Artiklid

Kokku 548 postitust

Õpetussõnade raamatu esimese kogumiku 1–9 vahetekstidest

Õpetussõnade raamatu sissejuhatav osa ehk peatükid 1–9 koosneb kümnest õpetuskõnest ja viiest vahetekstist (1:20–33; 3:13–20; 6:1–19; 8:1–36; 9:1–18), mis on tähelepanuväärsed Vanas Testamendis ainulaadse isikustatud tarkuse kujutamise poolest. Kolmes vahetekstis kujutatakse tarkust prohvetina, kes kutsub oma sõnumit kuulda võtma. Vahetekstide ainulaadsus ning esinemine Vanas Testamendis annab põhjust neid analüüsida. Õpetussõnade raamatus ja üldse tarkuskirjanduses viidatakse […]

EELK perikoopide abimaterjal 4/20: kahekümne neljas pühapäev pärast nelipüha Mt 17:24–27

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]

EELK perikoopide abimaterjal 4/19: usupuhastuspüha Jh 8:31–36

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]

Kuhu lähed, Eesti teoloogia? Arutlus kirikuloo vaatevinklist

Üldine ülevaade Kõige laiemalt võttes on kogu meie teadmine ajalooline – iseendast, oma kodust, maailmast. See kehtib täiel määral ka teoloogia kohta – kristliku teoloogia aluseks on ajalooline sündmus. Selle ajaloolise sündmuse asjaolud, sellest lähtuv kuulutus ja edasised arengud on kirikuloo uurimisvaldkond. Juba Uue Testamendi tunnistused Jeesusest Kristusest ja apostlitest on mõistetavad ajalooliste dokumentidena ning […]

Vastus M. Friedenthali ettekandele „Kuhu lähed, Eesti teoloogia? Arutlus kirikuloo vaatevinklist“

Austatud konverentsist osavõtjad. Vastusettekandes ei tõuku ma üksnes eelkõneleja suulisest ettekandest. Ettekande avaram kirjalik osa sisaldas muudki, mis inspireeris. Teoloogia terviklikkuse ja fragmenteerumise probleemi teadvustamine ei ole sugugi uus, ega alga konverentsiga „Kuhu lähed, Eesti teoloogia?“. 2013. aastal viitasin kirjutavas meedias seda probleemi lahkavale teoloog Edward Farley teosele Theologia: The Fragmentation and Unity of Theological […]

Kuhu lähed, Eesti teoloogia? Arutlus Uue Testamendi teaduse vaatevinklist

Lugupeetud konverentsil osalejad, oma ettekande esimeses osas heidan lühikese pilgu valdkonna mõnedele tunnusjoontele viimastel aastakümnetel ja seejärel vaatlen Uue Testamendi teaduse olukorda Eestis. Kolmandas osas peatun küsimuse juures, missugune on Uue Testamendi teaduse suhe teiste õppetoolidega. Lõpuks kutsun üles mõtlema meie jaoks olulise küsimuse üle – kuidas saab Uue Testamendi teadus olla meile eluliselt värskendav […]

Vastus R. Tasmuthi ettekandele „Kuhu lähed, Eesti teoloogia? Arutlus Uue Testamendi teaduse vaatevinklist“

Kui Randar Tasmuth rääkis eelnevas Uue Testamendi uurimise probleemidest ja võimalustest, siis mina räägin oma vastuses inimestest. Sest teadus, ükskõik mis teadus, käib ikka inimesi pidi ja nende kaudu. Ja räägin ka arvudest, sest ülikool on juba selline koht, kus numbritega mõõdetakse kõike, mida mõõta saab. Niisiis, seisuga sügis 2021 on Eestis akadeemiliselt Uue Testamendi […]

Kuhu lähed, Eesti Vana Testamendi / Heebrea Piibli teadus?

Vana Testamendi / Heebrea Piibli teaduse ülesanne teoloogia raames. Viimaste aastakümnete arengud Alustuseks küsin, kust me tuleme. Tuleme suuresti protestantliku teoloogia kontekstist ning selles on Vana Testamendi teadusel koos Uue Testamendi teadusega oma kindel roll. Piibel on kristliku usu alus ning selle lugemine ja tõlgendamine ehk eksegeetika on vältimatu sisend süstemaatilisele teoloogiale, dogmaatikale, ning sealtkaudu […]

Vastus U. Nõmmiku ettekandele „Kuhu lähed, Eesti Vana Testamendi / Heebrea Piibli teadus?“

Esimesed kommentaarid tuginevad laiemale kontekstile kui Eesti oma. Dogmadest iseseisev eksegees kõlab justkui väga objektiivselt. Seejuures peaks aga Vana Testamendi teadus vältima sarnasesse ämbrisse astumist nagu Uue Testamendi teadus ajaloolise Jeesuse uurimisega, milles see objektiivselt ja dogmadest lahus rekonstrueeritud Jeesus oli lõpuks väga kahtlaselt selle ajastu nägu, milles uurimisprotsess toimus, olgu vormijaks siis valgustusideed või […]

EELK perikoopide abimaterjal 4/18: lõikustänupüha Jh 6:25–35

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English