Arhiiv

Algus ja keskpunkt (nr 108/ 3.1.2014)

800px-Luther-Predigt-LC-WB

L. Cranach, Wittenbergi linnakiriku altar

 

Alanud on aasta 2014 pärast Kristust. Õhtumaine ajaarvamine algab Kristuse sünniga. Niisamuti algab kristlik õpetus küsimusega Kristusest, õigupoolest on see kogu kristliku õpetuse keskpunkt. Käesolev Kirik & Teoloogia number tiirleb kristliku õpetuse keskpunkti ümber, vaadeldes seda erinevatest perspektiividest.

Kord seisame näoga keskpunkti poole ja uurime kristluse tsentraalseid õpetuslikke lähtekohti. Alar Laatsi artikkel käsitleb kristoloogilise dogma kujunemist perioodil, mil toimusid nn oikumeenilised kirikukogud, mis “tegelesid suuresti ühe ja sama teemaga, mille võib kokku võtta küsimusesse “kuidas on Jumal seotud maailmaga”, täpsemalt aga: kes on Kristus, kuidas on ta Jumal ja kuidas inimene, ning millised on Jumala inimesena ilmumise tagajärjed.”

Ain Riistan oma arvamusloos võtab arvustada äsja Christoph Wrembeki SJ eesti keeles ilmunud raamatut “Taevas ja põrgu” (Johannes Esto Ühing 2013). Õpetus põrgust ei ole kunagi olnud kristliku õpetuse keskmes, kuid kui me vaatame sellele keskmest lähtuvalt, läbi Kristuse, siis on sõnum ühemõtteline – Jumala armastus Kristuses võidab põrgu!

Ergo Naab võrdleb oma jutluses evangeeliumi kuulutuse mõju esimestel sajanditel reaktsioonidega, mida põhjustas heliotsentriline maailmavaade varauusajal, et mitte Maa, vaid Päike on keskpunkt. Samal kombel kuulutas Paulus kristotsentrilist maailmavaadet kreeka-rooma ajastul, rääkides evangeeliumist kui saladusest, „mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest“ (Kl 1:26). “Kui maailmapilt tiirleb ümber inimlike käskude, pole selle keskpunkt enam Kristus,” kirjutab Naab.

Jeesuse õpetus ei ole inimlik konstruktsioon, vaid jumalik suhe ning jumalik täius, see ei pea tähendama  rikkust ja  kõrget positsiooni. Lihtsuse ja rikkuse paradoks on au ja alandlikkuse näiv vastuolu ning  jumalik imperatiiv kutsub meidki sellesse au ja alandlikkuse paradoksi sisenema.

 

Tänases numbris:

Alar Laats, Oikumeenilised kirikukogud ja ristiusu kontseptualiseerumine, 1. osa.

Ain Riistan, Apokatastasis. Christoph Wrembeki apoloogia Jumala armastusele.

Ergo Naab, Lihtsuse rikkuses (Kl 1:24-27).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“. Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English