Artikkel on koostatud EELK Usuteaduse Instituudis 2018. a kevadel kaitstud magistritöö „Iseseisvuse taastanud Eestis luterliku üldhariduskooli loomine Tallinna Toomkooli näitel“ põhjal. (Varasemalt oli Urmas Viilma läbinud täiemahulise teoloogiastuudiumi EELK Usuteaduse Instituudis 1991–1998. – Toim.)
Loe artikli 1. osa siit.
Kristlike koolide loomise teine laine 2011–2013
1990. aastate keskel süvenenud ühiskondlik-avalik negatiivsusele kalduv arvamus ja ametkondlik suutmatus usundiõpetuse üldisel korraldamisel jättis usualase hariduse korraldamise üldhariduskoolides juhuslikuks. Peagi tõdeti, et selles küsimuses ei saa jääda lootma riigile ega munitsipaalkoolidele. Vaja oli liikuda teist teed ja luua tingimused, et saaks asutada kirikutega orgaanilisemalt seotud konfessionaalseid koole. See valmistas 1990ndate lõpus ette kristlike erakoolide loomise teise laine saabumist 2000. aastate teise kümnendi alguses. Tallinna Toompea Kaarli koguduse esindajate eestvõttel sõnastati esmakordselt ning hiljem korduvalt vajadus rajada Tallinnasse kristlik kool. 1997. aastal loodi Tallinna Kristliku Kooli avamiseks koguduste esindajatest koosnev toimkond ning luterlike koolide loomise eesmärk kirjutati 2008.–2017. aasta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) arengukavasse. Lõpliku tõuke järgmiste kristlike koolide loomiseks pärast 15 aasta pikkust vaheaega andis 2010. aastal jõustunud erakooliseaduse muudatus, mis lõi seadusliku aluse erakoolides konfessionaalse usuõpetuse korraldamiseks ning tagas erakoolidele ka parema riigipoolse rahastuse (vt erakooliseadust siit). Seaduse tasemel kehtestati samal ajal ka usundiõpetuse riiklik õppekava, kuid aine korraldus valikainena ja motivatsiooni puudumine koolide juhtkondades või õpetajaskonnas ei toonud leevendust usualase üleüldise kirjaoskamatuse vähendamiseks. Nõnda loodi ajavahemikus 2011–2013 Tallinna Toomkool, Kaarli Kool, Tartu Luterlik Peetri Kool ja Püha Johannese Kool ning erivajadustega laste koolist reorganiseeriti konfessionaalseks erakooliks Püha Miikaeli Kool. Üldkristliku õpikeskkonnaga koolina loodi Kohila Mõisakool.
Tallinna Toomkool
Tallinna Toomkooli asutamisega seotud isikud nägid oma kooli loomist 2011. aastal ajaloolise Tallinna toomkooli taasavamise või taasasutamisena. Selleks püüti asutamise hetkel siduda kokku kõik lahtised otsad tõenäoliselt juba 1266. aastal Tallinna toomkiriku juures tegutsenud, 1319. aastal kirjalikult esmamainitud (Tiisel 2001, 20) ning 11. oktoobril 1939. aastal viimase aktusega (samas, 40) tegevuse lõpetanud ajaloolise Tallinna toomkooliga.
7. juunil 2011 otsustas EELK Konsistoorium ajaloolise toomkapiitli töö järglasena Tallinna Toomkooli taastada ning kaasata selleks ajaloolise toomkoguduse õigusjärglasena EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse. Kuna kooli ajaloos on 18.–20. sajandil pikk periood, mil kool tegutses Eestimaa Rüütelkonna koolina, oli avapalvusele kutsutud omapoolset õnnistust kooli taastamisele andma Saksamaal mittetulundusühinguna tänaseni tegutsev Eestimaa Rüütelkonna esindaja Henning von Wistinghausen.
Kooli taasasutamine toimus rukkimaarjapäeval 15. augustil 2011. aastal asutamislepingu allakirjutamisega Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Lepingu allkirjastajateks said kõik kooli asutamisel võtmerolli mänginud osapooled: EELK (allkirjastaja peapiiskop Andres Põder), EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus (edaspidi Toomkogudus; allkirjastaja õpetaja Urmas Viilma), Vanalinna Hariduskolleegium (VHK, allkirjastaja direktor Kersti Nigesen) ja Miikaeli Ühendus, allkirjastaja Ingrid Meister.
Tallinna Toomkooli asutamine 2011. aastal oli seotud muuhulgas sellega, et VHK-sse soovijaid oli liiga palju. Nõnda pöörduti Toomkoguduse poole ettepanekuga kristliku kooli asutamiseks. Kuna kiiruga asutatud Tallinna Toomkoolil ei olnud koolitusluba, võeti lapsed 1. klassidesse vastu ning nad õppisid ametlikult Püha Miikaeli Kooli Toomkooli poiste ja tüdrukute klassis.
Koolis alustas 1. septembril 2011 õppetööd kaks esimest klassi – üks poiste ja üks tüdrukute klass, kus kokku asus õppima 26 õpilast. Õpetama asus kaks klassiõpetajat: Egle Viilma ja Kaie Kadaksoo. Kool alustas õppetööd Raekoja platsi veeres asuvas Eesti Metodisti Kiriku käest üüritud hoones aadressil Apteegi 3. Ametliku koolitusloa sai Tallinna Toomkool aasta hiljem, 31. augustil 2012. Samast aastast tegutseb koolijuhina Egle Viilma.
