ISSN 2228-1975
Facebook Youtube
English

Juhtkiri

Artikkel

Arvamus

Jutlus

Teemaväline

Loe Edasi

Meist

Populaarteadusliku kultuuriajakirja K&T eesmärgiks on toetada ja elavdada teoloogilise mõttevahetuse toimumist ning aidata sellega kaasa teoloogilise otsustusvõime teravnemisele ja teoloogilise vastutustunde süvenemisele, seda nii Eesti luterlikus kirikus kui ka siinses kristlaskonnas ja avalikkuses laiemalt. K&T tahab anda oma panuse, et kirik oleks Eesti ühiskonnas teoloogilisem ning sellisena ehedamalt ja tõelisemalt kirik. Uus number ilmub kord kvartalis.

Toeta

Ajakirja Kirik & Teoloogia Kolleegium
Swedbank, a/a EE272200221054798066.

Liitu uudiskirjaga!

Ajakirja Kirik & Teoloogia uudiskiri ilmub kord nädalas ja sisaldab juhtkirja koos linkidega värskelt ilmunud lugudele. See on hea võimalus käia ajaga kaasas ning olla asjakohaste teemade ja informatsiooniga kursis.

LML
Lootus tuletab meile meelde, et me oleme üks inimkond, ilma igasuguse vahetegemiseta. Ristimisvees teadvustame endale, kui tohutu on pühade osadus meie kõrval ja ümber. Selles lootuses täname Jumalat kõigi inimeste eest, kes on lepituse teel enne meid käinud.
Luterlik Maailmaliit
Meelis F.
Lühidalt: luterlus on esiteks tagasipöördumine allikate juurde, teiseks nende mõistmine kesksest sõnumist lähtuvalt, kolmandaks selle teatavaks tegemine ja kuulutamine.
Meelis Friedenthal
Jaan Lahe
Evangeelium ei ole Lutherile siiski mitte ainult kristliku õpetuse alus ja kese, vaid ka lähtepunkt teoloogia arendamiseks – Lutheri teoloogia on evangeeliumi teoloogia, evangeeliumist lähtuv ja seda rõhutav teoloogia – ning ühtlasi kriteerium kõigi õpetuste ja isegi Piibli hindamisel.
Jaan Lahe
cropped-IMG_6952.png
Apofaatiline teoloogia juhib kohaloleku, mitte äraolekuni. Kui leiame tühjuses Jumala, avastame, et Jumal on väljapool kõike seda, mida tema kohta öelda oskame, positiivset või negatiivset.
Stephen Knowers
IMG_6942
Usuvõitlus ei ole siis mitte võitlus mingite väliste tingimuste ega vastastega, tunnustähtede või nende puudumisega, sekulariseerumise ega kiriklikkusega, vaid sisemine teekond, püüdes leida igale järgmisele elus ettetulevale küsimusele kestvamat, sügavamat ja ajatumat vastust.
Tauno Toompuu
bunder
Kindel on see, et evangelikaalsus on avaldanud oma mõju ka Eesti kristlaskonnale, kahjuks on seda mõju akadeemilises teoloogias ja religiooniuuringutes küllaltki vähe uuritud. See on aga suurepärane võimalus meie teoloogidele ja religiooniuurijatele.
Robert Bunder
G.Turkin
Leian, et usundiõpetus peaks olema õppekavas kohustuslik aine, mis peaks aitama suurendada tolerantsust ühiskonnas ning selgitama erinevaid maailma kultuure ja ühiskondi.
Gabriela Turkin
Orenti
Mis või kes on Jumal? Kui hakkad seletama, lood ebajumala. Mis on tõde? (Jh 18:38) Jeesus ei hakanud seletama, ebajumalat looma. Jeesus ei ole see, mida me Temast seletame või usume.
Orenti Kampus
cropped-IMG_6269.png
Suhe ilmaliku võimuga kujundab kristlust, omadmõjud on nii ühel kui teisel mudelil. Tagakiusatud kirikus tekib küsimus, et kasneed, kes järele andsid ja usku salgasid (Peetruse eeskujul),on ikka tõelised kristlased. Sama võib küsida nende kohta, kes niimoodi küsivad (donatistid).
Riho Altnurme
Shishkov
Valdavalt ilmalikes riikides, nagu Eestis, loodetakse usuvähemuste suhtes valitsevate hirmude ja murede ületamist usundiõpetuse kaudu. See nõuab ühiseid jõupingutusi nii riigilt kui ka usuorganisatsioonidelt, mis peaksid rohkem tähelepanu pöörama selliste teadusharude arendamisele nagu poliitiline või avalikteoloogia.
Andrey Shishkov

Kirikud ja kirikuosadused

Oikumeenilised organisatsioonid

Teoloogiline haridus ja teadus Eestis

Uudis

Ajakirja Kirik & Teoloogia Kolleegium

Swedbank: EE272200221054798066

Avaldatud materjalide õigused kuuluvad toimetusele ja autoritele. Ajakirja ja toimetuse kohta vt siit; kontakt: toimetus[ät]kjt.ee

© 2011-2023 K&T.

English
English