Kevade ja tärkavate lillede ootus muutub üha läbematuks, ehkki ööd võivad olla veel hirmkülmad. Tänase numbri lill on kingituseks ühelt poolt kõikidele naistele – nii suurtele kui väikestele –, ent teiselt poolt ühtlasi praost Thomas Vagale Ameerika Ühendriikidesse, kes peab just täna oma 75. sünnipäeva.
Kirik & Teoloogia toimetusel on hea meel anda sõna kahele eestlasele, kes nõukogude okupatsiooni ajal elasid ja tegutsesid kodumaast kaugel. Ajaloolase ja politoloogi haridusega Ilvi Jõe-Cannon, kes on praegu aktiivne osaleja Eesti kodanikuühiskonna arendamisel, kirjutab meile tähelepanuväärsest nähtusest kristluse ajaloos – 19. sajandi lõpul ilmunud „Naise Piiblist“. Thomas Vaga, kes teeb jätkuvalt USA-s vaimulikutööd, on vormistanud lugemiseks oma tänavuse vabariigi aastapäeva jutluse, mis ilmekalt seab Eesti rahva ja maa käekäigu evangeeliumi valgusse. Vabariigi aastapäeva jutlused kuulusid okupatsiooniajal kõige tähtsamate kiriklike kõnede hulka, mida väljaspool Eestit kirikuõpetaja eestlastele pidas, ja nii on see tänaseni. Esiletõstmist väärib, et mõlemad autorid viitavad oma loos – ühenduses naiste ja ühenduses eestlastega – apostel Paulusele: „Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Jeesuses Kristuses“ (Gl 3:28).
Tänase numbri tähtsaim teemapüstitus on hingehoiu spetsialistilt dr Tiit Pädamilt, EELK Stockholmi koguduse õpetajalt ja Uppsala ülikooli õppejõult. Teemapüstitus on seda aktuaalsem, et lähinädalatel on valmimas – just ka Eesti Kirikute Nõukogu egiidi all – uus hingehoidja ja kaplani kutsestandardi eelnõu. Kirik & Teoloogiale on hingehoiu teemal lubanud peatselt kirjutada üks protsessi eestvedajatest, hingehoidja Naatan Haamer.
Ajendatuna mõni aeg tagasi Tartu Teoloogia Akadeemia ja EELK Usuteaduse Instituudi ühiskorraldusel toimunud „Hingehoidjate baaskoolituse“ tutvustusest, arutleb Pädam teoloogi ja vaimulikuna koolituse aluseks olnud „hingehoidja ja kaplani kutsestandardis“ sisalduvate põhimõtete ja -eelduste üle. Pädam analüüsib seda, mis ikkagi „on hingehoid ja kes on hingehoidja kutsestandardi valguses“ ning eristab „sekulaarset hingehoidu ja kiriklikku hingehoidu“. Analüüsi kokkuvõttes kirjutab autor: ma ei taha „anda ühemõttelist hinnangut sekulaarsele hingehoiule, mida hingehoidja kutsestandard minu arvates esindab. Küllap on ühiskonnas vajadus ka sellise teenimise järele. Problemaatiliseks muutub selline sekulaarne käsitlus siis, kui see saab bürokraatlike või muude kõverteede abil domineerivaks. Sellise arusaama levimine kirikus toob omakorda kaasa kiriku ja selle erinevate töövaldkondade sisemise sekulariseerumise läbi mitmesuguste professionaalsuse standardite.“
Hingehoiu teemaga, ka kannatuse ja kannatamatusega, haakub tänase numbri erakorraline arvamuslugu „Vabamüürluse hukkamõistmise ettepanekust“ K&T toimetuskolleegiumi liikmelt Thomas-Andreas Põderilt. Autor nendib alustuseks: „Alljärgnev kirjutis ei ole vabamüürlusest. Alljärgnev kirjutis on pigem sellest, kuidas olla ristiinimene ja kirikuõpetaja ja kirik, ning kainestavast äratundmisest, et ühes või teises olukorras võib see olla keeruline või isegi ebaõnnestuda.“
Viimase paari kuu vältel on Kirik & Teoloogia avaldanud rea käsitlusi, mis avavad misjoniteema erinevaid mõõtmeid ja tahke. Wilfried Härle, Annika Laatsi, Joona Toivaneni, Randar Tasmuthi ja Riho Alla sõnavõttude järel avaldame täna Tartu Ülikooli religiooniuuringute vanemteaduri Lea Altnurme artikli, mis toetub vaimulike konverentsil peetud ettekandele. Altnurme kirjutab religioonisotsioloogi pilgu läbi religioossete otsijate vajadustest ning väljakutsetest, mis on sellega sellega kirikule esitatud. Autor nendib kokkuvõtvalt, et „religioossete otsijate tee saab alguse enamasti oma isiklikele probleemidele usuliste lahenduste otsimisel. Kiriku väljakutseks on neid lahenduste leidmisel aidata“.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Lea Altnurme, Religioossete otsijate vajadused ja väljakutsed kirikule.
Tiit Pädam, Hing ja selle hoidjad.
Ilvi Jõe-Cannon, Naise Piibel.
Thomas-Andreas Põder, Vabamüürluse hukkamõistmise ettepanekust.
Thomas Vaga, Eesti Vabariigi 95. aastapäeva jutlus, paastuajal 2013.
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.