Tallinna Toomkooli õppe- ja kasvatustöö põhimõtteks on taotleda kodu, kooli ja kiriku tasakaalustatud koostööd nende ühises missioonis lapsele võimalikult soodsa arengukeskkonna loomisel. Toomkooli tegutsemise ning õppe- ja kasvatustöö põhimõtted toetuvad kristliku maailmavaate ning väärtuste vundamendile. Toomkool saab oma võimaluste piires toetada ainult nende lastevanemate püüdlusi oma laste kasvatamisel, kes teadvustavad ja arvestavad, kelle põhimõtted kattuvad või on sarnased, ning kes nõustuvad Toomkooli eesmärkide, missiooni, visiooni ja üldiste põhimõtetega („Toomkooli väärtused ja sümbolid“ 2014, 7).
Tallinna Toomkooli traditsioonide hulka kuulub kristlik kasvatus, samuti kristliku elukorraldusega seotud mitmesugused regulaarsed või erakorralised palvused ja jumalateenistused. Toomkooli personali hulka kuulub kaplan ja kodukirikuks on Tallinna Piiskoplik Toomkirik. Tallinna Toomkooli kui luterliku erakooli:
„- iga õppeaasta algab ja lõpeb piduliku jumalateenistusega kirikus;
– õppekavas on konfessionaalne usuõpetus, mis lähtub luterliku kiriku õpetusest;
– igal õppenädalal on igas klassis hommikukogunemine, mille üheks osaks on palve;
– ühised söömised algavad söögilaulu või –palvega;
– suuremaid kirikupühi tähistatakse palvusega kirikus;
– vaimulikku teenimist ja vajadusel õpilaste, lapsevanemate, õpetajate ja teiste koolitöötajate vaimulikku nõustamist korraldab kaplan;
– õpilased osalevad koori tegevuses;
– õpilased, õpetajad ja lapsevanemad kaasatakse Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse, Tallinna praostkonna ja EELK ühistegevusse ning vajadusel ja võimalusel Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) või selle liikmeskirikute oikumeenilisse tegevusse.“ („Kristlik kasvatus ning usuõpetuse õpetamise tingimused ja kord“ s.d.)
Tallinna Toomkooli õppekavas on konfessionaalne luterlik usuõpetus, mille õpetamiseks annab lapsevanem oma nõusoleku kooli pidajaga sõlmitavas lepingus. Usuõpetust õpetatakse igas klassis ühe kursuse ulatuses ehk 35 tundi õppeaastas. Ainet hinnatakse samadel alustel kui teisi õppeaineid ning usuõpetuse hinne kajastub õpinguraamatus ja lõputunnistusel. Usuõpetuse õpetamisel peab õpetaja tundi läbi viies arvestama iga õpilase õigusega oma vanemate poolt valitud religioossele (sh konfessionaalsele) või mittereligioossele (sh üldhumanistlikule) maailmavaatele ning tagab, et seda ei seata kahtluse alla ega naeruvääristata teiste õpilaste, õpetajate või koolitöötajate poolt. Erinevate kristlike konfessioonide ja religioonide sarnasusi tutvustades käsitleb õpetaja neid kui ühendavat ja oikumeenilist ühisosa ning erinevusi kui oikumeenilist rikkust. (Toomkooli kohta kuula veel Pereraadio saate „Kool ja kirik“ intervjuud Egle Viilmaga.)
Püha Miikaeli Kool
Püha Miikaeli Kool ei olnud oma asutamise hetkel 2004. aastal mõeldud kristlikuks üldhariduslikuks erakooliks, vaid erivajadustega õpilaste väikeklassidega kooliks. Kooli loomislugu on tihedalt seotud VHK-ga, kus 2004. aastal alustasid tööd väikesed õpperühmad lastele ja noortele, kes erinevatel põhjustel ei suutnud tavaklassis õppida.
Püha Miikaeli Koolil on keeruline tekkelugu, mis on seotud VHK põhikirjas olnud punktiga, et kooli igasse klassi võetakse kaks erivajadustega last. Kuna aga tulv klassidesse oli suur, tekkis probleem, et tavaklasse ei saagi moodustada. Nõnda loodi laste aitamiseks ja koolist väljalangemise vähendamiseks 2005. aasta veebruaris sihtasutus Püha Miikaeli Kolleegium, et koostöös VHK-ga välja arendada tugisüsteemid (õpilaskodu, nõustamiskeskus) ja paindlikud õppevormid (rühma-, individuaal- ja eelkutseõpe). Aastatel 2011–2013 tegutsesidki koolis tundeelu- ja käitumishäiretega laste klassid, osalt väikeklassid. Vajadusel rakendati ka individuaal- ja koduõpet. Kuna seadusandlus muutus ja erivajadustega laste õpetamiseks loodi võrdsed õppimisvõimalused elukohajärgsetes tavakoolides, kadus vajadus Püha Miikaeli Kooli kui erivajadustega laste õpetamisele keskendunud kooli järele ning alates 2013/2014. õppeaastast jätkub hariduslike erivajadustega laste (HEV-laste) õpe uuesti VHK juures.
