ISSN 2228-1975

ÜRO inimeste vendluse päev. Rooma paavsti ja suurimaami kohtumine videosilla vahendusel

„Tähistamaks rahvusvahelist inimeste vendluse päeva, pühendugem enam kultuurilise ja religioosse sallivuse edendamisele, vastastikusele mõistmisele ja dialoogile.“ − António Guterres, ÜRO peasekretär

4. veebruaril 2021. a toimus ülemaailmse inimeste vendluse päeva puhul maailma usuliidrite, Tema Pühadus Paavst Franciscus ja Al-Ahzar’i, suurimaam Ahmad Al-Tayyeb’i virtuaalne kohtumine videosilla vahendusel. Kohtumise eesmärk oli edendada religioonide ja kultuuride vahelist dialoogi[1]. Mõlemad usuliidrid soovivad edendada erinevate rahvaste vendlust ja inimeste põhiõiguste kaitset maailmas, et paremini valmistuda pandeemiast räsitud vennaliku maailma ülesehitamiseks. Autor selgitab käesoleva kirjutisega 21. detsembril 2020. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee resolutsiooniga välja kuulutatud rahvusvahelise inimeste vendluse päeva, 4. veebruari, idee tekkimise tagamaid ning avab kahe usuliidri videokohtumise tausta.

Rahvusvahelise päeva idee tekkis 4. veebruaril 2019. aastal, mil Püha Isa Paavst Franciscus ja Al-Ahzari  suur-imaam Ahmad Al-Tayyeb allkirjastasid Abu Dhabis dokumendi „Inimeste vendlus maailma rahu ja kooseksisteerimise heaks“. Püha Isa Paavst Franciscus on öelnud, et tal on hea meel et: „…kogu maailma rahvad ühinevad selle ÜRO üleskutsega tähistada ülemaailmset inimeste vendluse päeva igal aastal, 4. veebruaril, aastapäeval, kui [ta] kohtus Abu Dhabis islami usujuhiga.“

Paavst Franciscus tunnustab panust, mida kõigi religioossete rühmade dialoog võib anda kogu inimkonna ühiste väärtuste paremaks teadvustamiseks ja mõistmiseks. Religioonide vahelise dialoogi paavstliku nõukogu president, kardinal Miguel Ángel Ayuso Guixo kommenteeris, et rahvusvaheline inimeste vendluse päev iga aasta 4. veebruaril peab meis äratama soovi töötada rahukultuuri nimel, sest kui COVID-19 pandeemiast tingitud kriis lõpeb, kutsutakse meid üles ehitama ja suurendama teavitustegevust solidaarsuse tagamiseks ühiskonnas.

Paavsti ja suurimaami ühiselt allkirjastatud dokumendi eesmärk on kutsuda kõiki inimesi, kellel on usku Jumalasse, ühinema ja tegema koostööd parema elukeskkonna ülesehitamiseks, et see võiks olla tulevaste põlvede jaoks suunanäitaja vastastikuse austuse ja kultuuri edendamiseks, teadvustades suurt jumalikku armu, mis teeb kõigist inimestest vennad ja õed. See ühine dokument rõhutab vajadust tunnetada vendlust kõigi heatahtlike meeste ja naiste vahel, keda kutsutakse üles edendama õiglust ja rahu, tagades inimõigused ja usuvabadus ning palutakse kõigil end pühendada pingutustele, mis tagaks sallivuse ja rahu erinevate kogukondade vahel, tehes lõpu sõdadele, keskkonna lagunemisele ning moraalsele ja kultuurilisele allakäigule ning loodusvarade võrdse jaotuse rakendamisele.

Kaks usuliidrit rõhutavad vajadust kaitsta ka perekonda, mis on ühiskonna põhituum. Nad kaitsevad elu andi: „Mõistame hukka kõik need tavad, mis on ohuks elule, nagu genotsiid, terroriaktid, sunniviisiline ümberasustamine, elundikaubandus, abort ja eutanaasia.“

