Artiklid

Kokku 485 postitust

Sammas Jumala templis: Mõeldes vaba rahvakiriku esimesele piiskopile Jakob Kukele

1924. aastal, mil Eestis tähistati luterliku reformatsiooni Liivimaale jõudmise neljasajandat aastapäeva, kirjutas piiskop Jakob Kukk selleks puhuks välja antud pidulikus juubeliteoses järgmised laused: „Igatahes vihkamise, riiu, killustamise ja enese suurekspidamise vaim on meie kirikule suurt kahju sünnitanud. Aga ehk peab see nõnda olema. Pahandused peavad olema; aga häda nendele, kelle läbi nad tulevad. Kes aga […]

EELK perikoopide abimaterjal 3/10: viieteistkümnes pühapäev pärast nelipüha Js 24:14–16

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid arutelusid […]

Täiendusõpe ordinatsiooniga seotud ametis Evangeelsete Kirikute Osaduses Euroopas, 2. osa

Vt saatesõna ja 1. osa siit. Sisukord Sissejuhatus1. Lähteolukorrast 2. Alused2.1. Täiendusõpe kui põhitööd saatev ja alal hoidev protsess2.2. Täiendusõpe võrreldes väljaõppega2.3. Pastoraalne identiteet ja pastoraalse täiendusõppe mõõtmed2.4. Eesmärgid2.4.1. Tugevuste arendamine ja praktika refleksiooni süvendamine2.4.2. Tagasivaatav analüüs ja kinnitamine2.4.3. Spetsialiseerumiste arendamine2.5. Avastamisrõõmu edendamine 3. Suunised täiendusõppeks3.1 Põhiarusaam haridusest3.2 Täiendusõppe eesmärgid3.3 Hea täiendusõppe praktika kriteeriumid3.4 Korralduse […]

Täiendusõpe ordinatsiooniga seotud ametis Evangeelsete Kirikute Osaduses Euroopas, 1. osa

Saatesõna eestikeelsele väljaandele Teoloogilist täiendusõpet käsitlev tekst on otsene jätk eestikeelses tõlkes 2014. aasta sügisel ilmunud teoloogilist haridust käsitlevale teedrajavale dokumendile „Väljaõpe ordinatsiooniga seotud ametiks Evangeelsete Kirikute Osaduses Euroopas“. Üheskoos kirikuna elavad Euroopa evangeelsed kirikud – Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) – kirjeldasid selles dokumendis koostöös ülikoolide usuteaduskondade ja kiriklike teoloogiliste kõrgkoolidega esmakordselt ühiselt, mida […]

Kristlike kogudustega liitumise põhjusi käsitlevast doktoritööst

Käesoleva artikli autor kaitses 2. märtsil Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö, mille eesmärgiks oli selgitada, miks liituvad inimesed tänapäeva Eestis kristlike kogudustega. See samm ei ole meie kaasaegses kultuurilises kontekstis enam sugugi mitte tavapärane ja võib tekitada ümbritsevates inimestes imestust ja võõristust. Okupatsiooniaegsest ateistlikust survest tingitud aastakümnete pikkune katkestus kristlike traditsioonide edasikandumises on loonud soodsa pinnase […]

EELK perikoopide abimaterjal 3/9: üheteistkümnes pühapäev pärast nelipüha Jr 6:16–19

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid arutelusid […]

Neitsi Maarja ja uskmatu Salome

Johannese evangeeliumi kaudu teame lugu uskmatust Toomast (Jh 20:19–29), Jeesuse jüngrist, kes oma kaaslaste juttu ülestõusnud Jeesusest ei uskunud, vaid pidi ise oma sõrme ülestõusnu külje sisse pistma, et mõista: õpetaja tõesti elab! Vähem teada on aga lugu uskmatust Salomest, kes samamoodi äsjasünnitanud Maarja neitsilikkust sõrmedega järele katsuma pidi, tunnistamaks, et Maarja on tõesti neitsi […]

Algkristluse linnad II: Efesos

Religioonisotsioloog Max Weber (1864–1920) on rõhutanud, et kristlus kuulub nende usundite hulka, mis levisid esimestel sajanditel eeskätt linnades. See seisukoht on Uue Testamendi ja algkristluse uurijate hulgas tänapäeval üldtunnustatud (vt nt Pilhofer 2013: 158–165; Markschies 2006: 11–34, 187–188). Nagu näitab Pauluse misjonitegevus, oli Rooma riigi tihedal linnavõrgustikul oluline osa kristluse levikus. Ühes varasemas artiklis olen […]

Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses

Järgneva artikli eesmärk on tutvustada 2020. aasta 9. märtsil Tartu ülikooli usuteaduskonnas kaitstud doktoritööd. Monograafiavormis ja eesti keeles kirjutatud töö on vabalt kättesaadav TÜ raamatukogu e-hoidlas: https://dspace.ut.ee/handle/10062/67086. Eesti rahvusliku teatri sünniaega loetakse aastast 1870, mil Tartus, Vanemuise Seltsis kanti lavale Lydia Koidula „Saaremaa onupoeg” ja sestpeale on Eesti rahvas olnud üks maailma kangemaid teatrirahvaid. Ent […]

Kas naisele on kohane Jumala poole palvetada katmata? Lühiülevaade probleemidest, teooriatest, suundadest 1Kr 11:2–16 eksegeesis

Pauluse juhised Korintoses elavatele kristlastele pea katmise kohta palvetamise ning prohvetlikult kõnelemise ajal (1Kr 11:2–16) on aegade jooksul pälvinud laialdast tähelepanu. Pea katmise instruktsioon ise on kaotanud tänapäeval enamike lääne kristlaste seas nii praktilise kui teoreetilise olulisuse. Siiski sisaldab Pauluse argument lisaks ka materjali, mis jätkuvalt genereerib tuliseid arutelusid ja kirglikke sõnavõtte nii kolmainsuse, meeste […]

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English