„Tolsamal ajal tulid mõned variserid ja ütlesid Jeesusele: „Lahku siit ja mine teele, sest Heroodes tahab sind tappa!“ Aga tema ütles neile: „Minge ja ütelge sellele rebasele: Vaata, ma kihutan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ning kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule. Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme, sest ei sobi, et prohvet hukataks mujal kui Jeruusalemmas. Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! Vaata, teie koda jäetakse maha! Aga ma ütlen teile, te ei näe mind enne, kui tuleb aeg, et te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!“ (Lk 13:31–35, vt ka Jr 29:11–14)
Head Eesti Vabariigi aastapäeva pühitsejad, kirikutes, aktustel, selle jutluse lugejad, õed ja vennad eestlased, kaaskristlased, seda Eesti Vabariigi aastapäeva jutlust ette valmistades tuli mulle meelde meile armsa laulu „Hoia, Jumal, Eestit“ palve- ja soovisõnad: „vabasta meid kurjast, anna kasvamist“, „aita võita vaevad“, „rahu töö ja kainus olgu Eesti kroon. Venna-armu suurus tema võimu troon“. Need laulu palvesõnad väljendavad eestlaste igatsusi ja palveid, mis on olnud sajandeid meie rahva südames. Eesti rahvas on olnud rõhutud, aga tal on olnud ka helgeid aegu. Rahvas on olnud ka rõhumise keskel vaba usu läbi Kristusesse. Usk Kristusesse andis Eesti rahvale julguse ja armastuse meele, mis lõpuks viis rahva, maa ja riigi vabanemisele.
Tänase evangeeliumi teksti tõde tuli kord elavalt eesti rahva olukorra keskele. See tõde on Jeesuse vastuses Heroodesele. Jeesuse Kristuse vastus sellele valitsejale, kes tahtis Teda tappa, oli: „Minge ja ütelge sellele rebasele: Vaata, ma kihutan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ja kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule!“ Jeesuse Kristuse sõna ja toiming on olnud juhatajaks ja julgustajaks läbi aegade, eriti neile, kes on olnud rõhumise ja orjastuse all. Heroodes Antipas tahtis Jeesust tappa, nagu tema isa Heroodes Suur kord tahtis Jeesus-lapse hävitada. Jõululoost teame, kuidas Heroodes Suur lasi Jeesuse sündimise ajal tappa kõik nooremad kui kaheaastased poeglapsed Petlemmas. Heroodes Suure poeg Antipas jahtis täiskasvanut Jeesust. Heroodes Antipas käskis Ristija Johannese pea maha raiuda tütarlapse Saloome tahtel. Kui ta oli troonile tulnud, oli see Heroodes lasknud tappa nelikümmend viis Iisraeli usulist aristokraati ehk saduseri. Just nagu Nõukogude kord küüditas ja tappis Eesti riigi poliitilise ja sõjavälise juhtkonna liikmeid. Jeesuse nooruse ajal oli näha kahe tuhande risti löödud juudi ihu Palestiina kõrgendikel, karistuseks Rooma impeeriumi ja selle asehaldurite Heroodeste vastu mässu tõusmise eest.
Jeesus tundis vägivalla koledust oma nooruses ja täiskasvanuna. Jeesus aga ei kartnud vägivalda ja kurjust. Jeesus päästis inimesi kurjusest. Jeesus võitis kurjuse ja vägivalla, kui ta tõusis ellu ristisurmast kolmandal päeval. Jeesuse aeg Palestiinas oli mitmeti sama kui Eestis pimedal pärisorjuse ajal ja Nõukogude okupatsiooni ajal. Liivimaa kindralkuberner George von Braun õigustas talupoegade orjastamist sellega, et eravalduses olevad mõisad on nende valdajate tõelised omandid ja kohalikud talupojad on orjad rooma õiguse mõtte kõige laiemas ulatuses. Talupojad olevat sellisteks muutunud maavallutamise fakti tõttu. Kindralkuberner von Brauni arvates ei olevat pärisorjus barbaarne, vaid tuginevat aadli õigustele ja privileegile (Konrad Veem, Eesti vaba rahvakirik). Asendame mõisa kolhoosiga ning mõisniku kommunistliku partei valitsusega, koos NKVD-ga, ja „kiltri, kupja, aidamehe“ kommunistliku okupatsiooni võimumeeste ja -naistega, ja meil ongi kirjeldus viiekümne aasta pikkusest Venemaa marksistlikust okupatsioonist Eestimaal.