Pärast erakooliseaduse muudatust ja erivajadustega laste õpetamise riiklikku korraldamist ei olnud nende lastega eraldi tegeleva erakooliga enam sellisel kujul otstarbekas jätkata. Nõnda formeeriti Püha Miikaeli Kool 2013. aastal ümber kristlikuks tavaõppega erakooliks. Koolijuhiks on Enel Kotli.
Kool tugineb oma õppes ja kasvatuses VHK poolt väljatöötatud pedagoogilisele kontseptsioonile, mis lähtub katoliku kiriku õpetusest. 2013/2014. õppeaastal avati kaks esimest väikest tavaklassi (I poiste ja I tüdrukute klass). Igal järgneval aastal on kavas võtta vastu kaks esimest klassi kuni on moodustunud täielik, kahe paralleeliga põhikool.
Usuõpetus, mis tugineb katoliku kiriku õpetusele, on Püha Miikaeli Koolis valikõppeaine, mida õpitakse vastavalt erakooliseadusele lapsevanemate soovil. Kooli õppekavast selgub, et usuõpetust õpetatakse esimesest neljanda klassini: 1. klassis 1 tund nädalas, 2. ja 3. klassis 0,5 tundi nädalas ja 4. klassis 1 tund nädalas. Samuti on koolis tavaks lugeda söögipalvet. Lapsevanemad võivad katoliku vaimsusest osa saada, osaledes piiskopi katehheesi loengutes. Samuti peab Püha Miikaeli Kooli kaplan kord kuus loengu. Püha Miikaeli Kool ei ole siiski kirikukool, kuna kirik ei kanna vastutust kooli eest. Pigem on kooli soov olla kogudusega seotud ning kogudus vastab samaga. Koostöö on mõlema tahe. (Püha Miikaeli Kooli kohta kuula veel Pereraadio saate „Kool ja kirik“ intervjuud Enel Kotli ja Kersti Nigeseniga.)
Püha Johannese Kool
Püha Johannese Kooli idee sündis 2011. aasta kevadel. Ettevalmistustööd algasid 2012. jaanuaris. Sama aasta 21. mail, mis on kooli nimepühaku apostel ja evangelist Johannese mälestuspäev, asutati Püha Johannese Kooli sihtasutus. Selleks ajaks oli valminud kooli kontseptsioon ja käivitunud meeskonna vabatahtlik töö, toimusid koolitused, koostati õppekava ning asuti taotlema koolitusluba (Simmul 2014, 295). Kool sai alguse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Nõmme Ristija Johannese koguduse liikmetest koosnevast sõpruskonnast. Kokku asutasid kooli kaksteist inimest – paarid, kelle kõigi lapsed olid jõudnud koolieelsesse ikka. Püha Johannese Kool alustas õppetööga 2013/2014. õppeaastal Vanalinna Hariduskolleegiumi juures tegutseva Miikaeli Ühenduse ruumides, kus asus esimestesse klassidesse õppima 16 tüdrukut ja 16 poissi (Heidit 2013).
Kaks järgnevat õppeaastat tegutseti Tallinna vanalinnas Viru 4 üüritud ruumides. 2016/2017. õppeaastast asus kool tegutsema rendipinnal Tallinnas Siili 14, kus on vajalikud ruumid I ja II kooliastme õppetöö läbiviimiseks. Kooli õppe- ja kasvatustöös juhindutakse kristlikust maailmavaatest, mis lähtub õigeusu kui vanima kristliku traditsiooni elavast pärimusest. Püha Johannese Kooli kodukirikuks on Tallinna Ristija Johannese õigeusu kirik Nõmmel, kus toimuvad suurematel kirikupühadel kooli jumalateenistused ja palved. Koolijuhiks on avamisest peale Liivika Simmul.
Püha Johannese Kooli pedagoogilise kontseptsiooni kohaselt taotletakse kodu, kooli ja kiriku tasakaalustatud koostööd nende ühises missioonis kooliperele toetava arengukeskkonna loomisel. Püha Johannese Kooli õppe- ja kasvatustööd korraldatakse lähtuvalt kristlikust maailmavaatest ja väärtustest, arvestades seejuures, et igal õpilasel on õigus oma vanemate poolt valitud religioossele (sh konfessionaalsele) või mittereligioossele (sh üldhumanistlikule) maailmavaatele, mida pole kellelgi õigust kahtluse alla seada ega naeruvääristada. Toetatakse traditsioonilist kristlikku käsitlust perekonnast, tunnustades samal ajal vanemate põhiseaduslikku õigust olla oma laste harijad pere ja abielu mõtestamisel.
Arengukavas on kirjeldatud Püha Johannese Kooli kui kristlikel väärtustel põhineva kooli põhilised koolikorralduslikud eripärad:
„ – iga õppeaasta algab ja lõpeb jumalateenistusega kirikus;
– jõulu- ja ülestõusmispühi tähistatakse arvestades nii Gregoriuse kui Juliuse kalendrit;
– alates 6. klassist, st alates II-st kooliastmest kuulub iga kooliastme õppekavasse ühe nädalatunniga religiooniõpetus;
– iga õppenädal algab hommikukogunemisega, mille üheks osaks on palve;
– iga koolihommik algab lühikese palvega;
– ühised söömised algavad söögilaulu või -palvega;
– kooli kodukiriku vaimulik korraldab kooli vaimulikku teenimist ja nõustab vajadusel õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid;
– kodukiriku koorijuhataja aitab nõustada ja juhendada PJK koori(de) tegevust ning õpilastele kirikumuusika õpetamist;
– muusikatundide ja kooriproovide repertuaari ühe osa moodustab ka vaimulik muusika;
– kooli töötajad palvetavad vastavalt võimalusele kõikide oma õpilaste eest. („Püha Johannese Kooli arengukava“ 2016, 7).
