Töötuba tugevdab kliimaõigluse propageerimist kogemuste vahetuse ja koostöö kaudu
Kliimamuutused seavad Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna arengule palju väljakutseid. Piirkond kogeb juba niigi kliimamuutuste mõjusid põudade, üleujutuste, ookeanide hapestumise, meretaseme tõusu, troopiliste tsüklonite ja temperatuurimuutuste näol, mis mõjutavad negatiivselt rannikualade elatustaset, turismi, elanikkonna tervist, toitu ja veevarustust. Seda silmas pidades kohtusid 36 noort, kirikuõpetajat ja ilmikut 26.–28. juulil El Salvadoris peetud seminaril, et koostada kliimaõigluse tegevuskava.
Osalejaid oli Luterliku Maailmaliidu (LML) liikmeskirikutest Hondurases, Guatemaalas, Nikaraaguas, Costa Rical, El Salvadoris, Peruus, Argentiinas, Brasiilias, Kolumbias ja Tšiilis.
Töötoas osalenud rahvusvaheliste külaliste hulgas oli ka Ramón Pichs, kes on ÜRO Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) töörühma aseesimees. Ta keskendub kliimamuutuste leevendamisele, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise meetodite hindamisele ja kasvuhoonegaaside atmosfäärist eemaldamisele. Temaga ühinesid õpetaja dr Rafael Malpica, Ameerika Evangeelse Luterliku Kiriku Ülemaailmse misjoni tegevdirektor; õpetaja Kerstin Schönleben, misjoniorganisatsiooni EineWelt Ladina-Ameerika osakonna juhataja Saksamaal; ja Salvador Nieto El Salvadori luterlikust ülikoolist.
„Meie liikmeskirikud kogevad kliimast tingitud kaotusi ja kahjustusi. Siiski on nad ka nende algatuste juures, mis aitavad inimestel kohaneda ja olukorda leevendada,“ ütles LML-i peasekretär õpetaja Anne Burghardt töötoal osalejatele edastatud videotervituses. „Luterliku traditsiooni vaimsed ja teoloogilised annid aitavad meil kirikute osadusena mõista, mida tähendab ökoloogiline arusaam inimeseks olemisest, ja toetavad kutsumust kanda hoolt kogu loodu heaolu eest.”
Kliimamuutused on Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna jaoks muude väljakutsete kõrval lisakoorem. See süvendab vaesust ja ebavõrdsust, sunnib inimesi riigisiseseks ümberasumiseks ja rändeks, tõrjub neid kodudest välja ning seab ohtu toiduainete kättesaadavuse ja elatise.
Guatemaala Augustinuse luterliku kiriku esindaja Diego Gil ütles, et kliimakriis peegeldab „globaalse ühiskonna asümmeetriat”. Kirikute ja kodanikuühiskonna tegevuse ja selle edendamisega püütakse seda tasakaalustamatust ületada.
Osalejad soovivad teha koostööd, et tugevdada piirkonna LML-i liikmeskirikute teadmisi ja võimekust kliimaõiglust edendada, samuti jagada parimaid kogemusi selles valdkonnas. Poliitilisel tasandil lepiti kokku Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmise toetamises riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil. Samuti jagatakse kohalikega teadmisi ja kogemusi kliimaõiglusest. See hõlmab muutuste tegemist sellisesse majandustegevusse, mis ohustavad kasvaval määral loodust ja inimelusid.
„Töötuba oli edukas ja aitas suuresti kaasa sellele, kuidas kliimaalase õigluse edendamise võimekust meie liikmeskirikutes kasvatada,“ ütles Elena Cedillo, LML-i kliimaõigluse programmijuht. „See põhineb protsessil, mis algas 2020. aastal.” Kliimaõigluse tegevuskavaga annavad osalejad oma panuse augusti lõpus toimuvale Action for Justice foorumile, mille teemaks on samuti kliimaõiglus.
Allikas: Luterlik Maailmaliit
