ISSN 2228-1975

Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas avaldus sõja kohta Ukrainas 

Sisukokkuvõte 

Sõda, mida Vene Föderatsioon alustas Ukraina vastu 2014. aastal, on jõudnud Venemaa rünnakutega 24. veebruaril 2022 uude faasi. Evangeelsete Kirikute Osadusena Euroopas (EKOE) me seisame üheskoos kõigi talumatut raskust kannatavate inimestega Ukrainas. Me teeme seda kolmel viisil: me palvetame, me võtame sõna, ja me aitame. Me palvetame üheskoos, pöördume kurbusega rahu ja õigluse Jumala poole ja toome tema ette Ukraina rahva. Palves saame me sõnastada õudu ja ahastust, mida tunneme, kui meie kontinenti lõhestab taas sõda. Me võtame sõna, mõistes hukka Venemaa presidendi Putini poolse rahvusvahelise õiguse rikkumise, olles solidaarsed kõigi õdede ja vendadega, kes tegutsevad rahu ja lepituse nimel. Me aitame, andes meie võimaluste kohast tuge kõigile kannatajatele rahaliselt, asjade näol, logistiliselt ja neid abistades lõimumisel uutesse kogukondadesse. Me näitame kiriklike osaduskondadena ja üksikisikutena üles külalislahkust nende suhtes, kes põgenevad sõja koleduste eest. 


1. Kirikutena me palvetame 

Me oleme kirikutena kutsutud palvetama (1Ts 5:17). Me teeme kuuldavaks oma kaebehüüu ja anname tunnistust palve väest ja tõotusest. Praegusel paastuajal tuleme me kokku üle kogu Euroopa kontinendi, et seista üheskoos oma hädasolevate õdede ja vendadega ja tuua nad palves Jumala ette. 

Palve rahu eest 

Kõigeväeline Jumal – sa oled rahu ja õigluse Jumal. 
Me palvetama oma õdede ja vendade eest Ukrainas, 
ja kõigis paigus, kus sõja tõttu kannatatakse. 
Hüüdes sinu poole vihas ja ahastuses, me palume, et valitseks rahu ja võidaks õiglus. 
Kyrie eleision. Issand, halasta meie peale. 

Jeesus Kristus – sa oled rahuvürst. 
Me palume, et relvad vaikiksid. 
Me palume nende eest, kellel on võim rahu ja sõja üle. 
Anna neile nende otsustes tarkust ja kaastunnet ja juhi neid rahu teel. 
Kyrie eleision. Issand, halasta meie peale. 

Tõe ja lohutuse Vaim – sul on tervendamise ja lepituse vägi. 
Me palume nende eest, kes on kaotanud oma kallid, oma kodud, 
kes vajavad hädasti toitu, juua, und, turvalisust. 
Me palume, et sa kaitseksid oma lapsi. 
Ja me palume, et sa kingiksid meile kriitilist meelt, avatud südameid ja tugevaid käsi aitamaks neid, kes on hädas. 
Kyrie eleision. Issand, halasta meie peale. 


2. Kirikutena me võtame sõna 

Andes tunnistust võimu ees 

Me oleme kirikutena kutsutud võtma sõna ebaõigluse ja kannatuse vastu ning kostma nende eest, kes ei saa kõnelda (Õp 31:8). Olles vastutavad Jumala ees, meie kaasinimeste ees ja kogu loodu ees, mõistab EKOE rahvusvahelisest õigusest üleastumise ja inimõiguste rikkumisena hukka Vene Föderatsiooni ühepoolse rünnaku suveräänsele Ukraina riigile. Me oleme kristlastena kutsutud olema rahutegijad (Mt 5:9). See tähendab, et kirikud ei saa kunagi pühitseda sõda või vägivaldset konflikti. Me oleme otsustavalt vastu militaarsele agressioonile, mis on konflikti lahendamiseks ebakohane ja vastuvõetamatu moodus. Samaaegselt oleme kutsutud tegutsema vastutustundlikult ja kaitsma neid, kes on haavatavad. Seetõttu nõustume Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hartaga, et Ukrainal on legitiimne õigus enesekaitsele. 