Usuõpetuse tund lisandub tunniplaani alles II kooliastme 6. klassist. Enne seda toimib usuõpetus eeskuju jõul. (Püha Johannese Kooli kohta kuula veel Pereraadio saate „Kool ja kirik“ intervjuud Liivika Simmuliga.)
Tartu Luterlik Peetri Kool
Tartu Luterlik Peetri kool on aastatel 1906–1944 Tartus tegutsenud Peetri kooli tegevuse jätkaja. Ajalooline Peetri kool töötas alates avamisest 1906. aasta sügisel kuni 1918. aastani Tartu Peetri koguduse erakoolina. 1918. aasta juulis kool munitsipaliseeriti Tartu 10. linnakooliks. Okupatsioonide ajal 1941–1944 võeti koolimaja sõjaväe kasutusse ning 1944. aasta septembris läks kool sõjatules põlema. Nõukogude okupatsioonivõim likvideeris kooli ja hoone ehitati 1950. aastate alguses ümber tehaseks („Ülevaade Peetri kooli ajaloost“ 2016, 7).
2011. aasta oktoobris kogunes Tartus Peetri koguduse õpetaja Ants Toominga eestvõttel seltskond mõttekaaslasi, kes olid innustunud ideest kiriku juures tegutsenud Peetri kool luterliku erakoolina taastada. 2011. aasta lõpul moodustati Peetri kooli taastamiseks MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool, mille liikmeskonda kuulus tosinkond inimest, kellest enamikul oli töökogemus haridussüsteemis, elav suhe EELK-ga ja teoloogiline kõrgharidus (Käpp, Teder, Siilaberg 2016, 31).
Loodud mittetulundusühing seadis eesmärgiks taastada kool kristliku erakoolina, mis oma vormilt on ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus (lasteaed) ja põhikool. Samuti seati sihiks taastada ajalooline Peetri koolimaja (Peetri 33). 1. septembril 2013 alustas Peetri kool kahe liitrühma ja 1. klassiga. Direktoriks õnnistati Tarvo Siilaberg ja lasteaia juhatajaks Külvi Teder. Tegutseti EELK Konsistooriumilt ja EELK Tartu Maarja Koguduselt üüritud ruumides Roosi 1 (lasteaed) ja Õpetaja 5 (kool). 2014. aastal laiendati lasteaeda naabermaja (Punga 2) ostu ja ümberehitamisega 2 liitrühma võrra, 2015. aasta lisandus kolmas lasteaiamaja (Kroonuaia 66a) Supilinnas ja 5. liitrühm. Kool kolis 2015. aastal septembriks avaramatesse ruumidesse Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppehoones (Pepleri 6) („Ülevaade Peetri kooli ajaloost“ 2016, 9).
Tartu Luterliku Peetri Kooli põhikirjas sätestatakse, et koolis õpetatakse lisaks riiklikust ainekavast lähtuvale usundiõpetusele konfessionaalset (luterliku traditsiooni) usuõpetust. Kooli eesmärk on usuteemade käsitlemisel alustada lapsele lähimast ja tuttavamast ning seejärel liikuda ka teiste kirikute ja usundite maailma, mistõttu õpetatakse usu- ja usundiõpetust ühise nimetaja – „usuõpetus“ – all. Luterlikust traditsioonist lähtuvalt tutvutakse kirikuaasta pühade sisuga ja sellega, kuidas neid pühi on traditsiooniliselt Eestis tähistatud ja kuidas need kajastuvad Eesti rahvakalendris.
Kõigil kooliga seotud inimestel on õigus vaimuliku toele ja nõule. Seepärast töötab Tartu Luterlikus Peetri Koolis tugispetsialistina kaplan, kelle peamiseks eesmärgiks on kooli ja lasteaia kui tervikliku kogukonna vaimulik teenimine. Kaplani töö jaguneb üldiseks teenimiseks ning tööks erinevate sihtgruppidega, kelleks on lapsed, vanemad ja töötajad. Kaplan korraldab ka kooli ja lasteaia liturgilist teenimist ning jagab hingehoidlikku abi.
Tartu Luterliku Peetri Kooli visiooni ja missiooni kõrval tõstetakse eripärana esile kristlikud tegutsemispõhimõtted ja väärtuskasvatus:
„- Peetri kool lähtub oma tegevuses kristlikest põhimõtetest ning järgib neid nii õppe- ja kasvatustegevustes kui ka õpikeskkonnas.
– Peetri koolis tähtsustatakse isamaalisust ja tegutsetakse Eesti rahvuskultuuri püsimise ja arengu nimel.
– Peetri koolis tähistatakse kristliku kalendri tähtpäevi ja austatakse nendega seostuvat kombestikku.
