Austatud Kirik ja Teoloogia lugeja!
Tervitan teid kõiki peatselt tähistatava reformatsiooni 501. aastapäeval meie kiriku hümni sõnadega: „Eks meile sõna seisma jää, ehk turtsugu nad vihast? Ei Jeesu Kirik hukka läe, mis alustud ta Vaimust.“ (KLPR 163:3). Soovin lugejatele armastust teoloogia vastu.
Tänan võimaluse eest kirjutada arvamuslugu ja käsitleda teemasid, mis on seotud mulle Euroopa Liikumise poolt omistatud Aasta Eurooplase aunimetuse andmisega, Euroopa Kultuuripärandi aasta ning Reformatsioon aastapäevaga. Mulle oli ootamatu, et mind pandi rivisse koos tiitli varem saanutega – Eesti praegune president Kersti Kaljulaid, kirjanik Jaan Kross, president Arnold Rüütel, poliitikud Marju Lauristin, Siim Kallas jt. Eesti Euroopa Liikumine valib aasta eurooplast 2004. aastast.
Olen andnud Euroopa teemadel intervjuu Lehte Ilvesele, mis ilmus esmalt EELK Haapsalu koguduse juulikuu infolehes „Johannese Sõnumid.“ Intervjuu: „Tiit Salumäe: Kui sajab, võta vihmavari, aga ära süüdista teisi“ on trükitud ära ajalehes Eesti Kirik.
Intervjuus ütlesin: „Euroopa väärtused on haridus, integratsioon, rahvuste õigused – need tulevad koos reformatsiooniga; vabadus ja võrdsus. Need on nii suured väärtused, et neid ei väära mitte ükski poliitiline liit. Kaks asja tulebki lahus hoida: Euroopa ja Euroopa Liit. Liidud tulevad ja lähevad, Euroopa on kestnud ja kestab edasi. Ma ei vastanda Euroopat ja Euroopa Liitu. Ma ei näe ka Euroopa Liidu ühes või teises aktis konkurenti Euroopa põhiväärtustele ‒ neile, mis on ajaloo vältel kujundanud Euroopa. Euroopat on tugevalt kujundanud katoliku ja õigeusu mõju, üks idast, teine läänest.“
Reformatsioonist alates on Euroopat kujundanud olulisel määral ka luterlik identiteet. Mina olen kujundanud oma vaated eksegeetikale ja ajaloole tuginedes. Ühiskonnas räägitakse tihtilugu asjadest ainult teatud piirini, aga sellest palju head välja ei tule. Inimesed pannakse mõtlema teiste asjade peale, et nad teatud asju ei märkaks. Nõukogude propaganda oli sellele rajatud.
Usuteaduse Instituudis õpetati mind lugema seda, mis ei ole kirjas. Õpetati, et peab oskama ka nurga taha vaadata. Ka Piibel õpetab, et kunst on näha nähtamatut, avalikku asja näha pole mingi kunst. Kuhu kirik areneb, millised on selle arengu positiivsed ja negatiivsed tahud? Rahvusvahelises plaanis on tähtis teema haridus ja teadused, sh ka piibliteadused.
Meie ühiskonnas teeb muret poolik haridus. Koolides ei ole usuõpetust, inimesed ei orienteeru mõistetes. Kui pole all teaduslikku põhja, ei osata mõista ja mõelda. Sellest aga tulevad igasugu hirmud ja sümpaatiad. See on üks fundamentaalseid küsimusi. Teiseks on tähtis märgata inimest. Jätkuv enesekesksus ei vii meid kuhugi. Sa pead nägema mitte ainult kedagi Aasias või Aafrikas, vaid ka inimest, kes elab sinu kõrval. Elu ei maksa väga keeruliseks elada.
Rääkides hingelistest väärtustest muutuvas nüüdisaegses ühiskonnas ei saa me eraldada end oma kultuurist ega Euroopa ajaloost. Väärtused, mis meil täna on, moodustusid pika ajaperioodi vältel ja neil on sügavad juured. Euroopa rahvaste igatsus inimväärikuse, põhiliste inimõiguste ja vabaduse austamise järele sai inspiratsiooni reformatsioonist.
Keskajale järgneva aja kujundamisel on luterlikul teoloogial olnud väga suur tähtsus. Mitte juhuslikult ei olnud meie kiriku teoloogide poolt väljatöötatud dokumendi teema: „Vabaduse teetähised 2017-2018.“ „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud.“ (Gl 5:1a).
