Kiriklik peretöö hõlmab paljusid erialasid ja otsib Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus praegu oma identiteeti. Ajavahemik 2013. aasta algusest 2015. aasta lõpuni on määratud peretöö käivitamise perioodiks, mis tähendab, et vähemalt selleks ajaks on tööle rahastus olemas.
Käivitamise perioodil on kolm eesmärki: 1) EELK koguduste peretöö toetamine; 2) kristliku perenõustamisteenuse käivitamine ja 3) mõjutustöö. Eesmärgid on seatud EELK ja Eesti ühiskonna vajadustest lähtuvalt. Perekond on ühiskonna oluline tugisammas ja Jumala kingitud kasvualune. Paarisuhe on ka laste kodu.
EELK peretööd mõjutavad kiriku arengukava 2008–2017 ja luterliku teoloogia alused. Inimkäsitlus põhineb Piiblil – inimene on Jumala loodud, lunastatud ja pühitsetud. Iga inimene on teisega samaväärne ja iseenesest väärtuslik ning kutsutud kasvama armastuses.
Koguduste peretöö
Koguduste juures tegutsevad peretöö ümarlauad kujutavad endast foorumit, mida korraldatakse Eestimaa eri paigus. Foorumi eesmärk on luua kolme aasta jooksul „EELK peretöö teesid“, mille ettevalmistamisse on saanud soovi korral anda oma panuse kõik kirikuliikmed ning töötegijad. Septembris arutati Viljandis peretöö ümarlaual näiteks seda, milline on hea perejumalateenistus ja kuidas uusi peresid kirikusse kutsuda. Selleks et mõttevahetuse viljad saaksid jagatud kõigile kogudustele, on olulised toimiv infovahetus ja koguduste vajadustest lähtuvad seminarid ning koolitused.
Paarisuhtetöö tarvis on olemas mitmesugused programmid ja meetodid, mida koordineerib Eesti Evangeelse Alliansi (EAA) abielutöö toimkond. Toimkond on kokku kogunud koolitajad ja Eestis kasutatavad kristlikud materjalid, mille abil saavad kogudused korraldada paarisuhte seminare, koolitusi ja laagreid. Luterliku kiriku kontekstis on need head abivahendid ka talitusvestluse jaoks, näiteks enne laulatust, kui paar on tavaliselt väga vastuvõtlik. Paarisuhtetööd annab siduda ka leerikooliga. Samuti luuakse EAA toimkonnaga paarisuhtetöö toeks veebileht.
Kogudusi on kavas abistada ka peretöö koordinaatori konsultatsioonide ja koolituste kaudu. Tavaliselt on kohapeal olemas võimalikud partnerid ja vabatahtlikud, kellega koos hakatakse looma peretöö visiooni ja strateegiat või keskendutakse ühele erialale. Praegu toetatakse EELK kogudusi perekeskse ja kogukonda toetava diakooniatöö strateegia väljatöötamises, kodukülastuste arendamises ning väikerühma juhtide ja uute lastetöötegijate koolitamises. Kirjutan narratiivset uurimust Eesti peredest ja intervjuude käigus on saanud selgeks, et kodune kristlik kasvatus on ENSV ajal hääbunud. Nii mõnigi lapsevanem tunneb küll pärast leeri, et tahaks usku edasi anda, aga ei oska. Teine takistus on muidugi postkommunistliku ühiskonna negatiivne usuvabadus, mida lapsevanem tõlgendab nii, et lapsele ei tohiks midagi peale suruda, vaid talle tuleks anda vabadus ise valida. Ajalugu ja uuringud näitavad siiski, et otsustusvõimelise kasvamise eelduseks on lapse varasemad põhiteadmised ja -käsitlused ning kasvamine mingi usundi mõjukeskkonnas. Koguduste suur väljakutse on toetada lapsevanemaid kristlikus kasvatuses nii koolieelse kasvatuse kui ka partnerluse kaudu, kuhu on haaratud vanemad, ristivanemad ja vanavanemad koos kogudusega. John Bowlby teooria järgi on usu siirdumine seotud rohkem primaarsete kiindumussuhetega kui väljastpoolt mõjutava keskkonna ning ühiskonna väärtustega. Uusimad religioonipedagoogilised uuringud näitavad, et emotsionaalselt turvalisena kogetud kristlik kasvatus koos hea suhtlemisega tagab parima tulemuse.
