii edasi, kuni lõpuni, üks ja see sama teema – lunastus ehk: „[n]agu kristlus, on ka budism revolutsioon vana tervemõistusliku ja iganenud maailmakorra vastu, mis ei suuda kuidagi olla iseendaga rahul ja mis üksivalu kakleb, rabeleb ja sõdib, et end hoida püsti.””
EELK vikaarvaimulik Aare Luup mõtiskleb arvamusloos „Kas ligimesearmastus nõuab ohvreid?”: „Olukorras, kus peame kõigile osapooltele sobiva lahenduse leidma, võime alguses tunda kitsikust – me oleme harjunud mõtlema teisiti. Justkui peaks lahendus tulema vältimatult kellegi arvelt – kas anname järele meie või siis keegi teine. /…/ Kuid ennekõike vajame vastanduva ning probleemidele keskenduva mõttemalli hülgamist selle nimel, et ennast harjutada hoopis lahendusi leidma. Võimalust, kus mina saan söönuks ja sina saad ka söönuks; kus ei tehta kompromissi, millega jagatakse ühele kirvest vars ja teisele silm, vaid kus mõlemad kasutame sama kirvest näiteks kordamööda; kus me järgime ligimese huve samapalju kui enda omi. Alati ei ole see lihtne. Õigupoolest on see tihti keeruline. Kuid parem on kasuliku ning toimiva lahenduse leidmise nimel algul vaeva näha, kui olla ebaõiglane teise suhtes või hiljem ise ebaõigluse all kannatada. Ligimest on võimalik armastada nõnda nagu iseennast. Kristus ei oota meilt mitte suuremat pingutust, vaid vastanduvast mõttemallist loobumist tasakaaluka kasuks. Ainult nii saab meie maal elada ja areneda jätkusuutlik, terve ja aktiivne ning mitmekülgne kodanikuühiskond. Seal leidub õnnelik koht ka meie endi jaoks.”
Hüva kaasamõtlemist!
Tänases numbris:
Orenti Kampus, Ühest Uku Masingu jutlusest.
Aare Luup, Kas ligimesearmastus nõuab ohvreid?
Toomas Paul, Hoia end puhtana. (1Tm 5:22)
Ettepanekute kogumine EELK põhikirja ning kirikuseadustiku kaasajastamiseks.
Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