– Peetri kooli eesmärk on terviklik ning vaimsust rõhutav haridus vastandina pragmaatilisele haridusele.
– Peetri kool lähtub õpilaste valikul vanemate koostöövalmidusest ning sarnasest väärtusorientatsioonist.
– Peetri kool annab hingeharidust (kristlik väärtuskasvatus), mis
– lähtub kristlikust eetikast ja üldinimlikest väärtustest ning loob aluse ühiskondlikult vastutustundliku ja kodanikuühiskonna põhimõtteid austava isiksuse kujunemiseks;
– tutvustab ja kannab kristlikku kultuuri, luterlikku traditsiooni, eesti kultuuripärandit ning ajaloolise Peetri kooli pärandit.“ („Põhimõtted“ s.d; Tartu Luterliku Peetri Kooli kohta kuula veel Pereraadio saate „Kool ja kirik“ intervjuud Tarvo Siilabergiga.)
Kaarli Kool
Kaarli Kooli ajalugu läheb nii lasteaia kui kooli osas tagasi 19. sajandisse, mil Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Johann Heinrich Brasche eestvedamisel saadi Tallinna linnalt maja Liivalaia tänaval, kus 1880. aastal avati Väikeste Laste Hoid. Selles asutuses väikelapsed mängisid, kuid suurematele toimusid ka koolitunnid, kus õpetati piiblilugu, matemaatikat, saksa keelt, vene keelt ja käsitööd. Suurt rõhku pöörati ka muusikale. 1918. aastal kutsuti ellu ka Kaarli Eragümnaasium, kus väärtustati kristlikku kasvatust ja üldhumaanseid põhimõtteid. Nii lastehoid kui ka kool said tegutseda 1940. aastani.
Praeguse Kaarli Kooli lasteaia osa tegutsemise alguseks on 1995. aasta, mil EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse juurde loodi kolm korda nädalas koos käinud kooliks ettevalmistuv rühm. Alguses oli suund algkooliks kasvamisel, kuid järgmisest aastast alustati kogudusemajas hoopis traditsioonilise lasteaiana. Koolitusluba saadi lasteaiale 1998. aastal. Lasteaia tegutsemise kõrval toimus aastaid pidev keskustelu lapsevanemate ja pedagoogide hulgas sarnase keskkonna jätkumiseks kooliastmetes. Mitmed lapsevanemad soovisid oma laste haridustee jätkumist samas tervikus koguduse ja ka lasteaiaga. 2011–2012 koondus seltskond lasteaialaste vanemaid, kes olid valmis ise panustama ja ka usaldama. Sealt edasi kinnitas Kaarli koguduse nõukogu 2012. aastal Kaarli Kooli põhikirja. 2013. aasta juunis saadi Kaarli Koolile koolitusluba, mis sellest hetkest alates hõlmab nii lasteaeda kui põhikooli. 1. septembril 2013. aastal algas kooltöö ühe esimese klassiga ning igal järgneval aastal võetakse vastu uus esimene klass kuni kool kasvab täiemahuliseks põhikooliks. Koolijuhiks on Signe Aus.
Kaarli Kooli missiooniks on muuhulgas olla orienteeritud eelkõige perekondadele, kes peavad oluliseks kristlikku maailmavaadet ning lähtuvad oma kasvatuspõhimõtetes kristlikust väärtussüsteemist. Kõrgeimaks taotluseks on rahvusliku identiteedi ja kristliku kultuuriparadigma püsimine ja tugevdamine ning koguduse kui ühiskonnale oluliste põhimõtete kandja rolli väärtustamine.
Oluline on toetumine kristlikule maailmavaatele, mis tähendab armastust Jumala, kaasinimeste ja iseenda vastu, lootust helgemast maailmast. Lähtutakse sellest, et iga elu on püha ja puutumatu. Oma tegemistes toetutakse kirikuaasta rütmile, väärtustades kiriku pärandit ja traditsioone ning koostööd kogudusega. Püüeldakse vaimse kasvamise – sisemise hingehariduse täiustumise suunas.
Usuõpetus on Kaarli Koolis laiapõhjaline ning seda ainet nimetatakse väärtus- ja usuõpetuseks. Ei taheta õpetada usku, vaid anda turvalist elukogemust, mis tähendab teadmisi, keskkonda ja kogemusi. Nende põhimõtete najal arendatakse väärtuskasvatust. Kogemus tähendab muuhulgas koos palvetamist, võimalust minna koos kirikusse. Keskkond tähendab, et asjadest räägitakse sel hetkel ja selles kontekstis, kus need küsimused tekivad.
Kaarli Kooli I-II kooliastme ainekavas on väärtus- ja usuõpetuse eesmärke ja põhimõtteid kirjeldatud nõnda:
„Väärtus- ja usuõpetuse eesmärgiks on toetada perekonda lapse kristlike põhiväärtuste kujundamisel, aidata õpilastel kasvada iseseisvaks ja analüüsivõimeliseks, ainulaadseks, ennast ja teisi austavaks inimeseks. Keskseks osaks on kristliku usu põhimõistete ja narratiivide tutvustamine ja mõistmine.
