Algamas on kannatusaja viimane, Vaikne Nädal. Jeesus on teel Jeruusalemma, kus teda tervitab juubeldav rahvahulk kui kuningat. Ees on kannatuste kulminatsioon. Me elame koos Jeesusega tema palves ja ahastuses, kui ta ütleb: „Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!“ Me usaldame koos Jeesusega Jumalat, Isa, teades, et igale kannatusele järgneb kirgastus, ülestõusmine. Me teame, et armastuse jõud on tugevam kui surm, kui kannatused.
Kirik & Teoloogia jätkab EELK peapiiskopi valimiste eel peapiiskopiameti käsitlemist erinevatest vaatenurkadest. Viimati kirjutas Priit Rohtmets piiskopiametist noorema kirikuloo vaatepunktist, Allan Kährik aga peapiiskopi ameti rollist.
Jätkates Priit Rohtmetsa poolt alustatud ajaloolist tagasivaadet läheb Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo professor Riho Altnurme artiklis „Kirikujuhi valimine nõukogude moodi 1949. aastal“ tagasi Eesti ajaloo ühte raskeimasse aastasse, mil märtsiküüditamise käigus deporteeriti Siberisse ligi 20000 eestlast. Oli alanud uus repressioonide laine, mis puudutas ka eesti vaimulikkonda, eesti kirikut, kirikujuhte. Altnurme kirjutab 1949. aasta peapiiskopi valimistest: kirikujuhtide reaalset valimist kirikuliikmete poolt raskendas väline sekkumine nõukogude võimu poolt. „Nõukogude riik vajas juhti kontrolli hoidmiseks kiriku üle ja „vaikseks väljasuretamiseks“, kirik edasikestmiseks ja loovaks arenguks. Riigi esindajad soovisid ametisse seada nõukogude võimule lojaalset kirikujuhti, samas ei soovitud sellega seoses mingit avalikku skandaali ja kõik pidi toimuma vana rituaali järgi – valimistena kirikukogul.“
Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumil on taas hea meel avaldada tänases ja kahes järgmises numbris usundiõpetuse olümpiaadi esseedest viis. Esimesena analüüsib Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Kadri Org essees „Papa Jannseni „jumal“ tänapäeval“ ajakirjanduses vallandunud Eesti Vabariigi hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm!“ kolmanda salmi sõnade „Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa!“ poleemikat. Org arutleb erinevate vaatepunktide üle: „Kas usume siiralt sellesse, mida hümni lauldes edastame, ning kui ei usu, siis miks seisame vastu riigisümboli ajastukohasemaks muutmisele? /…/ Olenemata sellest, kas inimene usub jumalasse või mitte, ei tohiks olla jumala kui mõiste või sõna kasutamine laulusõnades mitte-usklikele väär.“
Jutluses „Usust ja armastusest ilma matemaatikata“ mõtiskleb EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja Tiina Ool: usus ja armastuses on loogika, nii nagu matemaatikaski, aga seal kehtib Jumala loogika, mida inimene ei pruugi mõista, sest see on meist üle. Usu- ja armastusohvrit ei saa mõõta, üle lugeda, rahaks teha. Armastustegusid ei saa selgitada, reeglitesse ja raamidesse suruda, nad on tihti vastuolus kaine mõistuse ja loogikaga. Usk ja armastus kuuluvad südamele, nende kohta öeldakse – sügaval südames.
Tänases numbris:
Riho Altnurme, Kirikujuhi valimine nõukogude moodi 1949. aastal
Kadri Org, Olümpiaadiessee. Papa Jannseni „jumal“ tänapäeval
Tiina Ool, Usust ja armastusest ilma matemaatikata
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
