Kirikute komisjon sisserändajate jaoks Euroopas (Churches’ Commission for Migrants in Europe – CCME) peasekretär dr Torsten Moritz pakub videointervjuus lühianalüüsi uuest ELi rändepaktist ja sellest, kuidas usupõhised organisatsioonid töötavad tuhandete sisserändajate ja pagulaste talumatute tingimuste muutmise nimel. Kirikute komisjon sisserändajate jaoks Euroopas (CCME) aitab juhtida dialoogi ülemaailmsete usurühmade ja Euroopa Komisjoni Brüsselis asuvate kontorite vahel.
“Lubage mul kõigepealt öelda, et kui räägime paktist, siis tegelikult räägime 12 erinevast dokumendist, peaaegu 500 leheküljest tekstist!” ta ütles. “Nagu enamik inimesi siin Brüsselis, uurime ka praegu üksikasju.” Moritz ütleb, et muutuste peamised punktid hõlmasid varjupaigamenetluste kiirendamist ja ka teatud rühmade tugevama kaitse vaatamist. “Kui aus olla, siis palju selliseid asju oleme varem kuulnud,” ütles ta. “Liikmesriigid ei ole tegelikult investeerinud palju raha varjupaigamenetluste kiiremaks muutmiseks.”
Kavandatava pakti suhteliselt uus täiendus on nõue, et sisserändajad läbivad eelvaatluse ja oma väidete individuaalse hindamise. Moritz toob välja ka selle, mis usupõhiseid organisatsioone kõige rohkem puudutab: „Saate avaldada solidaarsust liikmesriigina, inimeste tagasisaatmise juures, mis on meie jaoks murettekitav,“ ütles ta.
Kirikute komisjon sisserändajate jaoks Euroopas (CCME) oli tosina ülemaailmse ja piirkondliku religioosse organisatsiooni hulgas, kes avaldas sisserändajate ja pagulaste olukorra kohta Euroopas kaitsva avalduse, milles määratletakse nende üleskutse kristlastena võõrast tervitada ja kutsuti üles looma maailma, kus „saame koos inimesteks“.
Selline ühtsuse propageerimine on enneolematu, ütles Moritz. “Pakti esitluse eelõhtul said kokku tosin organisatsiooni – ülemaailmne, piirkondlik, riiklik – ja me oleme selle koostöö üle päris rahul.”
Vaata videointervjuud siit.
Allikas: Kirikute Maailmanõukogu
