Saksamaal ilmus luterlike usutunnistuskirjade kolmeköiteline teaduslikult kommenteeritud väljaanne. Luterlikud usutunnistuskirjad on „tunnistuseks luterluse sisestest püüdlustest jõuda ühtsete õpetus- ja usutunnistuslike väideteni,“ sõnas teose väljaandja, Mainzi kirikuajaloolane Irene Dingel.
Usutunnistuskirjade esimene teaduslikult kommenteeritud väljaanne ilmus Saksamaal 1930. aastal ning sellest on tehtud mitmeid kordustrükke. Juba 1990ndatel aastatel algatas Evangeelne Kirik Saksamaal usutunnistuskirjade uue kommenteeritud väljaande koostamise ning uue hoo sai projekt sisse seoses 2017. aasta reformatsioonijuubeli lähenemisega. Usutunnistuskirjade uue väljaande koostamisega tegeles Saksa ja välismaistest teadlastest koosnev töörühm.
Saksamaa Evangeelse Kiriku sinodi aseesimees Günther Beckstein osutas Augsburgis teose väljaandmise puhul toimunud pidulikul esitlusel iseäranis Augsburgi usutunnistuse (Confessio Augustana) olulisusele. Luterlikud vaimulikud annavad tänini ordinatsioonil vande, millega kohustuvad kinni pidama Augsburgi usutunnistusest. Samas on see usutunnistus ka õhtumaise kristluse lõhenemise ja roomakatoliku kirikust lahkulöömise tähiseks, rõhutas Beckstein oma kõnes.
Luterike usutunnistuskirjade uus väljaanne rajaneb 1580. aasta Konkordiaraamatul, mis sisaldab lisaks Augsburgi usutunnistusele ka teisi olulisi õpetuslikke traktaate ja dokumente nagu Suur ja Väike Katekismus, Schmalkaldia artiklid ja 1577. aastal koostatud Konkordiavormel, mis kajastab erinevate luterlike positsioonide vahel saavutatud konsensuslikke seisukohti. Usutunnistuskirjade põhiköidet täiendavat kaks lisamaterjali sisaldavat köidet tekstikriitiliste märkuste ja Confessio Augustana erinevate väljaannetega, nagu ka valikut Lutheri lauakõnede tekstidest ja lauludest.
Allikas: ekd.de
Vt uusväljaande lähemat tutvustust ja köidete sisukordi kirjastuse kodulehel: 1, 2, 3.
