Arvamused

Usuteaduskond astub uude aastasse

Tõnu LehtsaarUsuteaduskonna iga uus õppeaasta toob kaasa uut ja veel tundmatut. See puudutab uusi üliõpilasi, õppetöö korraldust, teadustööd ja arendustegevust. Aga usuteaduskonnas on ka vana tuntud headuses.

Julgen väita, et usuteaduskond astub uude õppeaastasse lootusrikkalt. Tänavuse vastuvõtu tulemusena alustavad bakalaureuseastmes üheksa, magistriastmes kaksteist ja doktoriastmes kaks uut üliõpilast. Magistriastme üliõpilased jaotuvad usuteaduse ja religiooniuuringute vahel. Tavakohaselt oli doktoriõppesse suur konkurss, kus kümnekonna kandidaadi jaoks oli kahjuks vaid kaks õppekohta.

Õppetöö korralduse osas rakendame usuteaduse magistriõppes jätkuvalt tsükliõpet. See tähendab, et üliõpilased käivad loengutel üle kahe nädala. Tundub, et see suundumus on Eesti kõrghariduses tugevnemas, kuna selline praktika võimaldab ka tööl käivatel inimestel ülikoolis õppida.

Uudiseks ehk oluliseks muudatuseks on see, et magistriõppe lõpetamisel on võimalik valida magistritöö või magistriprojekti vahel. Magistritöö on klassikaline akadeemiline uurimus; magistriprojekt on praktilise suunitlusega uurimus, millele lisandub ka projektiga seotud õppetöö. Praeguseks on juba huvi ilmutatud kaplanitöö, koguduse juhtimise ja meediasuhtluse alaste magistriprojektide vastu.

Teadustöö osas jätkab usuteaduskond laiaulatuslikku akadeemilist tegevust. Meie vaieldamatuks rikkuseks on lai haare, kuna uuritakse nii vanu keeli, kultuure ja tekste kui ka kaasaegseid usulisi suundumusi ning religioosseid teemasid. Mul on hea meel tõdeda, et meie õppejõud ja teadustöötajad on rahvusvahelistesse erialastesse ringkondadesse hästi juurdunud.

Projektiarenduse vallas on meie suuremaks ettevõtmiseks religioonide kompetentsikeskuse käivitamine. Projekti juhib dr Ronald Karo. Keskuse eesmärgiks on erinevate religioonide ja nendega suhtlemise alaste koolituste, konsultatsioonide ja uurimuste läbiviimine. On toimunud proovikoolitused ja selgunud on ka esimesed huvilised, kes religioonialast nõu ja teadmisi vajavad.

Teine projekt on seotud koostööga Eesti Apostelliku Õigeusu Kirikuga. Oleme metropoliidiga alla kirjutanud ühiste kavatsuste protokollile. Kokkuleppe sisuks on, et usuteaduskonnas võimaldatakse erinevatest maadest pärit õigeusklikel huvilistel sooritada doktoriõpingud eksternina.

Usuteaduskonna aktiivsel osalusel avatakse septembris üleülikooliline Aasia uuringute keskus, mis koondab teadlasi ja eksperte erinevatest valdkondadest. Keskuse töö sisuks on Aasia-suunalise teadmise ja suhtluse edendamine selle sõna laiemas tähenduses. Kaasa löövad teiste hulgas ka majandusteadlased, semiootikud ja keeleteadlased.

Kiiresti muutuv aeg avab ka usuteaduskonnale uusi võimalusi. Püüame oma oskuste ja võimaluste raames parimal viisil teenida ühiskonda ja ligimest.

 

Tõnu Lehtsaar (1960) on Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja ja religioonipsühholoogia professor,  Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu (EEKBL) Kõrgema Usuteadusliku Seminari religiooniuuringute külalisõppejõud ning EEKBL-i vanematekogu liige.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English