Perenõustamine
Perenõustamist hingehoiutööna võib lühidalt iseloomustada kui kristlikele väärtustele rajatud abivahendit inimelu keerukate küsimuste lahendamiseks. Perenõustamine aitab peres toimunud muutustega hakkama saada ja leida ressursse vajalike elumuutuste tegemiseks. Nõustamisel analüüsitakse põhjuseid, mis on keeruliste olukordadeni viinud. See on võimalus turvalises keskkonnas väljendada raskeid ja allasurutud tundeid ning leida perenõustaja kaasabil lahendusi tulevikuks. Psühholoogid ja teoloogid kasutavad nõustamisel mitmesuguseid teraapiaid (nt pereteraapia ja imagoteraapia). Kliendi soovil saab rakendada ka luterlikul teoloogial põhinevat perenõustamise vahendeid nagu lepitus, andestamine ja palve.
Viimase 25 aastaga on lahutuste arv Euroopa Liidus kasvanud üle 50%. Soome luterlikus kirikus sai perenõustamistöö alguse sellest, et üks vaimulik tahtis lahutusi vähendada. Võib öelda, et EELK perenõustamistöö eesmärk on täpselt sama. Kirik saab eestlasi julgustada oma probleeme käsitlema ja neid heatahtliku suhtluse ja üksteise austamise abil ennetama. Tulevikus on soov neid oskusi rakendada ka koolides perekonnaõpetuse juures. Programmi loomiseks on alustatud läbirääkimisi.
Perenõustamisele koguduses kaasneb pereteemaline hingehoid. Paljud otsivad vaimuliku juurest abi abielu kriiside, leina, konfliktide või toimetulekuraskuste korral. Inimesele toeks olemine on tähenduslik töö ning kutsumus, mis samas nõuab oskusi. Selleks on vaja erinevaid koolitusi, mida Eesti teoloogia haridusasutuste kõrval saavad pakkuda ka Soome spetsialistid. Siiski on kõige olulisem koguduse hingehoiutöös Soome piiskopi Eero Huovineni sõnul vaimuliku kõrvad – inimese kuulamine ja tema murede kandmine Jumala ette.
Eesti ühiskonda peetakse tihti rangeks ja materialistlikuks. Samal ajal saab kristlik õpetus pakkuda eestlasele kergendust ja armu kogemist. Paarisuhte ja lähisuhete n-ö tarbimine asendatakse parema mudeliga. Lutheri nägemuses tuleneb õnnelikkus ja rõõm abielus „naise leidmisest“ (eyn weyb finden), mis pole sama kui abielus olemine. Abielu tähendust tajudes (erkennen) avaneb Jumala tahte rõõmus järgimine. Õnn ja rõõm tulenevad usust, mille läbi on võimalik näha ja mõista asju teistmoodi. Lutheri abieluteoloogia on osa usu (fides) tõlgendamisest, mille väljenduseks on armastus, ülim lõpp-punkt. Lutheril on primaarsete abielu eesmärkide, usu ja armastuse, tulemus õnnelikkus ja rahulolu abielus. Lutheri kuuenda käsu seletusest tuleb välja ka abielu oluline eesmärk – laste kristlik kasvatus. Väga tihti seostatakse luterlikus teoloogias kristlik kasvatus ainult ristimisega. Lutherile oli abielu „õige kirik, klooster ja paradiis“.
Mõjutustöö
Mõjutustööd teeb kirik lähtuvalt misjonikäsust, mõjutades kogukonda evangeeliumi kaudu. Sellele vundamendile on rajatud ka Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) perepoliitika dokument.
Eestis elab iga kuues laps suhtelises vaesuses, paljud pered kannatavad absoluutse vaesuse või sügava materiaalse ilmajäetuse tõttu. Laste vaesuse teemaga seondub ka EKK esile tõstetud üksikemade ja nende laste toetamine. Vaesuse teemale mõeldes oleks hea, kui kirik leiaks kaaskõnelejaid, astuks näiteks EAPN (European Anti Poverty Network) liikmeks ning jätkaks koostööd Eesti Toidupangaga.
