Kuressaare teatris jõuab 19. jaanuaril Juhan Smuuli 100. sünniaastapäeva puhul lavale näidend “Lea”, mida pole Eesti teatrites viimase 50 aasta jooksul mängitud.
Lavastaja Elar Vahteri sõnul puudutab näidend “Lea” ka sellist ebamugavat teemat nagu Jumal ja religioon. “See ehmatab või hirmutab natukene keskmist eestlast, me ei ole harjunud jumalast rääkima ja teda otsima, pigem oleme me see rahvas, kes kannatab ära,” rääkis lavastaja, et aastakümneid pole “Lea” vastu huvi tuntud, kuna ta kipub naiivseks juba jääma tänapäeva mõttes. “Ma arvan, et see naiivsus ongi üks kaduv inimese osa, see on tegelikult inimese juures väärtuslik, mida peaks hoidma. Lavastaja sõnul on “Lea” üks huvitavamaid eesti näidendeid. Lavastus ei tugine ainult autori algupärasele tekstile. Sven Karja dramatiseeringus astub laval üles koos tegelastega ka Juhan Smuul ise.
Lavastuses mängivad Kuressaare teatri näitlejad ja teatri juht Piret Rauk, külalistena Kristjan Sarv ja nimiosas Piret Krumm. Lavastuse helilooja on Marianna Liik, kunstnikutöö teeb Karmo Mende.
Kunstnik Karmo Mende ja lavastaja Elar Vahter. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl
1960. aastal lavastas Voldemar Panso “Lea” “Vanemuises”. Lavastuse vastuvõtmise komisjonis pärast kontrolleetendust sõnas toonana nõukogude kultuuriametnik, EKP Keskkomitee teaduse ja kultuuri osakonna juhataja asetäitja Olaf Utt: “Kultuurikriitikas teos „Lea“ polevat mitte näidend usu vastu, vaid usu kaitseks. See peaks olema peaküsimus, millele lavastus peab vastuse andma. Ei peaks sellist probleemi saama tekkida. Teravalt usuvastane teos. Keerulise ja delikaatse probleemi lahendamist on kujutatud sügava taktitunde ja sügava inimlikkusega, kirjeldatud diferentseeritult iga uskliku ja tema jumala suhtes. See peakski olema õige ateistlik propaganda.”
Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum https://virtuaalne.ajaloomuuseum.ee/11Pansot/
Allikad: ERR ja https://saartehaal.postimees.ee/7396986/poole-sajandi-jarel-jouab-taas-lavale-juhan-smuuli-lea
