Sügisel võib avaneda kastanipuude all mõjuv pilt. Kastaneid muudkui kukub, need kuhjuvad. Lastel on rõõmu palju. Vaatame ka kastanikuhja ja mõtleme: küll neid on palju. Kas märkame iga üksikut kastanit? Või on see lihtsalt sügisesümbol – hunnik kastaneid? Vahest mõtleme ka nii: Jumal vaatab taevast alla, näeb hulka inimesi, väga suurt hulka inimesi. Kas ta näeb meist tõesti igaüht? Või oleme tema jaoks ühtlane mass? Kas võime tõesti loota? Kas meie usk jääb püsima, kui arvame, et Jumal meist igaüht tähele ei pane? Kui usk ei jää püsima, kas siis Jumal üldse on?
Küsimusest, kas Jumal jääb, lähtubki tänases Kirik & Teoloogia arvamusloos kommunikatsiooniekspert ja EEKBL-i liige Janek Mäggi. Eriti Eesti (näiliselt) ilmalikus ühiskonnas on selline küsimus õigustatud. Mäggi nimetab lihtsat tõsiasja, et me ei tea maailma kohta kõike selleks, et Jumalat eitada. Nii nagu ei ole ka meie usk nii täiuslik, et lubada Jumala kohta kõike ja lõplikult öelda. Oleme inimesed. Meie usk aitab meil olla kindlad, et Jumal on ja märkab.
Jumalikust märkamisest, eriti iga üksiku inimese märkamisest lähtub diakooniatöö kristlikes kogudustes kõikjal maailmas. Soomes on see olnud väga heal tasemel ja Soome luterlikud kogudused on Eesti omadele kahtlemata eeskujuks. Eeskujuks võiks olla seegi, et soomlased pidevalt analüüsivad oma diakooniatööd ning otsivad võimalusi nii töö parandamiseks kui töötegijate innustamiseks. Hiljuti ilmus Soomes Jouko Kiiski tähendusliku pealkirjaga raamat „Diakooniatöötegija – kõrvalkõndija ja prügila“, mis annab ülevaate viimasest diakooniatöö-alasest suurest uuringust Diakooniabaromeeter 2013. Ülevaade on nii väärtuslik, et Kirik & Teoloogia toimetus pidas vajalikuks anda Eesti lugejale raamatust aimu. Selle ülesande võtsid enda peale toimetuse liikmed Kerstin Kask ja Kadri Lääs.
Aga võib-olla ei peaks me ainult mõtlema sellele, kas ja kuidas Jumal paneb meid tähele, vaid ka sellele, kuidas võime tegelikult näha Jumala tähelepanemist. Kapernauma halvatu tervekssaamise loole tugineb tänane Kirik & Teoloogia jutlus EELK Suure-Jaani koguduse õpetajalt Kristi Sääselt. Ta asetab meid majja, mille katusesse tehakse auk, et Jeesuse juurde pääseda. Võrdpildid, mis sellest tuntud stseenist välja kasvavad, on kaugeleulatuvad. Igaühe kohal meist võib avaneda taevas. Kas teame seda?
Tänases numbris:
Kerstin Kask, Kadri Lääs, Diakooniatööst Soomes. Ülevaade uuest uuringust.
Janek Mäggi, Kas Jumal jääb?
Kristi Sääsk, Taeva avanemine (Mk 2:1-12).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.