Soopõhise vägivalla (GBV – Gender Based Violence) lõpetamise 16 päeva kestva kampaania alguses kinnitas Luterlik Maailmaliit (LML) oma „vankumatut pühendumust” naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla lõpetamisele. Tegemist on „ühe inimõiguste rikkumise raskeima vormiga.”
LML-i peasekretär praost Anne Burghardt tõi välja kuus tegevust ja kohustust, mida organisatsioon lubab ellu viia, et kiirendada edenemist SPV (GBV) lõpetamiseks kirikutes ja kogudustes, samuti kõigis humanitaarabi- ja arendustegevustes. Ta ütles, et LML-i pikaajaline pühendumus soolisele õiglusele ilmneb nii organisatsooni poliitikas ja assamblee resolutsioonides kui ka „käimasolevas töös ja avaliku ruumi prohvetlikus hääles.”
Veebiseminar tõstab esile nii globaalset kui kohalikku tegevust naiste mõjuvõimu suurendamiseks Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas
Veebiseminaril, kus rõhutati tõhustatud propageerimist ja tegevust ülemaailmsel ja kohalikul tasandil, arutasid Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika panelistid, kuidas liikuda teadlikkuse tõstmiselt suurema vastutuse suunas kirikutes ja ühiskonnas laiemalt.
Avasõnas märkis LML-i teoloogia-, misjoni- ja justiitsosakonna direktor Eva Christina Nilsson, et COVID-19-ga kaasnenud täielik sulgemine suurendas märkimisväärselt ohte naistele, kes on vägivaldsete partnerite või teiste pereliikmetega „oma kodus lõksus”. Tema sõnul näitas statistika isegi enne pandeemiat, et kogu maailmas langes iga päev femitsiidi ohvriks keskmiselt 137 naist. Ta ütles: „Me oleme kirikutena kutsutud tegutsema, sest usume, et oleme kõik loodud Jumala näo järgi, elama väärikalt ja inimõigusi austades.”
Nilsson tänas LML-i liikmeskirikuid ja maailmateenistuse riikide programme, kes juba teevad kõvasti tööd soopõhise vägivalla lõpetamiseks, märkides et ülemaailmses 16-päeva-kampaanias osalemine on üks viise näidata pühendumust vägivallavabale maailmale. Eesmärgi poole „on pikk tee”, rõhutas ta, „kuid me peame endale meelde tuletama, et see on võimalik ja me peame jääma koos pühendunuks.”
Prohvetlik hääl avalikus ruumis
Rääkides olukorrast oma sünnimaal Nepalis, ütles dr Bijaya Bajracharya, et LML-i maailmateenistuse programmi naisjuhina on tema ametisse nimetamine toonud kaasa naistöötajate „suurenenud kindlustunde” ja ka meeste „hoiakute muutumise” naiste suhtes. „Kui alustame oma organisatsioonidest,” ütles ta, „võime olla eeskujuks kogukondadele, kus me sooviksime muutusi näha.”
„Nepalis,” jätkas Bajracharya, on SPV (GBV) endiselt „üks levinumaid inimõiguste rikkumisi,” kus „üks kolmest mehest usub, et on vastuvõetav oma naise peksmine sõnakuulmatuse eest.” Konkreetsed vägivallavormid hõlmavad seksikaubandust, naiste lapsetappu, varaseid abielusid ja kaasavaraga seotud vägivalda, kusjuures kaks kolmandikku ellujäänutest ei suuda kurjategijaid hukka mõista ega abi paluda. Ta ütles, et LML-i tugev pühendumus võitluses SPV-ga (against GBV) „julgustab meid ennetavalt suhtlema teiste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et tugevdada teema propageerimist, suurendada ressursside mobiliseerimist ja lõpetada need kahjulikud tavad.”
Tagasilöögid naiste õiguste vallas
Kolumbia evangeelse luterliku kiriku pastor praost Liria Consuelo Preciado rääkis femitsiidi ja muude naistevastase vägivalla juhtude sagenemisest oma riigis, mis kannatab jätkuvalt pikaajalise tsiviilkonflikti tagajärgede käes. „Naised kannatavad oma kodudes vägivalla all,” ütles ta, kuid ka „tüdrukud või eakad naised, kes lähevad tänavale toitu otsima, langevad sageli maamiinide ohvriks,” mis võivad vigastada ja tappa.
