Tänane kristlik kirik, nii maailmas kui ka meil Eestis, seisab silmitsi fundamentaalsete väljakutsetega: kirik elab üha kasvavate multireligioossete, multikultuursete ja ilmalikustunud ühiskondade kontekstis. Meie heitlik ajastu ja ennustamatud arengud on seadnud kiriku ette uued rasked ülesanded ja küsimused. Ikka ja taas tuleb kirikul endalt küsida, kuidas ta tunneb osadust ja vastutust nii meie Eesti, Euroopa kui ka globaalses mõttes kogu inimkonna oleviku ja tuleviku ees, kuidas ta suhestub oma ajaga. Ja nõnda on kiriku ülesanne ka selgitada, mis on kirik, millest tunda kirikut ära, millist konkreetset panust ühiskonna ellu saab ja tuleb temalt oodata.
Tänases ajakirjanumbris on eriline rõõm ulatada viimaks ometi eestikeelse lugeja kätte uurimus „Jeesuse Kristuse kirik. Reformatoorne panus oikumeenilisse dialoogi kiriku ühtsusest“. See eklesioloogiline ehk kristlikku kirikumõistmist käsitlev tekst võeti ühehäälselt vastu aastal 1994 Leuenbergi kirikuosaduse – tänasega nimega: Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) – 4. täiskogul Viinis. Tänaseks võib täheldada laialdast üksmeelt, et „Jeesuse Kristuse kirikut“ saab tõepoolest vaadelda evangeelse kirikukäsituse representatiivse tekstina. Oluline on tekst aga ka asjaolu tõttu, et avab lähemalt Leuenbergi konkordia abil ühiselt väljakuulutatud „kirikuosaduse“ tähendust ja selle nn metodoloogiat ja evangeelset oikumeenia-mudelit. Küsimuse erakordsest olulisusest tunnistab mh asjaolu, et ka käesoleval täiskogudevahelisel perioodil (2012–2018) toimub ainus õpetuskõneluse staatuses teoloogiline ühistöö – EELK aktiivsel osalusel – teemal „kirikuosadus“. Evangeelset kirikumõistmist avaval „Jeesuse Kristuse kirikul“ on seejuures väga olulise orientiiri roll.
Arvamusloos teeb Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Johann-Christian Põder ülevaate Kopenhaageni ülikoolis toimunud interdistsiplinaarsel konverentsil peetud ettekannetest, mis keskendusid ülekaalulisusega seotud küsimustele. Võttes kokku konverentsil kõneldu, ärgitab ta järele mõtlema: „Mis on niisiis kaalul, kui ennast kaalume? Tohutult palju – tervis ja inimsuhted, ühiskond ja õiglus, ettekujutused heast elust, keha ja identiteet. Kaalul võivad olla haigused, ebakindlus, süütunne ja häbi. Palju on kaalul seda, mis seal ei peaks olema – ja seda, mis on seal valel moel. Konverentsi erinevad ettekanded ja sessioonid püüdsid seda paljusust haarata, isegi kui tähelepanu oli tihti eelkõige laborites ja kliinilises uurimistöös kasvanud teadmistel. Samas – kolmest peaettekandest oli vaid üks puhtalt meditsiiniline (kirurgilise ülekaalulisuse vähendamise eelistest seoses 2. tüüpi diabeediga teatud kehamassiindeksi puhul, John P. Kirwan, Cleveland), mis annab tunnistust teadlikkusest, et ülekaalulisuse puhul ei saa keskenduda vaid füsioloogiale. Tegemist on mitmepalgelise väljakutsega, mis nõuab koostööd ka ühiskonda ja üksikinimest selle erinevates külgedes ja kogemustes käsitlevate teadustega. Seejuures ei ole oluline nt vaid sotsioloogia ja psühholoogia, vaid tähtsat rolli mängivad ka eetikat ja isegi religiooni puudutavad küsimused (nt tervise pea religioosne tähendus tänapäeva kultuuris, aga ka varjatult ja varjamatult religioossed mõttehorisondid tervise, keha ja identiteedi dünaamikas).“
Teoloog ja vaimulik Kalle Rebane mõtiskleb jutluses Jumala armus lepitatud elutöö teemal (Mt 25:31–46). „Looja on kinkinud meile väga erinevad anded ja need ei ole antud meile küünaldeks vaka alla. Kui saaksime valla võrdlemise haigusest, siis ehk hakkaksime nägema oma kaasteelisi sellistena, nagu nad on, mitte vähemate vendadena, vaid kogu nende sisemises rikkuses ka vastavalt kohtlema, armastama ja usaldama. Jeesuse õpilased olid väga kirju seltskond, keda ometi ühendas usaldus oma õpetaja vastu. Ka meile oleks kibedasti vaja rohkem usaldust teineteise vastu. /…/ Jeesuse Kristuse nimesse ristituina tohime olla kindlad, sest meie teod ja tegemata jätmised on lepitatud tema surmas ja ülestõusmises. Seetõttu ärgem koormakem ennast arvepidamisega tegude üle, see on Jumala töö. Aga tema arm on kõikide üle, kes kuuluvad Jeesusele.“
Tänases numbris:
Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas, Jeesuse Kristuse kirik. Reformatoorne panus oikumeenilisse dialoogi kiriku ühtsusest, 1. osa.
Johann-Christian Põder, Mis on kaalul, kui räägime ülekaalulisusest?
Kalle Rebane, Jumala armus lepitatud elutöö (Mt 25:31–46).
Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
• Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
• Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
• Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
