Me seisame oma elus iga päev kujundlikult öeldes tee alguses. Igal hommikul on vaja otsustada, mida ma pean tegema, kuhu minema, on vaja taas ja taas endalt küsida, miks või kuidas ma üht või teist asja teen. Elamine on pidev küsimuste esitamine, alati ei pruugi see olla kerge. Iseäranis raske on eksistentsiaalsete küsimuste küsimine, kus ei ole loota üheseid ja lihtsaid vastuseid. Aga küsima peab.
Tänane artikkel, mis toetub EELK Usuteaduse Instituudi dekaani prof Randar Tasmuthi ettekandele, mis on peetud 17. veebruaril 2016 konverentsil „Eesti demograafiline seisund ja selle suundumused“, püstitab küsimuse eesti rahva püsimisest. Randar Tasmuthi sõnul: „Rahva ajalooline eneseteadvus on tema identiteedi üks keskseid ehituskive. See mõjutab õiglustunnet ehk seda, mis meile on juhtunud, juhtub praegu, võib juhtuda ning mida me õigeks peame ja ootame. Eneseteadlikkus mõjutab meie psühholoogilist seisundit, moraali jne. Oleme väike rahvas ka rännete ajaloos. Missugune on kogemus ja kuidas tunneme end täna?Mida teha selleks, et väljarändamisest mõtlev inimene võiks tunda, et pole paremat paika kui siin ja nüüd? Inimesel on vaja, et tema õiglustunnet kinnitab reaalne elu. Kodanik vajab veendumust, et eelkõige hoolitakse kodaniku eest ja et muud teemad tulevad selle järel. Et on tõesti nii, et hüved toodetakse tööga, jagatakse tehtud töö alusel ja kasum jääb Eestisse. Et haldusreform tooks tagasi perspektiivitunde maal, kus kohati on maainimesele alles jäänud kaks k-tähega algavat tugisammast: kirik ja kaitseliit. Kordan teoloogilisest vaatenurgast olulist teemat – vajadust taastada ja tugevdada õiglustunnet. Õiglustunde konkreetsed avaldusviisid on toetatud eneseväärikus, peremehetunne ja peremehe õiguste omamine oma maal. Need on vältimatud eeldused ka positiivsele pereplaneerimisele, mis tähendab sündimuse suurenemist. Nende eelduste olemasolule toetub rahva psühhofüüsiline selgroog.“
Arvamusloos „Arvan, et usun … Jumalat” küsib Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari rektor Meeli Tankler eestlase uskumise kohta. „Elame ajas, kus iseseisev mõtlemine on väärtustatud üle kõige muu ning kellegi teise veenmine uskuma seda, mida või keda mina usun, tundub peaaegu kuritegelikuna. Samas näib inimestel olevat siiski alles teatav uudishimu selle suhtes, mida teised nende kõrval usuvad. Olgu selle näiteks hiljutine juhtum meie seminaris, kus üliõpilane küsis õppejõult: „Aga kas Teie usute, et Jeesus tuleb tagasi?“ Ja üsna kindlasti on enamusel inimestest südamepõhjas peidus igatsus uskuda. Päriselt ja kindlalt. /…/ „Uskumisega, eriti uskuda tahtmisega, ongi ju keerulised lood. Eestlastena meil ehk veel keerulisemadki kui „muudel inimestel“ – me nimelt ei söanda kuidagimoodi valju häälega välja öelda, et me usume Jumalat. Seda päris suure algustähega Jumalat. Aga samas ei taha me kindlasti ka seda öelda, et me ei usu või et me üleüldse mitte millessegi ega kellessegi ei usu. Me oleme ju ikkagi tsiviliseeritud ja vaimsete huvidega inimesed! Ja nii me tammumegi seal kusagil eikellegimaal ringi, oskamata oma sisimas oleva uskumise vajadusega midagi tarka peale hakata.”
Eesti Metodisti Kiriku Tartu Püha Luuka koguduse pastor Priit Tamm mõtiskleb jutluses (Jh 14:23–29) Jumala ja ligimese armastuse teemal: „Armastus ja usk käivad alati käsikäes. Armastada Jeesust tähendab Temasse uskuda, see tähendab usaldada Teda. Ja armastada Teda tähendab armastada üksteist. Jeesuse „sõnapidamine” ja Tema armastamine ei ole mingi abstraktne kontsept. See on vägagi praktiline. See väljendub praktilistes, käegakatsutavates tegudes. Pühapäevakoolilapsed koguvad raha, et aidata ühel omaealisel jätkata kooliteed, et ta hilisemas elus ise toime tuleks ja omakorda teisi saaks aidata. Vennad ja õed aitavad iga päev hakkama saada neil, kellel ei ole abi kusagilt võtta. Hea on inimene, kes paneb tähele teise mures nägu ja julgeb küsida, kuidas tal läheb ja kuidas saaks teda aidata. See on toimiv armastus.”
Tänases numbris:
Randar Tasmuth, Rahvastiku protsessid teoloogi pilguga.
Meeli Tankler, Arvan, et usun … Jumalat.
Priit Tamm, Innustav ja teeniv armastus.
Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
• Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
• Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
