Wartburgi lossis Eisenachi lähedal, kus Martin Luther omal ajal Piibli saksa keelde tõlkis, tähistati 16. septembril pidulikult Lutheri piiblitõlke uue revideeritud teksti valmimist. Saksamaa Evangeelne Kirik (SEK), kes on uusväljaande tellija, võttis toimetatud teksti vastu töörühmalt, kuhu kuulus ligi 70 teadlast, kes töötasid tekstiga viis aastat.
SEK-i nõukogu esimees piiskop Heinrich Bedford-Strohm tänas kogu kirikunõukogu nimel töörühma keerulise ja mahuka projekti valmimise eest. Töörühma moodustasid eksegeedid, praktilise teoloogia spetsialistid ja kirikujuhid. Projekti põhikoordinaatorid olid Vana Testamendi osas prof dr Christoph Levin Münchenist, Uue Testamendi osas prof dr Martin Karrer Wuppertalist ja apokrüüfide osas prof dr Martin Rösel Rostockist.
Projekti juhtkomitee esimees Christoph Kähler väljendas oma rõõmu asjaolu üle, et tekst jõuab trükki reformatsiooni 500. aastapäevaks. Plaanide kohaselt peaks uus Lutheri Piibel trükivalmis olema 30. oktoobriks 2016. „Lutheri Piibel on väga väärtuslik teoloogiline ja kultuuriline pärand. Selle pärandiga peame ettevaatlikult ja hoolikalt ümber käima.”
Revideeritud tõlge toetub piibliuurimise uuematele arusaamadele ja on senisest lähemal algtekstile. Teadlikult pöördutakse ka tagasi 1545. a piiblitõlke sõnastuse juurde. Seega säilib teksti vanamoodne kõla ja seda on senisest rohkem rõhutatud. „Mida sügavamal on tekst koguduste mälus, seda vähem tohib seda muuta,” leiab Kähler. Kaasaegse keelekasutuse rakendamine ei ole antud juhul eesmärgiks. Ta lisab lõpetuseks, et Lutheri tõlke täpsus ja keeleloomeline vabadus teevad tema tekstist saksa keeleruumi klassikalise piiblitõlke ning evangeelse kiriku keskse teksti.
Lutheri piiblitõlke ajaloost
Martin Luther koos abilistega pühendas end aastatel 1521-1545 Piibli tõlkimisele saksa keelde. Uue Testamendi tõlge ilmus septembris 1522 (Septembritestament). Seejärel jätkas Luther tõlketööd kuni 1534. aastani, mil ilmus Piibel tervikuna trükis. 1545. a ilmus viimane Lutheri enda poolt toimetatud piibliväljaanne. 19. sajandi teisel poolel võeti tekstikriitilise analüüsi alla Lutherile omistatud piiblitõlked, mis võisid üksteisest suurel määral erineda. Selle eesmärgiks oli ühelt poolt algse Lutheri teksti juurde tagasipöördumine, aga teisalt ka teksti kaasajastamine, sest paljud tekstikohad ei olnud keelekasutuse poolest enam arusaadavad või jäid lugejale ebaselgeks. Kogudustes on ikka veel kasutusel 1912. a revideeritud väljaanne. Kolmas ja seni viimane tekstirevisjon toimus 1964. a Vana Testamendi osas, 1970. a apokrüüfide osas ja 1984. a Uue Testamendi osas. 1975. a puhkesid suures osas Saksa evangeelsetest kirikutest ägedad diskussioonid revideeritud Piibli teksti üle. Toimetajaid süüdistati selles, et nad ei ole enam Lutheri keelekasutusele truuks jäänud. Protestide tõttu võeti ette järelrevideerimine, mistõttu kogu Lutheri Piibli toimetatud tekst ilmus trükist alles 1984. aastal. Seoses uute saksa keele õigekirjareeglitega vaadati tekst 1999. aastal veelkord üle.
Allikas: Pressestelle der EKD, Kerstin Kipp ja www.luther2017.de
