Küsisime EELK liturgiakomisjoni esimehelt, EELK Haapsalu Jaani koguduse õpetajalt, Lääne praostkonna praostilt, konsistooriumi assessorilt Tiit Salumäelt, et mis on EELK „Jumalateenistuste ja talituste juhendis“ (JTJ) uut, mis on seal olulist, millele peaks keskenduma ja kas väide, et juhend arvestab rohkem uue käsiraamatu kui vana agendaga tundub olevat õigustatud või mitte?
Toome siinkohal ära Tiit Salumäe vastuse:
EELK-s on olnud läbi ajaloo komisjonid, mis on tegelenud jumalateenistuste ja kiriklike talituste korraga. Mind valiti liturgilise komisjoni (nüüd liturgiakomisjon) liikmeks EELK Kirikukogu poolt 2. septembril 1992 ja olen töötanud selles valdkonnas seega paarkümmend aastat. Kirikukogu on oodanud jumalateenistuste ja ametitalituste korra kaasajastamist vastavalt luterlikule traditsioonile. Ma ei ole nõus vastandama uut käsiraamatut ja vana agendat (mida on ka aegade jooksul tunduvalt muudetud). Tegemist ei ole uue, vaid uuendatud jumalateenistuse ja ametitalituste korraga. Komisjon on töötanud põhimõtete järgi, mida esitleti EELK Õpetajate Konverentsi poolt 1996. a välja antud „Jumalateenistuste ja kiriklike talituste käsiraamatu“ proovitrükis „Jumalateenistuse juhend“: jumalateenistusuuendus 1) teenib kiriku vaimse elu uuendamist ja 2) tähendab vana liturgilise pärandi elavdamist nüüdisaegset inimest kõnetavaks jumalateenistuseks.
Sellest tulenevad kuus praktilist eesmärki: 1) jumalateenistuse sisuline selgus; 2) jumalateenistuse terviklikkus; 3) jumalateenistuse osaduslikkus; 4) jumalateenistuse voolavus ja 5) loomulikkus ning 6) jumalateenistuse mitmekesisus.
Arvestada on meil tulnud sellega, et EELK on saanud Porvoo ühisavaldusega liitunud kirikuks, ametitalituste osas on toimunud ulatuslikud muudatused ja mitmed talituste korrad puuduvad agendas.
Meie komisjoni poolt 15. novembril 2011 piiskoplikule nõukogule üle antud ja praeguseks EELK kodulehel intranetis tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks välja pandud eelnõu „Jumalateenistuste ja talituste juhend“ (JTJ) on koostatud eesmärgiga kirjeldada lähemalt liturgia, kirikuruumi ja laiemalt kogu jumalateenistuseluga seonduvat ning anda täpsemaid selgitusi ja tegutsemisjuhiseid. Juhendi kasutusala hõlmab meie kiriku põhitegevust – jumalateenistusi ja talitusi nii Kirikukäsiraamatu kui ka Agenda alusel. Praegu on mitmed juhendid kehtestatud eri aktidega ja neid ei ole kerge leida. „Jumalateenistuste ja talituste juhend“ võimaldab koondada kogu antud valdkonna tekstid kokku. JTJ koostamise ulatuslikku tööd alustas liturgiakomisjon septembris 2008 ja antud eelnõu valmis möödunud aasta sügisel. Piiskopliku nõukogu võimkonda kuulub õpetusse ja liturgiasse puutuvate otsuste vastuvõtmine.
Samal teemal Thomas-Andreas Põderi arvamuslugu „Liturgiakomisjoni uus eelnõu – milles probleem?“