Väärtus- ja usuõpetus loob eeldused eluks ja toimetulekuks pluralistlikus ühiskonnas ja maailmas. Kiiresti muutuvas ja arenevas maailmas tõstatuvad ja aktualiseeruvad järjest teravamalt eetikaga seotud küsimused. Väärtus- ja usuõpetuse oluliseks osaks on õpilaste kõlbelise arengu suunamine arendades nendes vastutustundlikku eetilist elamisoskust, nii et nad mõistaksid oma tegusid ja nende tagajärgi. Tähtsal koha on laste endi tõstatatud küsimused ja arutelud. Luterlikust traditsioonist lähtuvalt tutvutakse kirikuaasta rütmiga ja kristlike pühade sisuga.
Väärtus- ja usuõpetus toetab isikliku väärtussüsteemi kujunemist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas elamist, oma valikute põhjendamist ning enda heaolu kõrval teiste arvestamist.
Väärtus- ja usuõpetuses käsitletakse inimest ja tema sotsiaalset keskkonda tervikuna integreerides õppesisu kõigis kooliastmeis. Lähtudes kooli eripärast on väärtuskasvatus esil kõigis tegevusvaldkondades nii teadmiste, kogemuste kui keskkonna kaudu.
Kooli põhikirja järgi juhindutakse väärtus- ja usuõpetuse õpetamisel kristlikust maailmavaatest, mida esindab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.“ („Kaarli kooli I ja II kooliastmes. Väärtus- ja usuõpetuse ainekava“ s.d.)
Kaarli kooli väärtuskasvatuse oluliseks osaks on hommikuring. Iga koolipäev algab klassi ühise päeva sissejuhatusega ehk hommikuringiga, kus käsitletakse klassijuhataja eestvedamisel erinevaid teemasid, mis lähtuvad kooli nädalateemadest, aktuaalsetest ühiskonnateemadest, kiriku- ja rahvakalendri pühadest ning laste endi huvist. Hommikuringi osa on ka hommikupalve. Hommikuringi eesmärgiks on koolipäeva sujuv sissejuhatamine, laste silmaringi laiendamine, laste kuulamis- ja eneseväljendamisoskuste arendamine ning olulistel teemadel kaasamõtlemine. Esmaspäevahommikused hommikuringid toimuvad koos vaimulikuga. Kaarli Koolis töötab koolikaplan. (Kaarli Kooli kohta kuula veel Pereraadio saate „Kool ja kirik“ intervjuud Signe Ausi ja Sven Joonatan Siibakiga.)
Kohila Mõisakool
2012. aasta augustis loodi lastevanemate initsiatiivil mittetulundusühing Kohila Mõisakool eesmärgiga asutada Kohilasse eraüldhariduskool. Otsustati lähtuda oma põhimõtetes VHK, Miikaeli Ühenduse ja Püha Miikaeli Kooli kontseptsioonist. Sama aasta sügisel alustas eelkool 14 õpilasega. 29. septembril 2012 allkirjastasid Kersti Nigesen (VHK direktor), Tiina Veismann (MTÜ Miikaeli Ühenduse tegevdirektor) ja Uku Torjus (MTÜ Kohila Mõisakool juhatuse esimees) lepingu eesmärgiga avada Kohila vallas põhikool. 2013. aasta sügisel avati Kohilas Püha Miikaeli Kooli filiaalina esimene klass, kuhu asus õppima 15 last, poisid ja tüdrukud eraldi rühmades. Kooli juhatajaks sai Siilas Kask.
Kooli kodulehelt selgub, milline on kristlik väärtuskasvatus Kohila Mõisakoolis:
„Koostöös Miikaeli Ühendusega toetume oma tegevuses kristlikule väärtussüsteemile ning vahendame kristlikke ja rahvuslikke traditsioone ja kombeid.
Koolides tähistatakse kirikukalendri tähtpäevi.
Oluliseks osaks kristlikus väärtussüsteemis on püüd üksteist toetada, mis omakorda muudab ka kasvukeskkonna loomulikuks osaks taotluse aidata raskustes olevaid lapsi.
Usuõpetus klassikalises mõttes, mis toetaks lapse seondumist konkreetse kirikuga (kogudusega) jääb ka edaspidi perede kanda pühapäevakoolide raames.
Meie kool võiks sobida Teie lapsele, kui lapse viibimine kirikus (kirikukalendri tähtpäevade tähistamine kirikus) ja kristliku väärtussüsteemi tutvustamine lastele ei ole vastuolus Teie maailmavaatelise positsiooniga. Praegu on koolis ja eelkoolis käivate laste hulgas nii kristlike koguduste liikmeid kui ka mittekiriklike perede lapsi.“ („Kristlikud väärtused koolis“ s.d.)
Usuõpetus on Kohila Mõisakoolis korraldatud sarnaselt Püha Miikaeli Kooliga. See tähendab, et usuõpetus on valikõppeaine, mida õpitakse vastavalt erakooliseadusele lapsevanemate soovil I kooliastmes. Kooli õppekava kohaselt õpetatakse usuõpetust esimesest neljanda klassini: 1. klassis 1 tund nädalas, 2. ja 3. klassis 0,5 tundi nädalas ja 4. klassis 1 tund nädalas. Direktor Anu Nigesen põhjendab mittekonfessionaalse, kuid kristliku usuõpetuse õpetamist sellega, et Kohila lapsed on seotud erinevate kogudustega, kuna kohapeal tegutsevad luterliku, baptisti ja õigeusu kogudused („Kool ja kirik“ intervjuu Anu Nigeseni ja Kersti Nigeseniga; vt Kohila Mõisakooli kohta veel Nigesen 2012).
