Luterlikud juhid kutsuvad kõiki kirikuid üles toetama seadusi ja määrusi, mis „edendavad ja kaitsevad elu”
Ajal, mil koroonaviiruse (COVID-19) puhangu leviku piiramine on kogu maailmas järjest aktuaalsem, on Luterliku Maailmaliidu (LML) juhid kõigile liikmeskirikutele kirjutanud, kajastades parimaid viise enneolematutele väljakutsetele reageerimiseks ja rõhutades uute lähenemisviiside vajalikkust, et koguneda teenimiseks, säilitades samas puhangu ohjeldamiseks vajaliku vahemaa.
LML-i president peapiiskop dr Panti Filibus Musa ja peasekretär dr Martin Junge märgivad 19. märtsi kirjas, et sotsiaalse distantseerumise piirangud panevad erilistesse raskustesse need kirikud, kelle identiteet väljendub inimeste kogunemises ühte ruumi ümber Sõna ja sakramendi. Nende jaoks on küsimus, et kui Kristuse ihu ei saa ühes kohas kokku, mida nad siis tegema peavad?
Teoloogilised ja pastoraalsed järeldused
Mõlemad juhid rõhutavad, kui oluline on toetada ja järgida kohaliku omavalitsuse seadusi ja määrusi, mis „edendavad ja kaitsevad elu”. Nende sõnul kutsutakse kirikuid üles näitama „avaliku poliitika vastutustundlikku järgimist” ja kohati isegi „õhutama kohalikke ja riikide valitsusi suurendama liikumis- ja kogunemispiiranguid, et kaitsta kõige haavatavamaid ja vanureid”.
President Musa ja peasekretär Junge ütlevad, et tavaolukorras viib kaastunne kiriku looma kogukonda koos haigete või isoleeritud inimestega. Kuid nüüd aitab haavatavate naabrite heaolule kõige paremini kaasa kogunemiste mite korraldamine.
Kiri lisab, et luterlastena „tunnistame, et Jumala arm on meid usu läbi vabastanud” ja nii oleme „vabad usulisest sunnist”. Seega on „globaalse pandeemia ajal ühte kohta jumalateenistustele mitte kogunemine kaastunde ja solidaarsuse väljendus. See ei pisenda meie teenimist, vaid annab sellele uue kehastuse. See ei tee meist vähem kirikut, vaid muudab meid täielikuks kirikuks. See on kaastunde paradoks, mis kaasneb praeguse COVID-19 pandeemiaga.”
Alternatiivsed moodused koos olemiseks
Ergutades kõiki liikmeskirikuid „elama sisse erandite aegadesse, usaldades pidevalt armuvahendeid ja Püha Vaimu jõudu”, tõid kaks juhti esile alternatiivsed moodused „koos püsimiseks” läbi veebitegevuse, raadio- ja telesaadete jälgimise või trükimaterjalide levitamise läbi, et jätkata kristliku hariduse ja teenimisega kodudes.
Musa ja Junge märgivad, et isegi kui leiva ja veini jagamine pole võimalik, „saame lohutust mõttest, et Sõna on armu vahend, mida saab vastu võtta nii palves, lauldes, Sõna lugedes ja selle üle mediteerides kui ka mäletades meie kogukonda ja naabreid. ” Püha Vaim on kohal, kui tunnistame Jumala nime, isegi kui oleme üksi.
LML-i juhid rõhutavad, et kirikute osadusena, mis on ühendatud teenimises, teame me hästi, mida tähendab olla geograafiliselt kaugel, ent siiski üksteisega tihedalt seotud ja „see kogemus on abivahend meile kõigile”. Kõik kirikud on kutsuvad üles kasutama iganädalasi palveid, mille eest hoolitsemist jätkab LML-i osadusbüroo nii trüki- kui ka sotsiaalmeedias.
LML-i president ja peasekretär võtavad erandlikud ajad kokku üleskutsega elada reformatsiooni põhimõtte järgi „ecclesia semper reformanda ”(kirik on pidevas reformimisprotsessis), kus leitakse uusi viise Jeesuse nimes kogunemiseks ja kolmainujumala teenimiseks.
Allikas: Luterlik Maailmaliit