Me usume, et riigi ülesandeks on teenida Jumala tahet, et õiglus ja rahu hõlmaks kogu inimkonda. Me tunnustame otsuseid, mida riigid on teinud Ukraina abistamiseks kaitserelvastuse saatmisega. Sellega seotud küsimuste keerukus võib tunduda meile üle jõu käiv ja halvata meie tegutsemisvõime. Kuidas me saame kirikutena olla rahu- ja lepitusetegijad, ja ometi mitte olla vaikivad kõrvaltvaatajad, kui toimub ränk ebaõiglus ja inimõiguste rikkumine? Siin ei ole kergeid vastuseid. Ja me mööname, et iga tegu – ja tegematajätmine – kätkeb süüd. Dietrich Bonhoeffer sõnastas seda nõnda: „Igaüks, kes toimib vastutustundlikult, saab süüdlaseks.“ Ometi usaldame me Jumala armu, kes kutsub meid tegutsema vastutustundlikult. Vastutustundlikkus hõlmab ka valmisolekut kriitiliseks eneserefleksiooniks. Me mööname ja kahetseme olukordi, kus meie, meie kirikud, meie teoloogiad oleme muutunud enesega rahulolevaks, keskendunud iseendale ja oma vajadustele ning jätnud tähelepanuta meie peamise ülesande olla „soolaks ja valguseks maailmale“ (Mt 5:13–16). Vastutustundlikkus hõlmab valmisolekut ebamugavusteks. Tõhusad majanduslikud sanktsioonid Venemaa vastu mõjutavad vältimatult elustandardit meie enda kogukondades. Siin on kirikute ülesandeks tegutseda asendavalt ühiskonna nõrgeimate esindajatena ning tõmmata neile tähelepanu ühiskonnas, nii meie enda EKOE maades kui kaugemal – kuna Ukrainas toimuval sõjal on kohutavad tagajärjed ka paljudele haavatavatele vaesematele maadele (näiteks kasvavate toidu ja kütuse hindade näol). 

Olles solidaarsed 

Me oleme solidaarsed talumatut raskust kannatavate inimestega Ukrainas. Me oleme koos inimestega Venemaal, kes on valmis riskima trahvidega või koguni vangistusega, kritiseerides vapralt Putini sõda. Me oleme koos inimestega lähedalasuvatel maadel, kes tunnevad end ohustatuna. Me toetame neid oma palvete, sõnade ja tegudega. Ühtlasi ütleme selgesti, et mõistes hukka Putini sõjalise agressiooni, ei peame me vastutavaks kogu vene rahvast. Me taunime otsustavalt venelaste vastaseid tegusid ja meeleolusid.
 
Töötades lepituse nimel 
 
Me tunnistame kirikutena tõde, et see maailm on Kristuse kaudu lepitatud Jumalaga ja et me oleme kutsutud olema lepituse saadikud (2Kr 5:17) – mitte ainult Jumalaga, vaid ka inimkonna keskel (Ef 2:14–16). Ajalugu näitab, et kestev rahu vajab lepitust. Putini sõda Ukraina vastu ja tema ähvardused NATO ja lääneriikide vastu näitab, et pärast külma sõja lõppu jäid kasutamata võimalused tõeliseks ja kestvaks lepituseks, kuna varjatud vihal, eelarvamustel ja stereotüüpidel lasti jääda püsima. Kuna see sõda ajendab uuele järelemõtlemisele turvalisuse, kaitse ja koostöö üle Euroopas, tahame olla selle protsessi osalised, just ka meie toetuse kaudu lepitusele Ukrainas ja mujal. 


3. Kirikutena me aitame 

 Kirikutena me anname 

Me oleme kirikutena kutsutud andma ja toetama neid, kes on hädas (Mt 25:40). Kirikute otsene tegevus hõlmab praktilist toetust nii sõjapõgenikele kui ka neile, kes jäävad Ukrainasse, ja ka põgenikele maailma teistest osadest. See on aktiivne heategevus. Me täname kõiki, kes seda teevad. Paljudes Euroopa maades on laialdasi kiriklikke võrgustikke, mis organiseerivad toetust rahaliselt, asjade näol, logistiliselt ja põgenikke abistades lõimumisel uutesse kogukondadesse. 

Kirikutena me näitame üles külalislahkust 

Me võtame kirikutena vastu põgenikke ja oleme külalislahked meie hädasolevate õdede ja vendade vastu (Hb 13:2). Peaaegu kolm miljonit inimest on juba olnud sunnitud Ukrainast lahkuma; lugematu arv on pidanud riigisiseselt ümber asuma. Me toetame tegevuste ja palvega neid Ukrainale lähedalasuvaid maid, kes on kõige tegusamalt näitamas üles külalislahkust. Oodata on, et palju enam inimesi lahkub ja otsib varjupaika teistes Euroopa maades. Ajutise kaitse suunise käivitamisega võimaldavad Euroopa Liidu liikmesriigid esmakordselt vahetut mittebürokraatlikku tuge hädasolijatele ning teised maad on võtnud kasutusele kiireid abinõusid, et põgenikel oleks lihtne ligipääs turvalisusele. Me näeme selles tähelepanuväärset märki Euroopa solidaarsusest Ukrainaga. Me hoiame palves kõiki, kes põgenikke aktiivselt aitavad ja näitavad üles külalislahkust.  

EKOE nõukogu

Strasbourg, 18. märts 2022 

Allikas: Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas

Soovitatud:

English