Hagia Sophia katedraali Istanbulis ähvardab uuesti mošeeks muutmine
Hagia Sophia katedraal Istanbulis on sattunud riigi islamimeelse presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja riigi sekulaarselt meelestatud jõudude omavahelise võitluse tulipunkti.
Istanbulis (omaaegses Konstantinoopolis) asuv 537. a sissepühitsetud Hagia Sophia katedraal, mis oli Bütsantsi ajajärgul idakiriku olulisim ja võimsaim kirik ning muudeti pärast Osmanite vallutust mošeeks, on toiminud muuseumina aastast 1935. Vastav otsus langetati Mustafa Kemal Atatürki (1923–1938) sekulaarse valitsuse ajal. Türgis tegutsev MTÜ Ajalooliste Monumentide ja Keskkonna Kaitsmise Ühendus on teinud ettepaneku muuta Hagia Sophia taas mošeeks. Nimetatud ühendus taotleb 1935. a vastu võetud otsuse tühistamist.
President Erdoğan märkis möödunud aasta kohalike valimiste ajal peetud kõnes, et Hagia Sophia muutmine muuseumiks olevat olnud „suur viga“. Analüütikud spekuleerivad, et Erdoğan püüab Hagia Sophia teemaga võita konservatiivsete valijate poolehoidu ja juhtida tähelepanu kõrvale siseriiklikelt probleemidelt nagu kasvav töötusemäär jms.
Hagia Sophia võimalik muutmine mošeeks on esile kutsunud Ameerika Ühendriikide kriitika. Riigisekretär Mike Pompeo kutsus Türgi valitsust üles säilitama Hagia Sophiat muuseumina näitamaks oma valmisolekut respekteerida Türgi erinevaid usutraditsioone ja ajalugu ning tagamaks, et see pühakoda jääb kõigile ligipääsetavaks. Kuna alates 1985. aastast on Hagia Sophia näol tegu UNESCO maailmapärandi hulka kuuluva ehitisega, on kriitikat avaldanud ka selle ÜRO eriorganisatsiooni esindajad. Euroopa Kirikute Nõukogu peasekretär on Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Joseph Borrell Fontellesile ja tema meeskonnale ning UNESCO peadirektorile Audrey Azoulayle adresseeritud kirjades väljendanud muret Hagia Sophia edasise saatuse osas.
Lõplik otsus Hagia Sophia edasise staatuse osas langetatakse lähinädalatel.
