Arhiiv

Jumala juhtides (nr 40/ 14.9.2012)

Foto: Kadri Eliisabet Põder

 

Turumajanduslikus ühiskonnas manatakse meie silme ette kindlaid vaateid juhtimisele ja juhtimiskultuurile. Kristlane arvestab aga veel Jumala juhtimisega ajaloos ja enese elus. Ehkki erinevates seostes kõneldakse ühtmoodi juhtimisest, peame püüdma näha nende omapärasid ja nüansse. Kristlase suhe Jumalasse kui Juhti erineb laadilt suhtumisest mistahes muusse juhti. Selle Juhiga ollakse intensiivses dialoogis ja selle Juhi ees ollakse kõigiga võrdsed. Selle Juhi ees kujutab endast isegi vaikimine intensiivset dialoogi, rääkimata siis tänamisest või teoloogilises keeles rääkimisest, olgu tänaval, kirikus või ülikoolis.

Hea meel on vahendada lugejale üle pikema aja jälle tõlkeartikkel, seekord ühelt maailma juhtivalt süstemaatiliselt teoloogilt ja religioonifilosoofilt, Zürichi ja Claremonti ülikoolide professorilt Ingolf U. Dalferthilt. „Kriitiliselt uurida, mõtlevalt aru anda“ kõlab tema üleskutse, mis juhatab sisse lühiarutluse evangeelsest vaatest usule ja teadusele. Hoolikalt formuleeritud teksti võib lugeda otsekui programmi ülikooli, kiriku, ühiskonna ning kõrgharidus- ja teaduspoliitika jaoks. Siin sõnastatakse lühidalt Jumalast rääkimise vajadus ja õigustatus akadeemilises kontekstis, teoloogia tähtsus tänapäeva ühiskonnas, samuti ka kiriku lakkamatu vajadus teoloogia järele.

Kui usaldame Jumala juhtimist ülikoolis ja ülikoolides või ka hariduspoliitikas, näiteks EELK hariduspoliitikas, siis võime püstitada ka küsimuse, kuidas jumaliku juhtimise tunnistamine õigupoolest väljendub. Süvitsi mineva teoloogilise arvamusloo Jumala tänamisest on Kirik & Teoloogia värskesse numbrisse kirjutanud toimetuskolleegiumi liige Thomas-Andreas Põder. Ta arutleb küsimuse üle konkreetsemalt EELK Usuteaduse Instituudi ja selle rolli näitel.

Jumala juhtimisest tunnistab omal ja mõtlemapaneval moel ka tänase jutluse autor, hingehoidja ja EELK Tartu praostkonna vikaarõpetaja Naatan Haamer. Ta mõtiskleb mööduvast suvest kaasa võetud kogemuse põhjal vaigistamisest ja vaikimisest Jumala ees. Nii puudutab ta kristluses ja teisteski religioonides erakordselt olulist vaikuse momenti, mis võib aidata usklikul leida end Jumala ees.

 

Tänases numbris:

Ingolf U. Dalferth, Kriitiliselt uurida, mõtlevalt aru anda. Evangeelne vaade usule ja teadusele.

Thomas-Andreas Põder, Kas võib Jumala tänamine olla eksitav? Mõtisklus EELK hariduselu näitel.

Naatan Haamer, Lihtne lugu vaigistamisest ja vaikimisest (2Ms 14:14).

Lisaks veel täiendusi rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English