Kuigi Jumala ligiolu ei ole alati ilmne, saadab ja hoiab Ta meid märkamatult meie teel. Selleks, et Jumala ligiolu saaks tuntavamaks, vajame alandlikku ja mitte ennasttäis meelt, kuuljaid kõrvu ja vastuvõtlikku südant. Meelt ja südant, mis on alandlikud ega raiu oma arvamusi kivisse, vaid on suutelised Jumala tarkuse paistel oma seisukohti vajadusel ümber vaatama. Tänane KJT number just sellest kõnelebki: alandlikust meelest; inimeste jumalaotsinguist ja üksteisele sel teel kaaslaseks olemisest ning vajadusest Jumalat mitte kodustada, vaid jätta Talle ruumi vabaks tegutsemiseks meie juures.
KJT toimetuskolleegiumi liige Kadri Lääs arutleb tänases arvamusloos kaasaja inimese religioossete otsingute üle, küsides, kuidas kirik saaks sellistele inimestele toeks olla. Ühe võimalusena viitab ta nn usukursustele, mis teatud mõttes lähtuvad samadest eeldustest kui kirikutes traditsioonilised leerikursused või katekumenaat. Nende kursuste sihtrühm on aga mõnevõrra erinev ja kursuse lõpetamine ei eelda järgmise sammuna ilmtingimata kogudusega liitumist. Autor tõdeb aga: “Igaüks, kelle elus on evangeeliumi vabastav sõnum tõeks saanud, tahab enesestmõistetavalt olla selle edasijagajaks ka inimestele enda ümber. Meie püüdlustel on kindlasti oma koht Jumala plaanides, kuid viimselt on ainult tema, kes saab inimeses usku äratada. Jumal loob kuuljad kõrvad ning vastuvõtliku südame.”
Täna ilmuva Magnificat’i tõlke kolmas ja viimane osa algab vaimsest kõrkusest kõnelemisega. Maarja lausub oma kiituslaulus: “Ta on näidanud oma käsivarre vägevust ja hävitanud need, kes on kõrgid oma südame meeles”. Martin Luther kirjeldab, kuidas see lause on sihitud vaimse kõrkuse pihta: “Jumala teod peavad olema sellised: Tema üksi toimetab, ilma igasuguse kõrvalise abita. See saab toimuda vaid siis, kui me muutume jõuetuks ja rõhutuks kas õigusega seotud küsimustes või meele poolest, sest siis me lubame endasse tulla Jumala väe. Need on õilsad teod. Kui meisterlikult paljastab Maarja aga silmakirjatsejaid, vaatab mitte nende kätele või silmadesse, vaid südamesse, öeldes: „kõrgid oma südame meeles.”” Viimane on sihitud iseenda vaimsusest vaimustujate pihta, tõe monopoli omajate pihta, kes sügaval südames on unustanud alandlikkuse ning on kergesti valmis kohut mõistma teiste üle.
Evangeeliumi sõnumit ei võtnud vastu ka kõik Jumala Poja endaga kohtunud. Toivo Pilli jutlus tugineb Markuse evangeeliumi 6. peatükis kirjeldatud loole sellest, kuidas Jeesust pärast kuulutustegevuse algust tema kodukohas Naatsaretis omaks ei võetud, kuna Naatsareti rahvas pidas Jeesust liiga omaks: “Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse ja Joosese ja Juuda ja Simona vend? Ja eks tema õed ole siin meie juures?” (Mk 6:3). Toivo Pilli toob evangeeliumiteksti sõnumist välja järgmised tahud: Ära kodusta Jumalat! Tegutse meeskonnas! Loo evangeeliumile ruumi! Ära pettu, kui sinu kristlikke taotlusi ei mõisteta!
Head lugemist!
Tänases numbris:
Martin Luther, Magnificat – tõlge ja seletus, 3. osa.
Kadri Lääs, Kristlik sõnum ja religioossed otsingud.
Toivo Pilli, Jüngri elu tänapäeval (Mk 6:1–13)
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
• Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