Olles Euroopa Liidu liige ei ole Eesti kaotanud oma riiklikku iseseisvust. Täites põhiseadust tuleb meil kirikuna meeles pidada, et kõik inimesed, kes meie ühiskonnas elavad, on ühesugused, sest toit, mida sööme, on sarnane, õhk, mida hingame, samuti sarnane.
Igal Euroopa Liidu riigil on oma kultuur, keel ja traditsioonid. Kuna oleme Euroopa Liitu kuuluv riik, siis käime palju läbi teiste riikidega. Meil tuleb austada teiste rahvaste keelt, kultuuri ja traditsioone. Tahes või tahtmata mõjutab meid avatud Euroopa. Noored teavad, et välismaal on head õppimisvõimalused ja nad soovivad laiendada oma silmaringi. Meie soov on, et nad ei unusta ka oma kodumaa kõrgkoole. Väärikas eurooplane võib olla ka meie omal kodumaal, selleks ei ole vajadust elada mõnes Euroopa suurriigis.
Meil kõigil on ühine mure: tagada lastele tulevikus turvaline elu. Praeguse eluviisiga võime olla küll juba aastate pärast majanduslikult kindlustatud, kuid me peame vaatama ka enda ümber, mis toimub, ning järgima Euroopa riigi kodaniku käitumisnorme. Kõige selle nimel tuleb tegutseda ka minul kui Euroopa Liidu kodanikul. Selleks tuleb olla aus, viisakas, abivalmis, lahke ja teiste suhtes mõistev ning hooliv.
Aga samas tuleb kaitsta ka oma riigi väärtusi ja kombeid. Pean silmas ennekõike Eesti kodanikke, kes on ju ühe Euroopa riigi kodanikud ja peavad olema poliitika ja ühiskonnas toimuvaga kursis. Mina Euroopa Liidu kodanikuna austan nii oma riigi kui teiste rahvaste keelt, kultuuri ja traditsioone. Tähtsamaks pean seda, et meie riigis sünniks juurde terveid lapsi ning meie riik säiliks. Tahan, et meie riigi kultuur ja keel püsiks edaspidi. Hoolin oma riigist ja palvetan, et Eesti kestaks ja areneks.
Tuletan meelde, et ligi kolmsada aastat oli Haapsalu katoliikliku Saare-Lääne piiskopiriigi, ühe Euroopa väikeriigi pealinn ja Haapsalu piiskopilinnus kahekümne kolme piiskopi residents. Esimene kirikuriigi piiskop oli Hermann I. Aastast 2015 on Haapsalu taas piiskopilinn.
Pean Euroopa põhiväärtusteks järgnevat.
Jumal
Euroopa moraali, kultuuri, inimõiguste ja põhiväärtuste aluseks on Pühakiri. Saame lähtuda Martin Lutheri Katekismusest, milles usuõpetus on kokku võetud. 1527. aastal toimunud esimese kirikuvisitatsiooni käigus ilmnesid puudujäägid nii koguduseliikmete kui ka vaimulike teadmistes. Et võtta kokku kristlik õpetus, oli vaja see lühidalt ja selgelt sõnastada. Euroopalikud väärtused Piibli alusel on Katekismuses lühidalt kokku võetud kümne käsu, apostliku usutunnistuse, Meie Isa palve ja sakramentide õpetuse peatükkides. Inimväärikus on nii täna kui Lutheri ajal Euroopa väärtuste tuumaks. Massikultuuri tohutu kasvu ajal rõhutan, et igal inimesel on kordumatu väärtus, iga inimene on ainukordne. Kirik rõhutab usku Jumalasse kui põhiväärtust.
Inimene
Piibli lähtepunkt on, et igal inimesel on väärtus. See ei ole iseendastmõistetav. Totalitaarsetes režiimides on indiviid kui liivatera ja inimese väärtus on olla tootmisüksus. Meie lähtume juudi-kristlikest juurtest. Esimese Moosese raamatu alguses on kirjutatud, et inimene loodi Jumala näo järgi Tema sarnaseks. Uuest Testamendist loeme, et Jeesus Kristus andis oma elu kõigi inimeste eest. Mitte ainult tarkade, ilusate, rikaste ja vooruslike inimeste, vaid ka suurimate patuste, prostituutide, varaste ja röövlite eest. Kui Jeesus ristil suri, olid tema kõrval kaks kurjategijat. Üks neist pilkas Jeesust, kuid teine tundis Jeesuse ära ja palus: „Mõtle minu peale, kui sa tuled oma kuningriiki.“ (Lk 23:42). Jeesus vastas talle: „Juba täna oled sa koos minuga paradiisis.“ (Lk 23:43). Jumal armastab inimkonda ja on valmis andestama patusele isegi viimasel hetkel! Sellest lähtuvalt on andestamine põhiväärtus Euroopa eetikas.
