Valgus ülevalt on löönud läitma, ulatudes maailma viimase piirini ja inimsüdame sügavaima sopini, avades uuesti juba möödunu tähendust, andes julgust astuda homsesse – armastuse tulevikku. See valgus ei kustu, vaid osutub igaveseks. Ka Kirik & Teoloogia tänast numbrit kütkestab jätkuvalt ja veel päris otsesõnu see, kellega on seotud suur reede ja ülestõusmispühad ning kelle kaudu avaneb olemise, maailma ja iga inimelu jaoks otsustav erinevus – võimatu võimalikkus.
Audru Püha Risti koguduse õpetaja Tiina Janno küsib: „Millised lood jäävad mällu meie aja vaiksetest nädalatest ja ülestõusmispühadest, mida järeltulevatele põlvedele räägitakse? Kas rõõmsad või kurvad? Kas üldse jäävad?“. Arvamusloo arutlused päädivad veendumusega: „Elame praegu pühadejärgses ülestõusmisajas, rõõmuajas, mis kestab nelipühadeni, suvistepühadeni. Ülestõusmispühade sõnum on sedavõrd oluline, et selle imetlemiseks ja lahtimõtestamiseks läheb vaja kogu kevadet, looduse tärkamist talvisest tardumusest ja järkjärgulist õide puhkemist.“
Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Ergo Naab süveneb aga veel kord suure reede saladusse, mis kuulub lahutamatult kokku ülestõusmishommikuga, tõesti nii lahutamatult, et suure reede tähendus ei ole taandatav leinale, kohkumisele ja kahetsusele. Pigem peab juba suurel reedel kõlama: „Andestus seevastu võidutseb vihkamise üle. Andestusel on pika perspektiiviga mõõde. Ta ei ebaõnnestu, vaid tuleb tagasi võitjana.“ Kas elame äkki andestuse kuningriigis? Ja kuidas?
Kristliku usu aluseks ja alguseks olevad suure reede ja ülestõusmispühade sündmused viitavad sellele, et kristlik usk näeb neid kuuluvana – ja nimelt otsustavalt kombel kuuluvana – Jeesuse isiku ja käekäigu juurde. Selle isiku aeg ja lugu, tema ajalugu avaneb n-ö tagant poolt – loo puändist lähtuvalt. Samas on Jeesuse eelnenud lugu, tema nn ajalooline isik, pakkunud ikka ja jälle huvi ning on ka kristlikule usule kõike muud kui ükskõik.
Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liikme Jaan Lahe artikkel mõneti jätkab viimaste nädalate artikleid, mis on käsitlenud tänapäeva silmapaistvate Uue Testamendi teadlaste käsitlusi ülestõusmisuskumusest, aga võtab teemaks „Kaks ja pool sajandit ajaloolise Jeesuse uuringuid“. Lahe nendib: „Kuigi meie põhiallikad Jeesuse kohta, neli kanoonilist evangeeliumi, ei püüa luua temast „neutraalset pilti“, vaid edastavad kristlikku kerygma`t, kuulutust Jeesusest kui Kristusest ning temas aset leidnud ainulaadsest Jumala ilmutusest, millel on tähendus kõigi inimeste jaoks, kes temasse kui Kristusesse usuvad, on olnud ka esimestele kristlastele tähtis, et Jeesus elas ja tegutses ning et ta ei elanud kunagi „vanal hallil ajal“ kusagil muinasjutulises paigas, vaid reaalses ajas ja ajaloos ning konkreetses geograafilises ruumis. Ajaloolise Jeesuse uuringud püüavad kirjeldada inimest Jeesust ajalooteaduse käsutuses olevate vahenditega ning teha teda mõistetavaks oma kaasaja taustal.“
Artikkel võimaldab heita pilgu nn ajaloolise Jeesuse problemaatikale, tutvustades tänaseks peaaegu et klassikastaatusesse jõudnud Gerth Theisseni ja Anette Merzi põhjalik-ülevaatlikku raamatut „Ajalooline Jeesus“. Raamatu esmatrükk ilmus 1996 (Der historische Jesu. Ein Lehrbuch, 4. väljaanne 2011, The Historical Jesus. A Comprehensive Guide, 1998).
Hüva lugemist – tõuseme üles!
Tänases numbris:
Jaan Lahe, Kaks ja pool sajandit ajaloolise Jeesuse uuringuid.
Tiina Janno, Mis jääb meelde?
Ergo Naab, Andestuse kuningriik (Jh 18:36).
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
• Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