Seda ühist dokumenti tasuks käsitleda paavst Franciscuse viimase entsüklika Fratelli tutti (Kõik vennad, 2020) valguses. Entsüklika pakatab juhistest ja julgustab meid võtma „nii individuaalseid kui ka kollektiivseid kohustusi vendluse nimel, pidades silmas uusi suundumusi ja vajadusi rahvusvahelisel areenil.“[2] Paavst rõhutab, et usuliidrid peavad kutsuma rahvaid üles vendlusele, olenemata usulistest vaadetest – olema nagu Kristus, kes kutsus ise jüngreid talle järgnema (Mt 4:18). Kristlased peavad võtma riski ja mitte olema ükskõiksed, asuma vendluse läbirääkimiste teele nagu Assisi Püha Franciscus, kes läks ise 1219. aastal moslemite usuliidri juurde Pühale Maale läbirääkimisi pidama. Nii leidis aastasadu hiljem taaskord aset ka kohtumine suure imaami ja katoliku kirikupea vahel.

Esimese rahvusvahelise inimeste vendluse päeva virtuaalse kohtumise puhul peetud avakõnes tänas paavst Franciscus suurt imaami selle vastutuleku eest. Ta ütles: „Täna pole aega ükskõiksuseks ja me ei saa käsi pesta puhtaks distantsi, eiramise ja põlgusega.“ Paavst kinnitas, et me oleme kas vennad või õed või kõik laguneb − see on meie sajandi väljakutse, meie aja väljakutse. „Vendlus“, jätkas paavst, tähendab „…väljasirutatud kätt. Vendlus tähendab austust. Vendlus tähendab avatud südamega kuulamist. Vendlus tähendab kindlust omaenda veendumustes.“ Need julged sõnad lausus paavst Roomast Abu Dhabisse toimunud videosilla vahendusel 4. veebruaril 2021. aastal.

Al-Azhari suurimaam tänas paavsti austuse ja imetlusega, kinnitades taas oma pühendumust jätkata koostööd katoliku kirikupeaga inimlike põhimõtete kujundamiseks, et vendlus saaks reaalsuseks kogu maailmas. Siit tuleneb ka tema konkreetne lootus, et 4. veebruar on: „…igal aastal maailmale ja liidritele äratuskellaks, mis sunnib meid kõiki inimeste vennaskonna põhimõtteid kindlustama.“ Imaam lisas: „Meil on kõigil veendumus, et kõik me oleme vennad ja meil kõigil on õigus elada rahus.“

„Oleme vennad, sündinud samast isast. Erinevate kultuuride ja traditsioonidega, kuid kõik me oleme üksteisele vennad. Austades oma erinevaid kultuure ja traditsioone, erinevat kodakondsust, peame seda vennaskonda üles ehitama, mitte selle üle läbirääkimisi pidama,“ lisas paavst Franciscus kohtumisel rahvusvahelisele üldsusele.

Rahvusvahelise inimeste vendluse päeva puhul jagati välja ka kaks tunnustust.

Esimesena avaldati tänu ÜRO peasekretär Antonio Guterres’ele, kes viibis videosilla vahendusel ka usuliidrite kohtumisel. Paavst õnnitles teda ja tänas Guterres’t kõigi nende pingutuste eest, mida ta rahu nimel teeb ja mida saab teha ainult vennaliku südamega.[3] ÜRO peasekretär Guterres juhtis oma kõnes tähelepanu pandeemiale, kliimaga seotud probleemidele, sõdadele ja konfliktidele, rassismile, lõhestumisele, vägivallale, äärmuslusele ja eriti religioossele diskrimineerimisele, millega tulebsilmitsi seista. Rahu nimel peetavas dialoogis inimkonna ühtsuse poole liikumine on tema sõnul vaenu võitmine ja solidaarsuse võidu tagamine.[4]

Teisena tunnustati Latifa Ibn Ziaten’it, kes võitleb Prantsusmaa eeslinnades noorte radikaliseerumise vastu ja püüab Prantsuse vanglates olla paljude noorte jaoks nö teine ema. Paavst tänas Ibn Ziaten’it ja ütles, et ta on pühendanud oma elu naeratamisele, ta on pühendanud oma elu pahameele puudumisele ja läbi lapse kaotamise valu − ainult ema teab, mida tähendab lapse kaotamine – suutis ta armastuse sõnu külvata selle valu kaudu.[5]

Tegelikult ei ole inimeste vendluse teema päevakorda tulekus midagi uut. Tasub vaid meenutada, et samal teemal võttis sõna paavst Franciscus ka Eesti visiidi ajal, 25. septembril 2018. a, kohtumisel riigivõimu, tsiviilühiskonna ja diplomaatilise korpuse esindajatega Presidendi Kantselei Roosiaias, kus Püha Isa kutsus meie väikest rahvast üles hoidma inimeste, põlvkondade ja kultuuride vahelisi sidemeid. See sõnum tuli esile ka 4. veebruaril 2021. a toimunud paavsti kohtumisel suurimaami Al-Ahzari’ga.

