Arhiiv

Püütud inimeseksolemisse (nr 214/ 15.1.2016)

Zwischenablage01

Foto: Urmas Nõmmik

Oleme inimesed, Jumala loodud inimesed Jumala loodud maailmas. Kui jätame kõrvale harvad hetked oma elus, mil arvame end ekslikult olevat kõikvõimsad, siis tunneme ennast enamasti inimestena. Just inimeseksolemises tajume oma selgeid piire. Me ei lenda, ei läbi maapinda, ei hüppa seitsmepenikoormasaabastega, ei rända ajas, ei liiguta mäeahelikke. Meid on küll õnnistatud püüdluste, teadmisjanu, unistuste ja lootusega, aga peame alatasa tunnistama oma allajäämist lõpliku tõe või tunnetuseni jõudmisel. Tänase Kirik & Teoloogia numbri teemad on meie inimeseksolemisse püütuses eriliselt kõnekad: Piibli tõde, jumalik armastus, tõde meie juurte ehk algkristluse kohta.

Artikliga teeb otsa lahti Kirik & Teoloogia toimetuse liige Jaan Lahe. Tegemist on põhjalikuma raamatuarvustusega, mis käsitleb Frankfurti ülikooli emeriitprofessor Manfred Claussi verivärsket raamatut algkristluse ajaloost Ein neuer Gott für die alte Welt („Uus Jumal vanale maailmale“), aga märgib paljuski ka meie teadmiste piire. Just sel põhjusel kirjutatakse harva varase kristluse terviklikku käsitlust. Clauss seda siiski julgeb. Jaan Lahele jäävad sealjuures silma teemad, nagu kristluse tõekäsitluse eristumine kreeka-rooma omast, kristlaste eristamine paganatest, ajaloolise Jeesuse ja Pauluse küsimused, kristlaste hoiakud maailma suhtes, esimeste tagakiusamiste, märtrite ja riigiusundiks saamise detailid.

Arvamusloos juhib semiootik, Tartu Ülikooli vanemteadur ning Tallinna Ülikooli professor Mihhail Lotman meid läbi Piibli tekkimise, lugemise, tõlgendamise ja kasutamise semiootiliste ja filosoofiliste küsimuste virrvarri. Piibel kui suur kogum erinevat kirjandust põhjustab erinevaid tõlgendusviise ning on seega ka erinevalt tõlgitav. Autor jõuab järeldusele, et ideaalne Piibel on selline, mis ei saagi valmis. Tekst toetub ettekandele, mille autor pidas 31. oktoobril 2015 Akadeemilise Teoloogia Seltsi ja Eesti Piibliseltsi koostöös toimunud piiblitõlkimise teemalisel seminaril EELK Usuteaduse Instituudis.

Ja lõpuks vaatab meie kõigiga koos läbi piirdeaia kumava valguse poole Kirik & Teoloogia toimetuse liige Ergo Naab. Ta võtab aluseks Jh 13:31–35 tuntud kirjakoha ühes Jeesuse sõnadega oma jüngritele, et need armastaksid üksteist, nagu Jeesus armastab. See ütlus, mida kristlastena võime mõista ülima käsuna, seab meid keerulisse olukorda, sest armastus oma loendamatutes ja lõpmatutes vormides ei tundu meile tihti jumalik, selline, millega tunneksime end olevat teinud piisavalt ligimese või selle maailma heaks. Aga ometi on meil võimalus ületada kuidas-küsimused, tunnistada igat värvi inimeses ligimest kui sellist ja pugeda läbi piirdeaia augu…

P.S. Pärast korraliste lugude ilmumist otsustas kolleegium erandkorras avaldada ühe lisaarvamusloo, sest teema on väga aktuaalne. EELK reservvaimulik Aare Luup arutleb lahutuse ja uuesti abiellumise üle. Põhjuseks on jaanuari alguses Halliste kirikus toimunud president Toomas Hendrik Ilvese ja Ieva Kupce laulatus, millele on EELK-s ja mujalgi järgnenud intensiivne arutelu. Kas oleme siingi püütud inimeseksolemisse? Jah, oleme küll.

 

Tänases numbris:

Jaan Lahe, Kristlased, ketserid, paganad ja teised ehk võitlus õige ristiusu pärast.

Mihhail Lotman, Piibel kultuuris.

Aare Luup, Ühe mündi teine külg.

Ergo Naab, Mis värvi on armastus?

 

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia  väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English