Pärisorjuse rõhumise ja piitsa vastu tuli eestlaste keskele aga Kristuse armastusest juhitud usuline rahvaliikumine, mis levis mõnekümne aastaga Eesti talupoegade keskel üle maa. See levis Saksamaalt Dresdeni lähedal asuvast krahv Zinzendorfi Berthelsdorfi mõisast (mis sai nime Herrnhut) ka Inglismaale, Lapimaale, Eestisse, Lätisse, Kariibi mere saartele, Uude Maailma ehk Põhja-Ameerikasse ja Aafrika rannikule. Eestis tunneme seda Vannastekoguduse nime all. Usu, kiriku ja ilmaliku ajaloo uurijad ning eesti keele ja kirjanduse arengu uurijad ning rahvateadlased kirjutavad, et vennastekogudus tõi Eesti talupoegadest põlisrahva ellu suure vaimse ja moraalse muudatuse. See tõi lugemisoskuse, eestikeelsete raamatute trükkimise ja levimise, talupoegade oma seltside ja omategevuse organiseerimise. See kaotas viinajoomise ja kuritegevuse. See tõi eneseväärikuse ja võrdõiguslikkuse tunde. Talupoeg õppis tundma Jumala armu jumalakartuse kaudu, Kristuse armastuse evangeeliumi väge Jumala käskude nõudmiste kaudu, mida mõisnikud olid kasutanud, sundides neljanda käsu põhjal talupoegi alluma mõisnike meelevallale.
Õndsusse võetud peapiiskop Konrad Veem kirjutab oma põhjaliku uurimistöö alusel koostatud raamatus Eesti vaba rahvakirik, et herrnhuti või vennastekoguduse misjonärid, peamiselt käsitöölised ja mõned kirikuõpetajad Saksamaalt, tulid isiklikult rahva keskele, õppisid hästi ära eesti keele ja kuulutasid Jeesust Kristust, kes on surnud ristil nii talupoegade kui sakste lunastamiseks ja õndsakstegemiseks. Talurahvas otse imestas. Seda poldud veel nähtud, et saks end saksaks ei pea, vaid vennaks, sest nii talupojast orjal kui sakstest mõisnike ülemklassil on ühine ja üks ning ainus Lunastaja ja Õnnistegija. See on Jeesus Kristus. Kristus vabastas seni maha surutud talurahva igatsused eneseväärikusele ja ligimesearmastusele. Talupoeg, kirikuhärra ja mõisasaks on võrdsed patused käsu kaudu ja võrdsed lunastatud ja õigeks mõistetud Kristuse Jeesuse ristivere kaudu. See Uue Testamendi õpetus purustab ebaõigluse ja orjastajate ühiskonna aluse, nagu apostel Paulus kirjutab oma kirjas galaatlastele: „Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses“ (Gl 3:28).
Kui rahvas sai omas rahvakeeles kuulda selliseid Pühakirja õpetusi ning õppis neid ise lugema ja kuulutama, andsid Pühakirja õpetused rahvale kristliku armastuse ja vendluse ning sõsarluse, võrdõiguslikkuse ja sellega demokraatia ja omavalitsemise tundmise ja tahte.
Mulle ütles teenekas okupatsioonieelse Eesti riigi välisministeeriumi ametnik Rootsis Elmar Kirotar, et vennastekogudus pani aluse Eesti rahva iseseisvale demokraatlikule tulevikule. Eesti rahvas õppis demokraatlikku iseseisvat valitsemist vennastekoguduse liikumises.
Vennastekogudus juhatas rahvast Jeesuse Kristuse lunastava ristisurma tundmise kui Jumala armastuse juurde. Jeesuse Kristuse armastus ulatab nii Siberi orjalaagri vangini kui ka NKVD ohvitserini ja vangilaagri vahini. Kristus andis end kõikide inimeste eest. Eesti orjastatud talupoeg ja Siberi vang tundsid Kristuse ristivalu ihuliselt – selle kaudu ka Jumala armastuse suurust, nagu apostel Paulus kirjutab kirjas heebrealastele Jeesuse kohta: „Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. Sest seetõttu, et ta ise on kannatanud kiusatuna, võib ta aidata neid, keda kiusatakse“ (Hb 2:17–18). Mitte ainult saks-isand polnud saanud võrdseks talupoeg-orjaga, vaid Jumal oli saanud võrdseks mõlemaga, et olla orjade ja ka isandate tasemel, nii okupeeritu kui okupeerija, nii rikka kui ka vaese, nii direktori kui ka töölise tasemel, et kõiki päästa ja muuta Kristuse omadeks. Mitte ainult üksik isik, vaid terve ühiskond sai ja saab uueks Kristuses.
Meie kaugem ja lähedasem ajalugu olgu meile õpetuseks Jumala väe ja armastuse toime kohta, mis on Kristuses Jeesuses. Meie koos mitme Euroopa riigi ja rahvaga oleme saanud iseseisvaks ja vabanenud kurjuse valitsuse alt. Täname Jumalat, et Ta on läbi aegade pannud tähele meie viletsusi, nagu tänane prohvet Jeremija kaudu antud sõna kinnitab: „Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust“ (Jr 29:11). Jumal on meid kaks korda orjusest vabastanud elama vaba ja iseseisva rahvana, kristliku ühiskonnana. Elame siis nagu me laulus „Hoia, Jumal, Eestit“ palume. Me saame palve vastused ja võimsuse, kui elame nagu vennastekogudus, Kristuse sõnas ja teos. Siis tunneme, et elame Kristuses „venna armus“ ja oleme „puhtad kurjast“ ning kasvame usus ja armastuses. Siis on ka „rahu, töö ja kainus meie ja Eesti kroon“. Jeesuses Kristuses on see täiesti võimalik.
Hoia, Jumal, Eestit Kristuses Jeesuses!
Thomas Vaga (1938) on EELK USA I praostkonna praost.