Paavsti sõnum on, et me peame saama tunda osadust erinevate rahvaste vahel, isegi kui usk on erinev. Me tegutseme ühise eesmärgi nimel kõige laiemas mõttes. Meie kõik oleme vastutavad rahu, ühiskonna ja poliitika eest ehk me peame kaasa aitama omavaheliste sidemete ülesehitamise jätkumisele, mis algab sellest, et tunnistame, et me kõik oleme vennad − ühe Isa lapsed.

Oma viimases entsüklikas Fratelli tutti kirjeldab paavst, et väikeste jõupingutustega saame me  eksisteerida kui vennad, vaatamata meie erinevustele. See kõik hakkab meist enestest, väga väikestest muutustest. Ta kirjutab: „Kinkida naeratust, rääkida julgustavaid sõnu üksteisele… Kui teeme igapäevaseid jõupingutusi just selle saavutamiseks, saame luua tervisliku sotsiaalse õhkkonna, kus arusaamatustest saab üle ja konflikte võib vältida. Lahkust tuleb kasvatada, see pole mingi pealiskaudne kodanlik voorus. Just seetõttu, et sellega kaasneb lugupidamine ja austus teiste vastu, muutub headuse muutumine ühiskonnas kultuuriks nii, et see muudab elustiili, suhteid ja viise ideede arutamiseks ja võrdlemiseks. Lahkus hõlbustab konsensuse otsimist − see avab uusi teid, kus vaenulikkus ja konfliktid põletaksid kõik sillad.“[6]

Järgmine rahvusvaheline inimeste vendluse päev toimub aasta pärast, lootuses, et seda tähistatakse juba reaalselt erinevate riigipeade kohtumistega, lootuses, et selle olulise tunnustuse sõnum jõuab paljudesse südametesse ja aitab taas üles ehitada vennalikumat ühiskonda pandeemia−järgses maailmas.


[1]Paavst Franciscus, Üldaudients Vatikanis, 3. veebruar 2021.a

[2]Miguel Ángel Ayuso Guixo, Religioonidevahelise dialoogi paavstliku nõukogu koduleheküljelt, 3. veebruar 2021. a, https://www.pcinterreligious.org

[3]Alessandro Di Bussolo, Francesco: la fratellanza è la nuova frontiera dell’uomo. Vatican, uudised, 4. veebruar 2021. a.

[4]La Fratellanza umana. L’incontro inodlità virtuale. La fratellanza è la nuova frontiera dell’umanità. L’Osservatore Romano, 4. veebruar 2021. a, 3.

[5]Alessandro Di Bussolo, 4. veebruar 2021. a

[6]Paavst Franciscus, entsüklika Fratelli tutti, nr. 224.


Marge-Marie Paas (1976), PhD, on Eesti Rooma-Katoliku Kiriku pressiesindaja.

Marge Paas

Soovitatud:

Esiletõstetud lood
Mare Palgi

Üksindusest

Piiblis ei esine kordagi sõna „üksindus“ või „üksildus“. Sellest hoolimata võib öelda, et küllap sündis üksindus siia maailma juba siis, kui Jumal ajas Aadama ja

Read More »

Inimeseksolemise raske koorem

„Ja mida väiksem on seesmine lootus abile, seda suurem tundub teadmatus kannatuse põhjusest“ (Trk 17:12). Kannatustega seonduv tundub vahel olema tabu-teema, mis on liiga püha,

Read More »
Arvamused
Toomas Jürgenstein

Usundiõpetus ja kirik

Päevast-päeva koolis usundiõpetusega tegeledes olen ikka aeg-ajalt püüdnud sõnastada oma õpetatava aine aluseks olevaid põhimõtteid ning mõelda, missugune on selle õppeaine suhe kirikuga. Näiteks, kas

Read More »
English