ISSN 2228-1975
Search

Selveri jõulud

Kristi Lomp1Taas on pühad, taas ootame ja hoiame pöialt, et need oleksid koos valge lumega, mis loob tõelise jõulutunde ja aitab leida hingerahu. Vanarahvas ütleb, et ega tali taeva jää ja seda loodame meiegi. Selveri jaoks on need jõulud aga igal juhul erilised, sest vahetult enne pühi saime me kakskümmend aastat vanaks ning nii ongi need jõulud meie kauplustes sel aastal lisaks piparkoogihõngule ka juubelihõngulised.

Kaubanduskeskustes või kasvõi Tallinna vanalinnas liikudes võib tunduda, et jõulud muutuvad Eestis üha enam kommertslikumaks. Tõepoolest külastatakse detsembris kauplusi märksa enam kui kõikidel teistel kuudel ja ostukorvidesse jõuab tavapärasest tunduvalt rohkem kaupu. Samas pole asi aga endiselt väga hull, sest Eesti jõulud kõige vähem kaubanduslikumate hulka Euroopas. Paar aastat tagasi kirjutas Postimees Eurostati andmetele tuginedes, et Eestis on eelnenud kaheteistkümne aasta detsembrikuine jaemüük kasvanud kogu aasta keskmise trendiga võrreldes kõigest 12 protsenti ja see kasv pole oluliselt suurenenud ka viimasel kahel aastal. Selle näitajaga oleme Euroopas aga ühed tagasihoidlikumad jõuluostlejad. Lätis oli vastav näitaja näiteks 16 protsenti. Eestlastest usklikumad leedukad ja poolakad ostavad detsembris poodidest keskmiselt 18 protsenti rohkem kaupa kui oleks trendijaemüük. Kõige enam, ligikaudu 30 protsenti, suureneb detsembrikuus tarbimine osades Lõuna-Euroopa riikides. Näiteks on Itaalias jaemüük detsembris trendist keskmiselt lausa 32 protsenti kõrgem.

Eestlased ei olegi seega Euroopa ja ka paljude teiste riikide eeskujust hoolimata tarbimisbuumi pühade eel ja ajal nii omaks võtnud. Meil hinnatakse rohkem võimalust veeta pikkade pühade ajal aega oma pereringis kui kaubanduskeskuses. Meil on erinevalt paljudest teistest riikidest lihtne ja tore võimalus tuua jõulupuu ise koos perega metsast, selle asemel, et osta see kaupluse parklast; ja ka kingitusi meisterdatakse tihti ise. Ka kiriku külastamine kuulub üha enam eestlaste pühade plaanidesse.

Samuti hinnatakse traditsioone jõuluostude tegemisel. Toidud valmistatakse ise ja need on suures osas ikka need samad, mis aastakümneid tagasi. Jõulude müügiedetabelit juhivad ka tänavu sea- ja linnuliha, verivorstid, hapu- ja praekapsas, aga muidugi ka mandariinid ning kalatooted. Üha enam võidab populaarsust ka hani ning part. Mitmekesine ja läbimõeldud jõululaud on nii eestlastest kui venelastest klientidele ühtviisi tähtis. Ostud kinnitavad, et enamik inimesi tahab köögis ise rohkem toimetada. Jõuluroogade valmistamisel eelistatakse maitsestamata liha, küll aga katsetatakse aasta-aastalt üha enam eksootilisemaid toiduaineid ning suurem huvi on uute retseptide vastu. Samuti müüvad tänu laienenud valikule väga hästi maitsestatud või marinaadis lihatooted. Gurmeetoodetest, mille müük on viimase kahe aastaga tublisti kasvanud, jõuavad enam klientide ostukorvi aga serrano singid, prosciuttod, erinevad juustud ja juustumoosid ning Selver Gurmee kinkekomplektid.

Hoolimata sellest, et suur osa tarbijatest valmistavad jõulutoidud ise, on ka meie Selveri Köögi kokkadel detsembris käed-jalad tööd täis. Selveri Köök valmistab jõuluperioodil ligi 350 tonni toitu. Kõige populaarsemateks toodeteks on tänavu osutunud kartuli-lihasalat, maksapasteet, praekapsas ja kartulipüree.

Ka päkapikkudel on töörohked nädalad olnud ning Selveri andmetel on tänavu laste rõõmuks susside sisse kõige enam poetatud Kalevi kompvekke ja šokolaadimedaleid, sussišokolaade ja Kinderi üllatusmunasid.

Mis puudutab aga kingitusi, siis eestlased teevad pigem praktilisi jõulukingitusi – asju, mida on nagunii vaja. Ostetakse palju elektroonikatooteid, kodukaupu aga muidugi ka raamatuid, mille läbimüük detsembris tublisti kasvab. Üha enam kasvab aasta lõpus ka riiete ning jalanõude läbimüük. Populaarseimad jõulukingid on lisaks raamatutele tänavu mitmesugused kööginõud, söögiriistade komplektid, padjad-tekid ja voodipesu ning muidugi kosmeetikatooted. Samuti on väga nõutud kinkekorvid, mida vastavalt kliendi soovile komplekteeriti. Lastele ostetakse kingitusteks tänavu legosid, mänguautosid ning erinevaid nukkude komplekte.

Rahulikke jõule soovides!

 

Kristi Lomp (1976) on Selver AS-i juhatuse liige.

Soovitatud:

Esiletõstetud lood

Üksindusest

Piiblis ei esine kordagi sõna „üksindus“ või „üksildus“. Sellest hoolimata võib öelda, et küllap sündis üksindus siia maailma juba siis, kui Jumal ajas Aadama ja

Read More »

Inimeseksolemise raske koorem

„Ja mida väiksem on seesmine lootus abile, seda suurem tundub teadmatus kannatuse põhjusest“ (Trk 17:12). Kannatustega seonduv tundub vahel olema tabu-teema, mis on liiga püha,

Read More »
Arvamused

Usundiõpetus ja kirik

Päevast-päeva koolis usundiõpetusega tegeledes olen ikka aeg-ajalt püüdnud sõnastada oma õpetatava aine aluseks olevaid põhimõtteid ning mõelda, missugune on selle õppeaine suhe kirikuga. Näiteks, kas

Read More »
English