Sellist huvi ei ole kogudused enam pikka aega kogenud. Kui Hageni evangeelne kogudus (Nordrhein-Westfalen) kutsus huvilisi kohalikku vabaõhumuuseumi ristimispühale, tuli paljudele lausa ära öelda. Sel päeval ristiti 120 last ja täiskasvanut, teenistusel osales 1400 nende pereliiget ja sõpra. Ristimispühad ebatavalistes paikades on üks positiivseid näiteid Saksamaa Evangeelse Kiriku (EKD) ristimise teema-aasta tulemustest.
Kõige suurema osavõtjate arvuga ristimispüha peeti Hamburgis Elbe jõe ääres, kus osales 3000 inimest. 40 „ristimispunktis“ ristiti enam kui 240 last. Ka väiksem Lippe maakirik pidas Lemgo lossipargis vabaõhuristimispüha, kus ristimise võtsid vastu ligi 100 inimest.
Ristimispühad toimusid ujulates, kloostrites ja parkides üle kogu Saksamaa. Peaaegu kõik EKD liikmeskirikud korraldasid seoses teema-aastaga ka oma kohalikke kampaaniaid. Nii oli Nordrhein-Westfaleni evangeelse kiriku ristimisaasta motoks „jumalakingitus“ (sks k gottesgeschenk).
Ettevõtmise lõplikest tulemustest on veel vara rääkida, kuid juba praegu on selge, et saavutati üks olulistest eesmärkidest. „Jõudsime inimesteni, kelleni me ei ole oma traditsiooniliste töövormide kaudu seni eriti jõudnud,“ on Hannoveri ülemkirikunõunik Thorsten Latzel kampaaniat koordineerinud EKD projektibüroost veendunud.
„Ristitute hulgas oli paljud lapsed pärit üksikvanematega või nn patchwork-perekondadest,“ rõõmustas Westfaleni kiriku eesistuja Alfred Buß. Kiriku liikmetest üksikemad ei lase sageli oma lapsi ristida, sest ristimine seostub tihti „täiusliku“ ja „terve“ perekonna ideaaliga. Buß lisab: „Ristimine ei peaks häbi tunde või rahaliste võimaluste piiratuse tõttu ära jääma.“
„Inimesed, kes seni ei olnud söandanud oma lapsi perekonna olukorra pärast ristida, võtsid nüüd kutse vastu ja tegid selle sammu,“ ütles Rheini kiriku eestseisja ja EKD nõukogu esimees Nikolaus Schneider.
Kirikul õnnestus ristimisaastaga tuua avalikkuse ette üks kristliku usu keskseid teemasid. Teema-aasta programmi ei kuulunud mitte ainult suured ristimispühad, vaid ka ristimise meenutamise jumalateenistused, usu põhiküsimusi tutvustavad kursused ja ristimisõpetus.
Koguduste esialgne hirm, et kirikute suured ristimispühad muudavad ristimise suurüritusteks nagu iga teine, osutus asjatuks. „Sellised ristimispühad tähendavad algkristlike või vanakiriklike traditsioonide taasavastamist,“ kinnitas Latzel. Uues Testamendis räägitakse sageli sellest, kuidas inimesi ristiti perede kaupa. „See on sügav osaduse, ühtekuuluvuse kogemus, millest on hea ka oma sõpradele jutustada.“
Kirikud on veendunud, et nende püüd ristimist inimestele lähemale tuua jätkub ka pärast ristimisaasta ametlikku lõppu. „See ei olnud kindlasti ühepäevaliblikas,“ on Latzel kindel.
„Ristimise ja vabaduse aasta“ oli Lutheri dekaadi üks teema-aastatest, mis on pühendatud reformatsiooni 500. aastapäevale 2017. aastal.
Allikas: Der Evangelische Pressedienst
