Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) presiidium käsitles eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste küsimust ja võttis vastu järgneva avalduse:
Osalus ja kaasotsustamine on kooseluks Euroopas põhjapaneva tähendusega – selles on Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas veendunud. Seetõttu kutsub EKOE presiidium tungivalt üles osalema eurovalimistel, mis leiavad Euroopa Liidus aset 22.-25. mail. Need valimised toimuvad keerulistel aegadel: finants- ja majanduskriisiga käivad kaasas rasked sotsiaalsed tagajärjed. Noorte kõrge töötus on masendav. Vaesus on Euroopas tõusnud, kasvanud on ka ebavõrdsus nii Euroopa riikides kui ka riikide vahel. Kriisi ületamiseks astutud samme kogetakse tihti kriisi teravnemisena. Euroopa Liitu tajutakse ajuti pigem probleemi kui abi ja tõotusena. Seejuures on kasvav heaolu ja sotsiaalne kindlus terve Euroopa jaoks üks Euroopa ühinemisprotsessi põhilistest lubadustest. EKOE presiidium on mures, et selles situatsioonis pöörduvad inimesed ja ühiskonnad pettunult Euroopast ära iseendasse. Märku annab sellest kasvav poliitiline ja rahvuslik või regionaalne populism paljudes ühiskondades.
Selles situatsioonis omandavad 2014. aasta eurovalimised täiesti erilise tähenduse. Euroopa Parlamendis tulevad kokku saadikud erinevatest maadest, ühiskondadest, kultuuridest, keeltest ja poliitilistest parteidest. Nad peegeldavad poliitilises vaidluses ja parlamentaarses hääletuses konkreetsel viisil Euroopa ühtsust mitmekesisuses. Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas mõistab end ise ühtsusena lepitatud mitmekesisuses. Ta näeb Euroopa Parlamendis ühe kohana neist, kus Euroopa inimesed näevad intensiivselt vaeva „linna heaolu“ (Jeremija 29:7), Euroopa ühise heaolu nimel. EKOE jaoks on Euroopa tulevikuvõimeline siis, kui ta teostab oma vastutust selles ühises ruumis.
Euroopa Parlamendi valimistele anti Lissaboni leppega veelgi enam kaalu. Need ei määra üksnes parlamendi koosseisu, vaid parlamendil on otsustav hääl ka Euroopa Komisjoni uue presidendi valimisel ning komisjoni koosseisu kujunemisel. Lisaks on parlamendil tänaseks paljudes poliitilistes valdkondades võrdväärne otsustusõigus Euroopa Liidu Nõukoguga, st liikmesriikide juhtkondade esindajatega. Seetõttu on valimistel otsustav tähendus Euroopa poliitika järgneva aastate suunale. EKOE on astunud minevikus korduvalt välja Euroopa Liidu parlamendi õiguste tugevdamise eest ning kritiseerinud demokraatia puudusi Euroopa Liidus.
EKOE jagab seisukohta, et on selliseid keskseid poliitilisi küsimusi ja ülesandeid, mille otsustamine on Euroopas võimalik vaid ühiselt. Seistes silmitsi sügava kriisiga, tuleb tegeleda solidaarsuse kujundamisega liikmesriikide ja ühiskondade vahel, aga ka sellega, kuidas tuleks ühiselt tuleviku Euroopas vastutustundega ja sotsiaalselt majandada. Lisaks on tungivalt vajalik nt kokkulepe Euroopa keskkonna- ja kliimakaitsepoliitika osas, mis teeniks üleilmseid keskkonna- ja kliimaeesmärke. Sadade põgenike uppumine Vahemeres Euroopa Liidu välispiiril on skandaal. See näitab teravalt, kui vajalik on Euroopa Liidu põgenike- ja asüülipoliitika reform, mis asetaks keskmesse põgenike elu kaitse. USA Rahvusliku Julgeolekuagentuuri pealtkuulamisskandaal näitas, et rahvuslikud reeglid ei ole privaatsfääri ja individuaalse vabaduse kaitseks piisavad. Kõikides näidetena toodud valdkondades on Euroopa poliitikal võimalik arvestada üksikriikide ja ühiskondade huvidega ning pidada silmas Euroopa ühist heaolu.
Nii kirikute kui riikide ja ühiskondadega seoses põimuvad Euroopas vähemused ja enamused. Euroopa Parlamendi valimised võivad tagada, et vähemuste hääli kindlasti kuuldakse ja et Euroopa mitmekesisus kajastub ka poliitilisel plaanil. Evangeelsete kirikutena me teame, et mitmekesisusega arvestamine, isegi kui see osutub väljakutseks, on kindel alus ühisele elule rahus ja õigluses. Õigusriiklik ja demokraatlik kooselu vajab inimesi, kes on valmis selle eest välja astuma. Eurovalimised on siin oluliseks võimaluseks.
Viinis, Leuenbergi Konkordia allkirjastamise aastapäeval, 16. märtsil 2014,
EKOE nõukogu presiidium:
Piiskop prof dr Friedrich Weber, Braunschweig,
Dr Klára Tarr Cselovszky, Budapest,
Õp dr Gottfried Locher, Bern.
Allikas: www.leuenberg.eu
* Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas on tähtsaim evangeelsete kirikute osaduskond Euroopas, kuhu kuulub 96 kirikut ligikaudu 50 miljoni liikmega. Aastani 2003 oli nimekujuks Leuenbergi kirikuosadus, mis viitas osaduskonna alusdokumendile, Leuenbergi konkordiale. EELK kuulub EKOE-sse alates 1975. aastast. Eestist kuulub kirikuosadusse ka Eesti Metodisti Kirik.
