Search Results

You searched for 'olümpiaadiessee'. Your search returned 36 results.

Olümpiaadiessee: Kas religioon avab mõtteid või tapab neid?

Liisa-Maria Komissarov Vähemalt lääne kultuuriruumis assotsieeruvad religiooniga ajalooliselt kaks suurt ja vastuolulist tendentsi – kristlus kui hariduse ja kultuuri, inimliku headuse ja ligimesearmastuse tõukepunkt ning kristlus kui ristisõdade, inkvisitsioonikohtute ja koloniaalpoliitika õigustaja. Kuid kas religioon ise on oma olemuselt siis looja või hävitaja? Kas religiooni praktiseerimine mõjub inimese mõttemaailmale avardavalt või piiravalt? Essees üritan ülal […]

Olümpiaadiessee: Kas religioon avab mõtteid või tapab need?

Sekulariseerunud ühiskonnas nähakse religiooni[1] piirava institutsioonina, mis inimese mõtlemisvõimet pärsib ega lase inimeste maailmapildil vabalt kujuneda. Seejuures unustatakse, et religioon on vaid üks ühiskondlikest raamistikest, millest mõne omaksvõtmine on paratamatu, ning mis mõtteid nii arendab kui kammitseb. Religiooni konkreetset mõju indiviidi mõtlemisele määrab nii see, kui lähedane on inimese suhe religiooniga, kui religiooni seatud raamistiku […]

Olümpiaadiessee: Kirikute soovid, kas erakondadele juhiseks, teetähiseks, komistuskiviks või tüliõunaks?

Religioon ja riik on käinud aastatuhandeid käsikäes nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Paljude Lähis-Ida ning Aafrika riikide õigusseadused on seotud kas tugevalt või mingil määral šariaadiseadustega, mis on välja kasvanud Koraani õpetustest. Ka Iisraeli – maailma ainukese judaistliku riigi – riigijuhtimine on üpriski religioosne. Sabati ajal lakkab riik peaaegu töötamast. Kuid eksisteerib riike, kus […]

Olümpiaadiessee: Missugune kirik kõnetaks kaasaegset inimest?

Selline pealkiri tekitab minus palju küsimusi, millele vastuste otsimine on iseenesest huvitav mõtteline teekond. Kas praegune kirik ei kõneta inimesi? Kuidas saab mõõta „kõnetamist“ ja „mittekõnetamist“? Kas kogudus on ainult siis edukas, kui kirikuliikmete arv on suur? Kes on kaasaegne inimene? Kas ta on oma olemuselt midagi teistsugust, kui sada aastat tagasi elanud inimene? Nendele […]

Olümpiaadiessee: Alguses oli lugu. Müüt kui kultuuri alustala

Järgnev olümpiaadiessee sai 2015./2016. õppeaasta usundiõpetuse olümpiaadil esikoha.   Alguses oli lugu Lood ja müüdid on vähemalt sama vanad kui inimkond. Alates paleoliitilisest korilasest kuni tänapäeva džihaadivõitlejani on inimene teadlikult ja mitteteadlikult loonud lugusid, seletamaks oma kohta maailmas. Lood kunagiste suurkujude tegudest pakuvad rahvale vaimseid eeskujusid, mille poole püüelda, ning moraalseid juhtnööre, mille järgi oma […]

Olümpiaadiessee: Kas meile on vaja religioonipolitseid?

Käsivartele tätoveeritud pühakud ning püksisäärtele trükitud ristid. Perfomance, mis seisneb burka järkjärgulises lühenemises, mille suureks finaaliks on vaid tükike trikotaaži alasti kehal. Krutsifiks ehtimas jõule vaid tarbimispühaks pidava neiu kaelas. Muusikafestivalil meelemürkide all noorust nautiv neid, laubal bindi ning siredal säärel hennaga maalitud hamsa. Lady Gaga laulmas sellest, et loor on kõigest võimalus katta oma […]

Olümpiaadiessee: Missugune kirik kõnetaks kaasaegset inimest?

Usk on alati ühiskonnas olulist rolli mänginud – see täidab inimhinges kohti, mis muidu tühjaks jääksid. Olgu selleks leinaga toimetulemine, südametunnistusepiinad või hirm tundmatu ees – kristlus aitab tegeleda kõigi inimeksistentsi probleemide ja mõtisklustega. Juba enne meie ajaarvamist otsis ema tuge, kui ta laps suri, lambakarjus püüdis põhjendada oma lammaste äkilist haigestumist, talumees tänas kõrgemaid […]

Olümpiaadiessee: Ennäe imet! Teel imedejärgsesse maailma

People say walking on water is a miracle, but to me walking peacefully on Earth is the real miracle. Thich Nhat Hanh   Tõejanus inimsugu on alati püüdnud maailma selgust tuua, näha põhjuseid ja ennustada tagajärgi, määratleda ennast mõistatuslikus kõiksuses. Meie imetabases maailmas leiavad aga pidevalt aset ka sündmused, mida inimmõistus selgitada ei suuda. Selliseid […]

Olümpiaadiessee: Imest, inimesest ja väikesest rebasest

Kohe alguses tuleb alustada sellest, et ime ei lase end lihtsasti tabada, eriti veel defineerimise eesmärgil. Ime on juba mõistena väga lai, rääkimata siis veel ime hoomamatust, haaramatust ja eeterlikust olemusest. Ometigi on kogu selle umbmäärasuse juures tegu täiesti teadvustatud aspektiga igapäevaelust ja -keelest: imesid juhtub teaduses, usus ja klassiruumides; imesid teostavad pühakud, arstid ja […]

Olümpiaadiessee: Jeesuse isik kui aabrahamlike religioonide tüliküsimus

„Issand ütles Aabrahamile: „Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!““ (1Ms 12:2–3). Kristlust, judaismi ja islamit nimetatakse aabrahamlikeks religioonideks, kuna kõik peavad […]

English