Esiletõstetud lood

Võitlus kurjusega

Patrik GoranssonJs 59:14–17; Ps 25:12–22; Ef 6:10–18; Mk 5:24–34

Paastuaja pühapäevad moodustavad terviku, kus iga teema on jätkuks sellele, mida räägiti eelmisel pühapäeval ning sissejuhatuseks sellele, millest kõneldakse järgmisel pühapäeval. Nii et pühapäev enne paastuaega oma pealkirjaga „Armastuse tee” juhatab sisse terve teekonna üles Jeruusalemma. Kolm esimest pühapäeva käsitlevad elu raskusi ja eelseisva kolmanda pühapäeva peale mõeldes on meil põhjust keskendada omad mõtted võitlusele kurjusega.

Saame öelda, et võitlus kurjusega on võitlus usuvaenlastega. Peamine vaenlane on Saatan. Tema püüab meid alati keelitada patte mitte liiga tõsiselt võtma oma ütlemisega, et Jumal on armastus ja Ta ei võta seda nii tõsiselt, kui sa aeg-ajalt käskude vastu eksid. Kui kurat saavutab oma eesmärgi, siis ta muudab kiiresti sõnumit ja ütleb hoopis, et sinul, kes sa oled nõnda eksinud Jumala seaduse vastu, pole lootust andeksandmisele. Kui me suudame vastu seista otsestele kiusatustele, püüab kiusaja meid meelitada oma lootust iseenda ja oma saavutuste peale panema, sest ta teab väga hästi, et kui me ehitame oma lootuse iseenda peale, siis on see vaid aja küsimus, kuni me langeme uuesti, sest ainuke alus, mis kannab nii ajas kui igavikus, on Jeesus ainuüksi. Tema on ka ainuke, kes suudab võita meie vaimsed vaenlased, kes ei ole lihast ega verest, vaid on tõelised vaimsed jõud. Ohtlikem usu vaenlane on siiski meie vana inimene ehk vaenlane meie enda sees. Mitte sellepärast, et ta on teistest tugevam või targem, vaid sellepärast, et ta ei jäta meid mitte kunagi maha, niikaua kuni me selles maailmas oleme. Kui oleme kristlased, siis vana inimene ei valitse meie üle, aga ta püüdlus meid ära eksitada on sellel ajastul otsata.

Võitlust kurjuse vastu tuleb võidelda vaimuliku varustusega. Kaks korda öeldakse meile: „Võtke Jumala sõjavarustus,” mis tähendab enda riietamist Jeesusega, sest kirjutatud on: „Saage tugevaks Issandas ja tema suures väes.” Meie eest on Jeesus võitnud kurjuse. Et sellest osa saada, peame tarvitame Jumala armuvahendeid ehk Jumala sõna ja sakramente, sest seal antakse meile seda jõudu, millest meil endil on puudu. Tähtis on siiski alati enne võitlust ennast sõjavarustusega riietada, sest muidu langeme kerge saagina vaenlase kätte. Aga millest siis koosneb Jumala sõjavarustus? „Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega.” Sellega tuletatakse meelde, kuidas vanasti seoti oma pikad riided üles, et saada vabamalt liikuda, ning ainult tõega suudame saavutada tõelise võidu usuvaenlaste üle. Ilma aususeta Jumala ees ei ole võimalik saavutada võitu, aga kui Tõe vaim saab Jumala sõnaga meid süüdi ja vabaks mõista, siis on meil võitluses alati lootust. Teil olgu seljas õiguse soomusrüü, mis vanas sõjavarustuses kaitses südant, mis vajas erilist kaitset selleks, et jäädaks ellu. See soomusrüü, mis kaitseb meie vaimset elu ja aitab meid elada Jumala lastena, ei ole midagi, mis on meie oma, sest kõik, mis on meie oma, on patu poolt rikutud ning ainuüksi andeksandmine Jeesuse veres suudab meid pesta. See on soomusrüü, mille taga oleme alati kaitstud.

Teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust! Sõjas on tugevad ja head saapad vajalikud, et suudetaks pikalt ja kindlalt käia ning selliseid saapaid on meil vaja ka võitluses kurjuse vastu. Iga kristlane peab olema valmis võitluseks, mis tähendab arusaamist, et ta elab andeksandmisest. Kes on ise leidnud pääsetee, tahab ka teisi aidata igavesele teele. Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! Siin räägitakse kõigist saatana kiusatustest. Selleks et ennast kaitsta, on meil vaja hoida enda ees usukilpi, sest kui me näitame Jeesuse ja mitte iseenda peale, ei saa kiusaja midagi meiega ette võtta. Võtke ka päästekiiver, mis on see lootus, mis hoiab meid kristlastena ülal, ning kui tõstame pilgu taeva poole, saame jõudu kurjuse vastu edasi võitlemiseks. Võtke vaimumõõk, see on Jumala sõna! Jumala sõna on meie tõeline relv, millega me saame kõik vaenlased võita, aga selleks, et olla võitlusvalmid, peame kuulama, õppima, lugema ja kuuletuma, enne kui võitlus algab. Meil on vaja kasutada rahulikke aegu, et ennast Jumala sõnaga relvastada, saavutamaks võit, kui vaenlane meid ründab. Palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest, sest palve on alati võitluse vältimatu osa. Ise me ei suuda midagi, aga Jumala abiga on kõik võimalik. Palves saame heita kõik oma mured Issanda peale kindla lootusega, et tema hoolitseb meie eest. Aga me ei tohiks ka unustada palvetada teiste eest, sest võitlus kurjuse vastu ei ole ei sinu ega minu isiklik võitlus, vaid me oleme kutsud heale võitlusele Kristuse ihu liikmetena ning ainult Temas on meile antud võidu lootus. Võitlus kurjuse vastu on seotud kindla võidu lubadusega, sest siis, kui võitleme nende relvadega, mille Jumal on meile andnud, on meil vankumatu võidu lootus, ükskõik kui suured ja tugevad hetkelised vaenlased ka poleks ning ükskõik kui raskeks võitlus ka ei kujuneks. Jumal juhib oma Kiriku võidule ning kui meie vaid jääme ustavateks võitlejateks, kehtib ka meie kohta kindel lubadus, et ükskord igavikus saame olla osa hõiskamisest Kiriku taevariigis. Issand on lubanud, et meid ei kiusata üle meie võimete ja nende jaoks, kes Jumalat armastavad, tulevad kõik asjad ühtlasi heaks. Jumal pole lubanud, et pääseme raskustest, aga Ta on lubanud meid aidata nende läbi, et jõuaksime kord koju Jumala riiki. Aamen.

 

Patrik Göransson (1967) on EELK Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English