ISSN 2228-1975

Põhiseaduse artikli 110 muutmine. Läti teoloogide ja usutegelaste pöördumine rahvaesindajate poole

Läti Seimi hoone

Sotsiaaldemokraatliku partei „Üksmeel“ fraktsioon

KPV LV fraktsioon

Uute konservatiivide fraktsioon

Fraktsioon „Arengule/Poolt!“

Rahvusliku Liidu „Kõik Läti eest!“ – „Isamaale ja Vabadusele/LNNK“ fraktsioon

Roheliste ja Põllumeeste Liidu fraktsioon

Uue Ühtsuse fraktsioon

Põhiseaduse artikli 110 muutmine

Pöördume Teie kui Läti rahvaesindajate poole, kelle ülesanne on kaitsta Läti ühiskonna iga liikme vajadusi. Põhiseaduse preambul sätestab: „Perekond on sidusa ühiskonna alustala“. Seetõttu soovime esitada oma põhjendused Rahvusliku Liidu esitatud põhiseaduse artikli 110 muudatusettepanekute vastu.

Me seisame vastu poliitikute katsele kitsendada perekonna määratlust, mis eirab tegelikkust, et on olemas erinevaid perekonnavorme ja need on olemas sõltumata õigusaktides sätestatust. Ühepoolsed püüdlused suruda läbi ühtainsat mudelit on odav katse koguda poliitilist kapitali, mängides inimeste hirmude ja eelarvamustega. Selle tulemusena kasvavad pinged ühiskonnas.

Peremudel, millele põhiseaduse muudatuste algatajad viitavad, on nii kogu maailmas kui ka Lätis ajapikku välja kujunenud. Ajaloos ei ole olnud “kuldajastut”, kus valitses “õige” peremudel. See on ajalooline fiktsioon. Praegu elab suur osa lastest üksikvanemaga või laiendatud peres. Neile inimestele – nagu kõigile teistele – tuleb anda võimalus tunda end ja olla aktsepteeritud. Läti ei saa endale lubada oma rahva tõrjumist ja kaotamist. Samuti on see kooskõlas erinevate konfessioonide sotsiaalteoloogiaga: solidaarsus tõrjututega ühiskonnas olenemata sellest, kas nende seisukohtade ja eluviisiga nõustutakse või mitte. Sellise solidaarsuse aluseks on teoloogilise antropoloogia lähtekoht, et me oleme kõik Jumala perekonna liikmed.

Väitlustes viidatakse sageli „kristlikele väärtustele“, tõstes valikuliselt esile teatud tahke ja jättes kõrvale teised. Mõiste on nagu teisedki alati kontekstuaalne, mistõttu ei ole kellelgi õigust kõneleda kõigi eest ja esitada mõiste ümberlükkamatut määratlust. Tuleb meeles pidada, et kristlusele ainuomaseid väärtusi pole olemas. Armastus, õiglus, kaastunne – need on väärtused, mille eest seisavad erinevate veendumustega inimesed. Neid põhimõtteid saab rakendada erinevates mudelites. Piibel kõneleb mitmel häälel, kajastades muutusi, mida perekonnakäsitlus on maailma ajaloos läbi teinud. See on tee polügaamiast monogaamiasse.

Teoloogid mõtisklevad, kuidas inimarmastuse põhimõtteid tänapäeva maailmas rakendada. See toob endaga paratamatult kaasa taipamise, et mineviku mudeleid ei ole võimalik otseselt olevikku üle kanda. Isegi kõige konservatiivsemad kristlased teevad seda valikuliselt (näiteks võimaldades abielulahutust).

21. sajandil näeme, et inimkonda ja sotsiaalset sidusust ohustavad kasvav populism, äärmusrahvuslus ja usuline fundamentalism. Seda olulisem on dialoogi toetamine erinevate ühiskonnaliikmete vahel. Põhiseaduse kujunemine sotsiaalse tõrjutuse tööriistaks on vastuvõetamatu!


Dace Balode, Läti Ülikooli usuteaduskonna dekaan, professor
Linards Rozentāls, Läti Evangeelse Luterliku Kiriku (LELK) Riia Luteri koguduse õpetaja, Läti Ülikooli usuteaduskonna dotsent
Valdis Tēraudkalns, Läti Ülikooli usuteaduskonna professor, Püha Päästja Anglikaani koguduse diakon
Ivo Rode, Läti Evangeelse Luterliku Kiriku Maailmas (LELKM) kirikuõpetaja
Jāna Jēruma-Grīnberga, emeriitpiiskop
Viesturs Kuļikovskis, Riia Tehnikaülikooli Riga Business School’i nõukogu asepresident
Ieva Salmane-Kuļikovska
Klāvs Bērziņš, LELKM praost Saksamaal
Normunds Titāns, Läti Ülikooli usuteaduskonna professor
Laima Geikina, Läti Ülikooli usuteaduskonna professor
Ieva Puriņa, LELKM dekaan Lätis
Dr Urzula Glīneke, teoloog
Rinalds Gulbis, Belgia-Läti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikuõpetaja
Baiba Anda Rubesa, RFactor SIA juhatuse liige, Stockholm School of Economics nõukogu liige
Nelda Kikjauka, Läti Ülikooli usuteaduskonna tegevdirektor
Guntis Bukalders
Inese Bobinska, Püha Päästja Anglikaani kogudus
Raitis Jākobsons, kirikuõpetaja
Pāvels Ņizins, Püha Päästja Anglikaani koguduse supiköögi koordinaator
Jānis Krievkalns, Püha Päästja Anglikaani koguduse juhatuse esimees
Jānis Eduards Grīnbergs
Ģirts Rozners, Seitsmenda Päeva Adventistide pastor, Läti Ülikooli doktorant
Inga Jēruma, ajakirjanik
Dr Deniss Hanovs, kultuuriloolane
Elīza Zīkmane, Püha Päästja Anglikaani koguduse preester
Ainārs Kostanda, LELKM kirikuõpetaja
Iļja Marija Boļšakovs, Sõprade Usulise Seltsi (Kveekerid) liige
Līga Puriņa-Purīte, Läti Luterlike Naisteoloogide Ühenduse arendusjuht
Ieva Astahovska, kunstiajaloolane
Inga Burova, arhitekt
Ieva Graufelde, emeriitpraost
Rudīte Losāne, LELKM kirikuõpetaja, vanglakaplan
Ineta Sipunova, Läti Kunstiakadeemia õppejõud, kunstnik
Solvita Sējane, Püha Päästja Anglikaani kogudus
Juris Cālītis, Läti Ülikooli usuteaduskonna dotsent, kirikuõpetaja
Sandra Dzenīte-Cālīte, Ühingu “Zvannieku mājas” juht
Jānis Balodis, kaplan

Soovitatud:

English