Norra kiriku korraldatud veebiseminar COVID-19 pandeemia erinevatest mõjudest küsitles kirikuõpetajaid ja kirikujuhte maailma eri paigust. Õp dr Einar Tjelle juhitud seminar on esimene pikemast sarjast, mis pöörab tähelepanu kohalikele ja globaalsetele oludele seoses COVID-19 kriisiga. Tjelle on Norra kiriku oikumeeniliste suhete ja religioonidevahelise dialoogi koordinaator ning Oikumeeniliste ja Rahvusvaheliste suhete Nõukogu esimees.
Simbabwe Kirikute Nõukogu peasekretär, õp dr Kenneth Mtata sõnul on mõnede rahvarühmade puhul nende maal täheldatav väga kõrge kaasuvate haiguste hulk, mis teiste puhul jälle ei ole nii. „COVID-19 võib tulla ja minna ilma sümptomiteta, aga kui vaadata kaasuvaid haigusi, siis võib COVID-19 sind väga rängalt tabada. See ei ole nii mitte ainult üksikisikute puhul, vaid ka ühiskondade puhul. Oleme oma igapäevases elus Simbabwes näinud, kuidas COVID-19 avaldub sellisel kujul, et ta toob esile need haavatavused, mis meil ühiskonnas niikuinii olemas on,“ ütles Mtata.
Rumeenia luterliku kiriku õpetaja dr Dr Elfriede Dörr kirjeldas karantiiniolukorda Rumeenias, kus see algas varem ja oli palju karmim kui teistes riikides. „Meil oli keelatud väljas käia ning ma tundsin siis selgelt, et olime nagu ära lõigatud,“ ütles Dörr. „Me ei tohtinud jalutada parkides ning kõik hakkasid äkki aiapidamisega tegelema.“
Inimesed vajavad Dörri sõnul nüüd hädasti hingehoidlikku tuge. „On inimesi, kes räägivad hirmunult oma psühholoogilisest olukorrast, aga arstide ootenimekirjad psühholoogilise abi saamiseks on täis.“
Norra Kirikuabi rahvusvaheliste programmide direktor Arne Naess-Holm kõneles kõige suuremat puudust kannatavate abistamisest. „Me töötame selle nimel, et aidata kõige vaesemaid ja neid, kes kannatavad puudust, sõltumata nende usutunnistusest, rassist, poliitilisest või usulisest kuuluvusest,“ ütles Naess-Holm. „Puudus globaalse pandeemia keskel on suurem kui kunagi varem ja me ei saa enam reisida, nagu me seda varem tegime. Me peame mõtlema uutele võimalustele, kuidas humanitaarabi ja pikemaajalist arengukoostööd teostada.“
Kirikute Maailmanõukogu kommunikatsioonijuht Marianne Ejdersten selgitas, kuidas pandeemia tabab rängalt meid kõiki – kogu maailma. „Kirikuks olemine kriisiajal on isegi olulisem kui muidu – et oleksime kirikuna inimeste jaoks olemas. Jumala kohalolu maailmas on kõige eelduseks. Jumalas me elame, puudutame ja eksisteerime. Kiriku missiooniks on teha ruumi sellele kohalolule kõigis elu etappides.“
Ta selgitas ka, kui tähtsat rolli on Kirikute Nõukogu elava osaduskonna keskmena mänginud. „Me oleme saanud jätkuvalt täita oma liikmeskirikutega kõikjal maailmas töötades olulisi ülesandeid,“ ütles ta: „samuti Genfi rahvusvaheliste organisatsioonide ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooniga.“
Allikas: Kirikute Maailmanõukogu.
