Viis Luterliku Maailmaliidu (LML) liikmeskirikut Põhjamaades esitlesid 19. ja 20. jaanuaril 2022 toimunud veebikonsultatsioonil projekti „Ristimine muutuste ajal“ tulemusi. Projekt uuris erinevusi ristimistavades ning eri kontekstidesse ja erinevatele vanuserühmadele mõeldud jumalateenistusi ja liturgiaid.
„Uute võimaluste avastamine kirikutevaheliseks koostööks on olnud julgustav kogemus,” ütles projektijuht prof dr Harald Hegstad, kes õpetab Norra teoloogia-, usu- ja ühiskonnakoolis. „Projekt on toonud praktikud, kirikujuhid ja teadlased kokku viljakaks mõttevahetuseks ja kogemuste jagamiseks.“
Aastatel 2020–2022 läbi viidud projekt oli pilootprojekt suurema algatusese raames „Kirikud muutuste aegadel“, mis keskendub kiriklike tavade ja teoloogia muutuste mõistmisele Põhjamaades. Algatuses osalevad kirikud on Evangeelne Luterlik Kirik Taanis, Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Islandi Evangeelne Luterlik Kirik, Norra Kirik ja Rootsi Kirik.
„Kuigi olukord Põhjamaades on sarnane, on ka palju erinevusi,“ selgitab Hegstad. Nende erinevuste tundmaõppimine seab meie enda olukorra uude valgusesse. Näiteks on peetud iseenesestmõistetavaks, et mõnes kirikus on ristimine osa pühapäevasest põhijumalateenistusest. Teistes aga toimuvad ristimised kodudes või erijumalateenistustel. „Teades, et teiste kirikute praktika on erinev, viib uuesti järelemõtlemisele oma kiriku praktika üle,“ ütles Hegstad.
COVID-19 pandeemia on mõjutanud ka ristimistavasid. „Imikute ristimiste arv kahanes pandeemia alguses ja me ei tea, kas see arv pöördub tagasi tavapärasele tasemele,“ ütles Hegstad. „Avalikel jumalateenistustel toimuvate ristimiste asemel on suurenenud eraristimiste arv. Jääb üle oodata, kas pandeemia põhjustas püsivaid muutusi Põhjamaade kirikute ristimistavades.“
Soovitused erinevate kontekstide jaoks
Projekti esmane tulemus on 18 soovitust, mis lähtuvad kõigi osalevate kirikute tõstatatud teemadest ning toovad välja probleeme ja asjakohaseid küsimusi ning viitavad „headele tavadele“ seoses ristimisega, ilma et see tingimata tähendaks kõigi osalejate heakskiitu. Lisaks sellele ei ole soovitused osalevate kirikute jaoks siduvad, sest iga kirik peab jätkama tööd soovitustega enda kontekstis.
Projekti oluliseks „kõrvalmõjuks“ on olnud kirikute vaheliste kontaktide tugevnemine nii juhtkonna tasandil kui praktikute vahel. „Jagades ühiseid muresid ja kogemusi, oleme üksteisele lähemale jõudnud,“ ütles Hegstad. Põhjamaade kirikutes on tehtud palju paralleelset tööd, „kuid me ei ole alati suutnud üksteiselt piisavalt õppida“. Lisaks aitas keelebarjääri ületada inglise keele kasutamine projekti ühiskeelena.
„Selle projekti tegi ainulaadseks LML-i liikmeskirikute koostöö selles piirkonnas,“ ütles LML-i Euroopa regiooni sekretär pastor dr Ireneusz Lukas. „See koostöö iga kiriku oleviku ja tuleviku jaoks fundamentaalsel teemal näitas ideede ja kogemuste vahetamise ning loomingulise teoloogilise arutelu potentsiaali.“
Lukas tervitas ka seda, et tulemused on kättesaadavad inglise keeles Kirikud muutuste aegadel veebisaidil ja neid võivad kasutada teiste piirkondade kirikud.
Projekti lõpetav veebikonsultatsioon tõi kokku umbes 50 praktikut, teadlast ja kirikujuhti. Esitletud tulemused põhinesid teadlaste poolt kogutud ja kokku pandud andmetel ning üheksal 2021. aastal toimunud ristimise teemalisel veebiseminaril. Need keskenduvad neljale aspektile seoses ristimisega: statistika ja ühiskondlikud muutused, ristimisteoloogiad, teavitustöö ristimisega seoses ja ristimispraktika.
Algatuse „Kirikud muutuste aegadel“ raames kavandavad Põhjamaade kirikud sama metoodikat kasutades ka täiendavaid projekte. „Minu soovitus LML-le ja liikmeskirikutele, kes soovivad seda lähenemisviisi kasutada, on kasutada veebipõhist formaati ja korraldada arutelusid praktikute, kirikujuhtide ja teadlaste vahel teemadel, mis on kirikutele ja luterlikule osadusele eluliselt tähtsad,“ lõpetab Hegstad.
Allikas: Luterlik Maailmaliit