Usundiõpetuse korraldus Eesti Vabariigis
Paarikümne aasta kestel toimunud töö tulemusena jõuti lõpuks 2011. aastaks välja usundiõpetuse riikliku ainekava kehtestamiseni nii põhikoolis kui gümnaasiumis.
Alates 2011. aastast on usundiõpetus põhikoolis valikaine, mille õpetamise vajaduse ja vajalikkuse üle otsustab kool. Vabatahtlikkuse nõuet ei ole, kui järgitakse riiklikult kehtestatud ainekava. Gümnaasiumis on usundiõpetus valikaine, mille õpetamise korraldamine on koolile kohustuslik, kui kas või üks õpilane avaldab soovi seda õppida. Samuti võib kool ühele õppesuunale selle kohustuslikuks muuta, kui õpetus toimub riiklikult kinnitatud ainekava alusel.
Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 25 on sisse kirjutatud põhi- ja valikainete vaheline pinge, kuna õpilase suurim nädalakoormus õppetundides nii põhikoolis kui gümnaasiumis on kindlaks määratud. Iga valikaine hõivab ühe tunni, mida võiks potentsiaalselt kasutada õpilaste paremaks ettevalmistamiseks, riigieksamite edukaks läbimiseks ja ülikooli pääsemiseks paremate eelduste loomiseks. See tähendab, et usundiõpetuse tunniplaani jõudmine on üsna vaevaline protsess. Usundiõpetuse või konfessionaalse usuõpetuse vähest osakaalu Eesti üldhariduskoolide tunniplaanis kinnitab statistika, mille kohaselt oli usu- või usundiõpetus 2016/2017 õppeaastal Eesti 534 üldhariduskoolist (sh erakoolid) vaid 73 kooli tunniplaanis:
„I kooliastmes 17 kooli, neist 6 kristlikku kooli ja 2 waldorfkooli;
II kooliastmes 19 kooli, neist 6 kristlikku kooli ja 3 waldorfkooli;
III kooliastmes 13 kooli, neist 3 kristlikku kooli ja 2 waldorfkooli;
Gümnaasiumis 49 kooli, neist 1 kristlik kool.“ (Schihalejev 2017)
Oluliselt parem on olukord erakoolides, eriti kristlikes erakoolides, kus riikliku õppekava alusel õpetatavale interkonfessionaalsele usundiõpetusele lisaks või selle asemel võib kool oma eripärast lähtuvalt lülitada tunniplaani ka konfessionaalse usuõpetuse. See võimalus loodi erakooliseaduse muudatusega alates 2010. aastast, kui seadusesse lisati säte, mille kohaselt võib erakoolis õpetada konfessionaalset usuõpetust kooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Kuigi konfessionaalse usuõpetuse õppimine peab olema ka erakoolis õppivale õpilasele vabatahtlik, reguleerib praktilises elus õpilaste osalemist usuõpetuses erakooli kristlik eripära, millega lapsevanem enne oma lapse konkreetsesse kooli panemist eeldatavasti arvestab.
Kokkuvõte
Kristlike koolide loomise esimeses laines 1988–1994 olid peamisteks mõjuteguriteks ühiskonnakorralduses toimunud muudatused, mis soodustasid erainitsiatiivi. Sel perioodil loodud koolid sündisid peamiselt sisemiselt motiveeritud kristlike vaadetega lapsevanemate ja nende mõttekaaslaste jõupingutuste najal. Institutsionaalne konfessionaalne seotus konkreetse kogudusega loodi pigem lastevanemate või üksikute aktiivsete isikute soovist, mitte aga kirikute või koguduste aktiivsest tahtest või nõudest. Sellelt aluselt loodi Vanalinna Hariduskolleegium, Halliste Kool, Narva Õigeusu Humanitaarkool, Tartu Katoliku Hariduskeskus ja Tartu Kristlik Põhikool.
Kristlike koolide loomise teise lainesse jäänud erakoolid asutati käesoleva sajandi teise aastakümne alguses peamiselt tasakaaluks või alternatiiviks vähese usundiõpetusega üldhariduskoolidele. Konkreetse tõuke andis lisaks eelnimetatule õigusruumi muutumine konfessionaalset usuõpetust andvaid erakoole toetavaks. Kuigi ka uute koolide asutajateks olid endiselt peamiselt lapsevanemad või teised sisemiselt ja ideeliselt motiveeritud eraisikud, loodi uued koolid erakooliseaduse muudatuse toel teadlikult juba konkreetsetele konfessionaalsetele eripäradele vastavalt ning tugevamalt seotuna konkreetsete kirikute ja kogudustega. Mitmel juhul kattus kooli loonud isikute amet või roll mõne konkreetse kiriku, koguduse või konfessiooni võtmeisiku ametliku positsiooniga, mis lõi paremad eeldused kooli ja kiriku sidumiseks, andes kirikutele ja kogudustele vajaliku väljundi oma üldise misjonaarse ülesande täitmisel. Selliste koolidena said loodud Tallinna Toomkool, Kaarli Kool, Tartu Luterlik Peetri Kool ja Püha Johannese Kool. Erivajadustega laste koolist reorganiseeriti konfessionaalseks erakooliks Püha Miikaeli Kool ning üldkristliku õpikeskkonnaga koolina loodi Kohila Mõisakool.
