Haridust on nimetatud eestlase jumalaks. Saada suureks kultuuris, vägevaks teadmistes, on olnud ärkamisajast paleuseks. “Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkus tunnistada …”, on Kreutzwald raiunud rahvuseeposesse “Kalevipoeg”. Otsides oma hariduseusu juuri, jõuame reformatsiooniaega, jõuame Martin Lutheri juurde.
Käesolevas numbris ilmuva hakkavas Martin Lutheri kirjutises „Sermon või jutlus sellest, et lapsi koolis tuleb hoida“ (1530) maalib Luther oma mahlaka keelega pildi haridusest ja iseäranis teoloogilisest haridusest kui millestki, mis on pea õndsusvajalik. Oma ideedega, mida toetasid ja arendasid edasi sellised reformaatorid nagu Philipp Melanchthon ja Johannes Bugenhagen, rajas Luther teed hariduse laiapõhjalisele väärtustamisele ja üldhariduskoolide ideele. Lutheri kirjutis oli ajendatud hariduse madalast reputatsioonist rahva seas ning murest haritud teoloogide järelkasvu pärast. Kuueteistkümnenda sajandi algul levinud skeptilisel suhtumisel haridusse oli mitmeid põhjuseid. Neist üheks oli kaubanduse ülikiire levik ja kiire rikastumise võimaluste avardumine, mis ajendas paljusid vanemaid oma lapsi liiga varakult koolist ära võtma.
Arvamuste rubriigis ilmub intervjuu Tübingeni Karl Eberhardi Ülikooli evangeelse usuteaduskonna religiooniloo ja judaistika professori Stefan Schreineriga. Eestikeelse Tartu Ülikooli aastapäeval 1. detsembril promoveeritakse Schreiner audoktoriks. Auväärse õpetlasega vestles Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja kohusetäitja Elo Süld. Schreineri sõnul on „kolm religiooni – judaism, kristlus ja islam – on oma ajalooliste arengute käigus üksteise kõrval, tihti üksteisele vastanduses või siis koos eksisteerides üksteist väga palju mõjutanud. Seega tuleb nende puhul kõnelda püsivast vastastikkusest sõltuvusest, see tähendab, et mõistmaks nende ajalugu, religioonilugu, kultuurilugu ja ennekõike teoloogilisi arusaamu, peab neid kolme religiooni vaatama koos.“
Esimese advendi jutluses (1 Pt 1: 10-12) kõneleb EELK Kõpu Peetri koguduse õpetaja Hedi Vilumaa: „Evangeeliumisse uskumine kandub põlvest põlve edasi ja selle usu eesmärk on kõigil sama – päästa inimese hing. Sellest ülesandest ei saa ega tohi loobuda ja selle täitmine tähendab armastuses, headuses ja rahus elamist, vajadusel ka kannatuste talumist, teades, et hing on usaldatud Looja hoolde. Peetrus-kirjutaja julgustab ja ütleb, et kogu armu Jumal, kes inimesi on kutsunud oma igavesse kirkusesse Kristuses Jeesuses, parandab, kinnitab, tugevdab ja toetab kõiki üürikest aega kannatanuid.“
Avaldame ka Luterliku Maailmaliidu peasekretär õpetaja dr Martin Junge jutluse, mille ta pidas katoliiklaste ja luterlaste ühisel reformatsiooni meenutamisel Rootsis Lundi toomkirikus, 31. oktoobril 2016. Katoliiklaste poolt pidas ühispalvusel jutluse paavst Fransiscus. Junge: „Olles teadlik kõikidest nendest tsentrifugaalsetest jõududest, mis ähvardavad meid lahutada, julgustan meid kõiki toetuma usalduses ristimise tsentripetaalsele jõule. Ristimise vabastav arm on jumalik kingitus, mis kutsub meid kokku ja ühendab meid! Ristimine on prohvetlik kuulutus tervenemisest ja ühtsusest meie haavatud maailmas ning sellisena saab sellest lootuse kingitus inimkonnale, kes igatseb elada rahus ja õigluses ning lepitatud erinevuses.“
Ajakirjal Kirik & Teoloogia täitub tänavu viies tegevusaasta, mil oleme igal reedel Teie ette toonud värske lehenumbri ja loodetavasti Teid sellega ka rõõmustanud. Selleks et teada, kuidas olete lugejana meie ajakirjaga rahul ja millisena soovite seda tulevikus näha, palume Teil võtta aega alloleva küsitlusvormi täitmiseks. Oleme väga tänulikud tagasiside ja ettepanekute eest ning proovime sellega oma edaspidises töös arvestada!
Head lugemist!
Tänases numbris:
Martin Luther, Sermon või jutlus sellest, et lapsi koolis tuleb hoida, 1. osa.
Elo Süld, Intervjuu religiooniloo ja judaistika professori Stefan Schreineriga.
Hedi Vilumaa, Jutlus I advendiks (1 Pt 1: 10-12).
Martin Junge, Reformatsiooni ühise meenutamise jutlus.
Ajakiri “Kirik & Teoloogia” ootab lugejate tagasisidet!
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