Preciado rääkis ka hiljutistest tagasilöökidest naiste õiguste osas, „kuna paljud inimesed usuvad, et peame naasma traditsiooniliste (perekonna)rollide juurde.” Ta märkis, et kirikud on naiste õiguste allasurumisel instrumentaliseerunud, „Jumala maailma kasutatakse macho-kultuuri õigustamiseks ja naiste alaväärse rolli õigustamiseks ühiskonnas.” Ta lisas, et Colombia kirik teeb koostööd teiste rühmitustega, sealhulgas katoliiklaste, presbüterlaste, mennoniitide ja põlisrahvaste liidritega, et tugevdada naiste õigusi ja „pakkuda kohalolekut relvakonfliktide toimumispaikdes, kus naised kõige rohkem kannatavad.”
Teoloog ja Lõuna-Aafrika Moraavia kiriku minister praost Denver Grauman rääkis „vaikivast soolise vägivalla pandeemiast” oma riigis, kus teatatud juhtumite arv kasvas 2020. aastal 72%. Ta lisas, et sel aastal tapeti aprillist juunini üle 40 naise. Grauman töötab praegu Lõuna-Aafrika luterliku kiriku juures (LUCSA – Lutheran Church in South Africa), millel on tema sõnul pikk naiste mõjuvõimu suurendamise nimel töötamise ajalugu.
LUCSA teeb koostööd ka teiste kirikute ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas ACT Alliance’i ja Sonke Gender Justice’iga, et suurendada teadlikkust ja võidelda naiste ja tüdrukute õiguste eest. Grauman lisas: „Oleme alustanud koostööd ka politsei ja justiitssüsteemiga, toetades ohvrite mõjuvõimu suurendamise keskusi ja julgustades oma liikmeid varustama SPV (GBV) ellujäänuid hügieenitarvete ja muude asjadega.”
Panelistid arutasid ka vajadust suurendada aruandekohustust kirikutes ja nendega seotud organisatsioonides, samuti vajadust mõõta konkreetseid edusamme SPV (GBV) lõpetamise saavutamise suunas. Dr Bajracharya nimetas LML-i poliitika olulisust, sealhulgas käitumiskoodeksit, soolise õigluse poliitikat ja kaebuste esitamise mehhanisme, aga ka rahvusvahelist lastekaitsepoliitikat ja põhilisi humanitaarstandardeid. Ta ütles, et LML-i töötajad ja kohalikud partnerid Nepalis saavad koolitust kõigis nendes aspektides ja instrumentides.
Praost Grauman märkis, et on vaja koos kirikujuhtidega maha istuda ja küsida, kuidas need asjad meid mõjutavad. Ta ütles, et globaalsete poliitikate kohandamine ja kontekstualiseerimine on ülioluline, et need omandaksid tõelise mõju naiste kaitsmise ja võimestamise tööl üle. Ta rõhutas ka, kui oluline on luua poistele ja meestele turvalised ruumid oma hirmude ja väljakutsete arutamiseks – uuendus, mis on Lõuna-Aafrika kontekstis palju vilja kandnud. Ta lisas, et poiste ja tüdrukute haridus on eluliselt tähtis, sealhulgas vanemate harimine, kuidas kasvatada oma lapsi austama kõigi inimeste õigusi.
Preciado lõpetas üleskutsega, et kõik soolise õigluse eestkõnelejad oleksid prohvetlikud hääled, öeldes valjusti, mis toimub nii meie kirikutes kui ka väljaspool. Ta ütles, et on oluline mitte vaikida, vaid veenduda, et kõik meie kirikute liikmed teavad, kuhu minna, et leida turvaline ruum, kus nad teavad, et neid kuulatakse ja toetatakse, kui nad kannatavad soopõhise vägivalla all.
Allikas: Luterlik Maailmaliit