Tallinna Toomkooli, Kaarli Kooli ja Tartu Luterliku Peetri Kooli loomise puhul ei tohi alahinnata ka fakti, et kõik koolid näevad ennast aastakümneteks katkenud koolide kultuuriloolise järjepidevuse kandjatena, mistõttu räägitakse nende puhul ka ajalooliste koolide taasasutamisest. See asetab need luterlikud õppeasutused hoopis väärikamasse ajaloolisse narratiivi.
2018. aastal tegutseb Eestis üheksa ametlikku tegevusluba omavat kristlikku erakooli. Nendest vaid kolm – Narva Õigeusu Humanitaarkool, Tartu Katoliku Hariduskeskus ja Tartu Kristlik Põhikool – olid üldhariduslike põhikoolidena asutatud enne 2010. aasta erakooliseaduse muudatust. 2004. aastal ehk enne nimetatud seadusemuudatust jõuti asutada ka Püha Miikaeli Kool, kuid mitte üldharidusliku tavakoolina, vaid erivajadustega lastele keskendunud õppeasutusena. Ülejäänud kristlike erakoolide loomine jääb viimase 5–7 aasta sisse.
Kasutatud kirjandus
Erakooliseadus. Riigi Teataja.
Kaio, Heidit. 2013. „Sõpruskond teeb oma lastele ise kristliku kooli“ – Eesti Päevaleht. Laupäevaleht (01.06).
Käpp, Triin; Teder, Külvi; Siilaberg, Tarvo. 2016. „Tahame taastada luterlikku haridustraditsiooni” – Kool kui väärtuspõhine kogukond. Tartu Luterliku Kooli Toimetised nr 1. Toim. Tarvo Siilaberg. Tartu.
Nigesen, Kersti. 2012. „Uue kooli loomine nõuab suurt julgust“ – Maaleht (06.11).
Pikkur, Tiiu. 2011. „Väärika ajalooga toomkool alustab taas” – Eesti Kirik, nr 33.
Schihalejev 2017 = Haljasorg, Heiki. 2017. E-kiri Urmas Viilmale ja Egle Viilmale, 15.02.2017. Lisa: „Usu- ja usundiõpetus üldhariduskoolides.” Koostanud Olga Schihalejev.
Simmul, Liivika. 2014. „Õigeusu haridusest ühes noores ja väikeses koolis” – Mõtisklusi haridusest õigeusu valgel. Koost. Irina Pärt. Tallinn: Püha Johannese Kooli Sihtasutus.
Tiisel, Kaja. 2001. „Tallinna toomkooli raamatukogu arengulugu ja koostis” – Vana Tallinn XI (XV). Väljaandja Raimo Pullat, Tallinna Linnavalitsus. Tallinn: Estopol.
„Toomkooli väärtused ja sümbolid. Õppe- ja kasvatustöö põhimõtted.“ 2014 – Tallinna Toomkooli väike tarkuseraamat. Koost. Heiki Haljasorg, toim. Urmas Viilma. Tallinn: Tallinna Toomkool.
„Ülevaade Peetri kooli ajaloost.“ 2016 – Kool kui väärtuspõhine kogukond. Tartu Luterliku Kooli Toimetised nr 1. Toim. Tarvo Siilaberg. Tartu.
„Kaarli kooli I ja II kooliastmes. Väärtus- ja usuõpetuse ainekava.“ S.d. – Kaarli Kool
„Kristlik kasvatus ning usuõpetuse õpetamise tingimused ja kord.“ S.d. – Tallinna Toomkool.
„Kristlikud väärtused koolis.“ S.d. – Kohila Mõisakool.
„Põhimõtted.“ S.d. – Tartu Luterlik Peetri Kool.
„Püha Johannese Kooli arengukava.“ 2016.
Raadiosaated
Puu, mis kannab head vilja, ehk Kaarli kooli lugu. Intervjuu Signe Ausi ja Sven Joonatan Siibakiga. Intervjueerib Heiki Haljasorg. Pereraadio saade „Kool ja kirik“ 27.04.2016.
Püha Johannese Kool. Intervjuu Liivika Simmuliga. Intervjueerib Heiki Haljasorg. Pereraadio saade „Kool ja kirik“ 16.12.2015.
Püha Miikaeli Kool. Intervjuu Enel Kotli ja Kersti Nigeseniga. Intervjueerib Heiki Haljasorg. Pereraadio saade „Kool ja kirik“ 15.06.2016.
Tallinna Toomkool. Intervjuu Egle Viilmaga. Intervjueerib Heiki Haljasorg. Pereraadio saade „Kool ja kirik“ 20.01.2016.
Tartu Luterlik Peetri Kool. Intervjuu Tarvo Siilabergiga. Intervjueerib Heiki Haljasorg. Pereraadio saade „Kool ja kirik“ 17.02.2016.
Tulevikuplaan – rahulikult kasvada. Intervjuu Anu Nigeseni ja Kersti Nigeseniga. Intervjueerib Heiki Haljasorg. Pereraadio saade „Kool ja kirik“ 08.06.2016.
Urmas Viilma (1973) on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop.