Vabadus
Meie tsivilisatsiooni oluline väärtus on õigus elada vabaduses. Eestis on seoses meie sajanda sünnipäevaga rohkem räägitud riikliku iseseisvuse sünnist. Ligi aasta enne Vabariigi sündi tuli kirikukogu kokku ja lõi Eesti vaba rahvakiriku. Eesti riigi sünd on seotud kirikuga. Kirikuõpetajad olid nii Eesti lipu kui riikliku iseseisvuse alguse juures. Vabaduse mõistmisel on oluline, et inimene on oma valikutes vaba. Seda teemat käsitleb dokument „Vabaduse teetähised.“ Inimene saab valida hea või paha vahel.
Võrdsus
Apostel Paulus kirjutab, et Kristuses „ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist.“ (Gl 3:28). Juut tähendas usklikku ja kreeklane uskmatut. Seega on kõik üks Jeesuses Kristuses. Ka naiste võrdõiguslikkusel meestega on kristlikud juured, see tuleneb Piiblist. Jumal lõi inimese oma näo järgi Jumala sarnaseks. Seega väärib naine austust nagu meeski. Selle tõdemiseni kulus aastasadu.
Loodus
Tänases Euroopas räägitakse palju ökoloogilistel teemadel. Kiriku sõnum on selge. Jumal ütleb loomislugudes: „Täitke maa ja alistage see enestele.“ Esimeses Moosese raamatus saab inimene ülesande: „Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.“ Loodushoiul on teoloogiline alus! Me peame maad harima ja hoidma vastutustundlikult, kui tahame seda Eedeni aiaks muuta. Looduse kaitsmine on üks kristlikke väärtusi.
Mis on minu arvates oluline
Esiteks – haridus. See tähendab mõista, mis toimub, olla teadlik, millised protsessid leiavad aset ja jagada neid avalikkusele. Usuõpetuse viimine kooli õppekavasse ja usuõpetajate koolitamise tagamine. Usuline harimatus on viinud meie rahva ebajumalate kummardamisele, nõidade ja n.ö. paranormaalsete nähtuste uskumisse. Vaja on väsimatult rääkida oma Eesti ajaloost ja kultuuriloost, aga samuti Euroopa ajaloost ja väärtustest.
Teiseks – peame julgema võtta endale vastutust ühiskonna ees, see on meile Jumalast antud ülesanne. 1. Ms 1:28: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!“ Võimuiha ja ahnus ei ehita ühiskonda, me peame olema vastutustundlikud.
Kolmandaks – peame tänapäeva maailmas arvestama muutustega. Muretsemisest ainuüksi ei piisa. Kasu on sellest, mida me teeme. Ma ei usu, et olemuslikke asju saab muuta. Mees ei saa sünnitada ja naine ei saa meheta, vähemalt tema seemneta, järglasi. Nagu igal ristiinimesel, on ka minul põhjust olla nõudlik enda suhtes. Küsida endalt, kas ma teen seda, mida pean ja kas mina olen selle koha peal, kus pean olema. Optimistlik peab olema teiste suhtes.
Neljandaks – Jumala loomistöö ei ole lõppenud. Luuletaja Artur Alliksaart tsiteerides: „Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks.“
Viiendaks – arukas on hoiduda liigse enesekindluse eest. Euroopa inimene tunneb ennast täna liiga kindlalt ja mõned poliitilised jõud tahavad ehitada ümber Euroopa müüri. Soovin avatud ja armastavat Euroopat. Jumala kartus on tarkuse algus.
Tiit Salumäe (1951) on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop ja Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja.
Loe veel selle nädala numbrist:
Robert Kolb, Lutheri ristiteoloogia tänapäeval (tlk Kadri Lääs).
Meelis Friedenthal, Ülikoolid ja usupuhastus.
Ariel Süvari, Risti(vastupidine)teoloogia.