Kirik saab aidata ühiskonnal taasavastada põlvkondadevahelisi vastastikuseid sidemeid ja neid mitmel moel tugevdada. Eakamad vajavad kontakti noortega ja noored vajavad vanu. EKK liikmeskirikud soovivad rõhutada eakate austamise vajadust ja nendepoolse panuse tunnustamise tähtsust ühiskonnas. Paljud EELK kogudused on niivõrd väiksed, et neis on säilinud põlvkondade loomulik läbikäimine, aga kogudus saab luua ka uusi suhtlemisviise ja -võimalusi. Lastevanemad kannatavad ajapuuduse käes ja samal ajal on eakad tihti üksi. See olukord pakuks võimaluse vanuritel ja lastel lugeda koos Piiblit ja palvetada, mis jälle kannaks kristlikku pärandit ja tuletaks meelde, mis on Eesti kristluse tugevus – kristlasest vanaema. Saksamaal on näiteks pärandi edastamiseks loodud kristlik töövorm „Noored ja vanad koovad koos!“
Väga oluline mõjutustöö teema on perekond kui selline. Meil palvetatakse selle eest, et pered jääksid püsima ja abielu kestaks. Peret kui suurt väärtust saab kirik hoida ja kaitsta, olla pere eestkõneleja Eesti ühiskonnas. Paljud kirikukogukonnale enesestmõistetavad asjad ei ole seda ei ühiskonna ega uue põlvkonna lapsevanemate elus. Seepärast tasub kaasa minna Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna arengukavas esile tõstetud positiivse vanemluse toetamistööga. Tuleb kõneleda sellest, et iga laps väärib armastust ja perega ühist aega kodus, märkamist ja hoolimist. Praeguse väljarände juures jäävad paljud lapsed üksi koju ja kindlasti on sellel rasked tagajärjed, mida kirik saaks omalt poolt ennetada. Eesti Kirikude Nõukogu kaudu organiseeritakse näiteks isadepäeva konverents, et pöörata meedia tähelepanu isadusele ja rääkida isaks olemise positiivsetest mõjudest.
Suur küsimus on, kas EELK on valmis astuma ühiskonnale lähemale. Kuidas leida partnerlus kohaliku omavalitsusega, kuidas saada võrgustiku osaks ja kuidas leida kaastöölisi? Minule kui praktilisele teoloogile on oluline hoida fides-praxis-suhe tasakaalus. See, mida kuulutatakse, peab väljenduma ka tegudes. Kristlik sõnum peab olema ajakohane ja arusaadav. Sõnumi eesmärk on suunata indiviid näoga Jumala, iseenda ja kaasinimese poole, ja sedasama sõnumit peaks edastama ka ühiskonnaga suheldes.
Ühine töö
Luterlikust teoloogiast lähtudes võib kirikutöö tegija tuletada endale meelde seda armu, et kuigi me oleme ebatäiuslikud, tohime me oma vajaduste ja mitteteadmistega läheneda üksikule inimesele ning kogukonnale. Kirik on muude organisatsioonidega võrdväärne partner, rääkimaks kaasa inimelu puudutavatel teemadel: paarisuhtest, vanemlusest, lapse arengust, kasvatusest, haridusest, erivajadustega inimestest, gerontoloogiast, vaesusest jne. Meil tuleb avada kirikuuksed kõigile ja vajadusel haarata kogudusse kaasa ilmikutest kaastöölisi – on ju kogudus Jumala perekond, mis peegeldab armastust Looja ja ligimese vastu, et teenida laiemat kogukonda, nagu seisab ka EELK arengukavas: „Lapsed, noored ja pered on kaasatud ning osalevad aktiivselt tegevustes“. Jeesus ei takistanud lapsi tulemast enda juurde ja hea oleks ka kirikutöö juures luua rohkem võimalusi lastel ja noortel tunda osadust, pakkuda ruumi ja olla avatud uutele noorte asutatud töövormidele, et kohtuda Issanda Kristusega koguduses.
Nii rikas on see peretöö, kuhu meid kõiki osalema kutsutakse. Peretöö on pigem suhtumisviis kui järjekordne töövorm. Süsteemne peretöö kannab head vilja ja kasvatab liikmeskonda, nii nähtub vähemalt EELK statistikast. Millised on teie koguduse järgmised sammud, et kirik kui perekond kasvaks ja tugevneks? Lihtne on alustada oma pere juurest, näiteks palvetada koos ja üksteise eest. Keegi ei saa päästa tervet maailma, aga kirikul on võimalik aidata korraga vähemalt ühte inimest eesmärgiga, et tema ja tema perekond saaksid päästetud. „Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere“ (Ap 16:31).
Pia Ruotsala on EELK peretöö koordinaator.
