Omal ajal nimetati Marcioni peaketseriks. Marcion sündis piiskopi perekonnas Sinopes Musta mere ääres esimese sajandi lõpu poole. Vähe on säilinud andmeid Marcioni noorusest. Ja üldse on temast vähe säilinud, sest tema kirjutised on kõik hävitatud. Marcioni õpetus on taastatud tema vastaste kirjutiste põhjal. Kõige pikemalt on kirjutanud Marcionist Tertullianus. Marcion tuli Rooma linna 140. aastal, ta oli laevaomanik ning annetas kristlikule kogudusele 200000 sestertsi. Kuid varsti ilmnes, et Marcion ajas oma joont, tema vaated erinesid tolleaegsest kristlusest nii radikaalselt, et ta heideti varsti kogudusest välja, ning talle tagastati ka tema annetus. Kuid Marcion ei heitnud meelt ja rajas oma kiriku. Ja tema kirik hakkas jõudsalt levima. Marcioni kirik levis „üle maailma“, nagu kirjutasid ta vastased.
Milles siis seisnes Marcioni kristlus? Tema koostatud piiblikaanon koosnes Luuka evangeeliumist ja kümnest Pauluse kirjast. Ta eristas Vana Testamendi Loojat-Jumalat ja Uue Testamendi Jumalat. Ta puhastas oma evangeeliumi kõigest, mis vihjas Vana Testamendi Jumalale. Ta ütles, et Vana Testamendi Jumal oli õiglane Jumal, kuid tujukas, kättemaksuhimuline, kade ja julm. Ja tema loodud maailm on kuri. Kuid Uue Testamendi Jumal on armastuse Jumal, Jumal, kelle sarnast enne maailmas pole olnud. Ta nimetas seda Jumalat Võõraks, Tundmatuks Jumalaks. Ja Jeesus tuli Marcioni järgi otse taevast Kapernauma sünagoogi ja hakkas jutlustama. Marcion eemaldas Jeesuse sünniloo. Jeesus oli Võõras, uus Jumal. Inglise keeles on Jeesuse kohta öeldud „Alien“. Selle nimetusega tähistatakse ka tulnukaid. Ja Jeesus oli tõesti Tulnukas, taevast Tundmatu Jumala juurest tulnud sünniloota Tulnukas. Enne veeuputust elanud ja valitsenud Sumeri kuningad tulid kirjade järgi ka taevast, olid tõelised tulnukad. Alulim, esimene taevast tulnud Sumeri kuningas elas ja valitses tuhandeid aastaid. On kirjutatud jumalatest, kes on käinud varem maa peal ja rajanud tsivilisatsioone. Need on muidugi hüpoteesid, kuid Marcioni Jeesus-Jumal oli tõeline uus Jumal, kes kuulutas kõikevõitvat armastust. Ta oli halastaja Jumal. Jeesuse sünniloo kaotamisega muidugi ei saa enam rääkida Maarjast, Jeesuse emast. Adolf von Harnack, kes esimesena kirjutas pikemalt Marcionist, võrdles teda Lutheriga. Harnack kirjutas, et kunagi teoloogia ajaloos pole esitatud sellist õpetust nagu Marcioni oma. Ja nagu Lutheril oli usu keskmeks Kristus, nii ka Marcionil.
Marcioni meelest lõi Vana Testamendi Jumal armetu inimese, viletsa sureliku, kes haaratav haiguste poolt, nõrga inimese. Ja Marcioni meelest peab inimene igati püüdma vastu panna Vana Testamendi Jumalale. Lausa pilkama teda. Keha ei olnud midagi Marcioni meelest. Lunastatakse ikkagi hing. Ja usu kaudu. Marcion ei võtnud oma kogudusse abielus inimesi. Tema meelest oli sünd räpane, sest inimene sündis häbiväärse elundi kaudu. Kuid naised võisid Marcioni kirikus ristida, neid ei alavääristatud – kui nad olid puhtad, mitte abielus.
Ainult üks pikem ütlus on Marcionilt säilinud: „Oo ime sealpool kõiki imesid, õndsus, vägi ja hämmastus on see, nii et keegi ei suuda öelda midagi selle armuõpetuse kohta, isegi mitte taibata seda ega võrrelda ei saa seda millegagi.“ Jah, Marcion uskus, et Jeesuse sõnum oli täiesti uus ja Tema kaudu oli ja on võimalik saada täiesti uueks, kui usutakse. Nii ka meie peaksime Jeesuse Kristuse kuulutuse leidma ikka uuena, nii et ka me ise saaksime uueks, uueks looduks Uues Maailmas, mis ei ole siit maailmast.
Jaan Tooming (1946) on lavastaja ja näitleja, endine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Eesti Kirjanike Liidu liige, õppinud Tartu Teoloogia Akadeemias.
