Arhiiv

Mälu, sümbol ja sõnum (nr 206/ 20.11.2015)

meened

Foto: Anu Põldsam

Kuigi mõnikord tahaks pigem unustada, vajame me mälu. Identiteet ja kultuur vajavad mälu. Mälu kodu on aga sümbol. Sümbolid elavad välise sõnana, pildina, kujuna, helina, neil on teatud püsivus, sidudes hetke ja hetke. Mälu töö on seetõttu imetabane koostöö – koostöö teiste sõnade, teiste piltide, teiste kujudega. Seda koostööd ei vaja ainult isiklik mälu. Selles koostöös – välisest sümbolist veelgi enam sõltudes – sünnib ka kultuuri mälu. See on koostöö, milles võib peituda õnn ja õnnistus, aga ka õnnetus ja häving.

Tänases artiklis kirjutab Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse nõukogu liige Piret Pintman-Hellaste kirikumeenetest kristliku sõnumi kandjana. Ta osutab: „Kaasaegsete kirikumeenete funktsioon on olla mäluvaiadeks, tuletada meelde ja hoida enese lähedal külastatud kohti, luues taas positiivseid emotsioone konkreetsest vaimsest ja vaimulikust paigast“. Selle isikliku momendiga põimub aga meenete võime väheste väljendusvormide abil edastada hoopis suuremat sisu.

Et kultuuriline mälu võib võtta hävitavaid vorme, näitasid meile kohutava reaalsusena hiljutised Pariisi terrorirünnakud. Usulisest traditsioonist pärit sümbolid võivad perverteeruda, muutuda vägivaldsete ihaluste ja hävituse instrumendiks, nagu ISIS-e puhul apokalüptiline pildikeel. Antropoloog ja Soome päevalehe Helsingin Sanomat ajakirjanik Jukka Huusko avab, kuidas ISIS-e propagandas põimuvad religioossed, vägivaldselt tõlgendatud lõpuaja fantaasiad maailmapoliitiliste sündmustega.

Kultuurilise mälu füüsiliselt hiiglaslik sümbol – Rio de Janeiro Jeesuse kuju – saab ka meie jaoks kõnekaks aga Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piiri jutluses. Jeesuse suurlinna poole pööratud pale on sarnaselt Pühakirja Mäejutluse loole sõnum õndsusest. „Mäejutluses näidatakse meile Jeesuse tõelist palet ja tõelist kristlikku elu. Ühtlasi antakse selles jutluses meile vastus meie inimlikule õnneotsingule ning õnnetaotlusele, mis on meie kui inimeste kõigi südameis ja soovides“.

Head lugemist!

 

Tänases numbris:

Piret Pintman-Hellaste, Kirikumeened kristliku sõnumi kandjatena.

Jukka Huusko, Maailmalõpuootusest on saanud ISIS-e kinnisidee.

Gustav Piir, Õndsad ja õnnelikud on kes?.

Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

 

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English