Sissejuhatuseks
Järgnev artikkel annab ülevaate autori 2019. aasta lõpus kaitstud doktoritööst The God Asar/Asalluḫi in the Early Mesopotamian Pantheon (töö tervikteksti vt siit). See liigitub muistse Mesopotaamia usundiloo valdkonda. Neljandal eelkristlikul aastatuhandel seoses (kiil)kirja leiutamise ning linnade arenguga alguse saanud muistse Mesopotaamia tsivilisatsiooni kese asus tänapäeva Iraagi aladel, ent hõlmas ka kaasaja Kuveiti ning osi Süüriast, Türgist ja Iraanist. Mesopotaamia tsivilisatsioonile oli iseloomulik polüteistlik usund – tekstiallikatest võib kokku lugeda tuhandete jumaluste nimesid. Aja möödudes ja eriti esimesel eelkristlikul aastatuhandel võibleida tõendeid liikumisest henoteismi (mõiste kohta vt Kulmar 2005, 68), mõne uurija hinnangul isegi monoteismi suunas (vt nt Parpola 1998).
Kuna dissertatsiooni põhiallikatena on kasutatud kiilkirjatekste, kuulub töö ka assürioloogia valda. See on muinasaja uurimise kontekstis võrdlemisi noor teadusdistsipliin, millele pandi alus alles 19. sajandi keskpaigas seoses kiilkirja dešifreerimisega (vt lähemalt Sazonov, Espak, Johandi 2017, 20–24). Lühidalt sõnastades tegelebki assürioloogia muistsete kiilkirjakultuuride uurimisega. Siinkohal tasub rõhutada, et kiilkiri ei ole mitte eraldiseisev keel, vaid tõenäoliselt maailma vanim kirjasüsteem, milles tähendati üles tervet rida Mesopotaamias ja laiemas Lähis-Ida regioonis käibel olnud keeli (peamiselt sumeri ja akkadi, aga ka hetiidi, eelami, vanapärsia jt). Hiliseimad meieni jõudnud kiilkirjatekstid pandi kirja alles 1. sajandil pKr.
Dissertatsioon muistse Mesopotaamia jumalast Asarist/Asalluḫist esindab sellist tüüpi uurimust, mis keskendub ühe jumaliku kontseptsiooni üksikasjalikule käsitlemisele (nn jumalate „biograafia“). Tegemist on assürioloogiateaduses levinud žanriga, mida viljeletaksegi peamiselt just doktoritööde vormis. Nii Saksamaa (vt nt Sommerfeld 1982), Itaalia (vt Pomponio 1978), Soome (vt Annus 2002) kui ka Eesti ülikoolide juures (vt Espak 2015) kaitstud dissertatsioonides on uuritud paljusid Mesopotaamia ja ümberkaudsete regioonide nii panteoni tippu kuuluvaid kui ka selles vähem olulist rolli mängivaid jumalusi.
Töö uudsus, ajaline ja geograafiline raamistik
Jumal Asari/Asalluḫi käsitlemine on assürioloogias oluline eelkõige seisukohast, et kuigi ta ei kuulunud Mesopotaamia panteoni kõige tähtsamate jumaluste hulka, oli ta lähedalt seotud mitme Mesopotaamia usundiloo sõlmküsimusega nagu nt loitsukirjandus ja mitme n-ö „suure jumala“ (nt Enki/Ea, Marduk, Utu) arengulugu. Käsitluse muudab uudseks asjaolu, et tegu on esimese põhjalikuma, monograafia vormis uurimusega, mis jumal Asari/Asalluḫi kohta on kirja pandud. Siiani on teemat käsitletud enamasti väga nappides kokkuvõtetes mitmesugustele muudele küsimustele pühendatud artiklite ja monograafiate raames. Nii hõlmab seni pikim Asari/Asalluḫi kohta kirjutatud käsitlus kaheksa lehekülge (sic!) Tikva Simone Frymer-Kensky 1977. aastal valminud doktoritöös (lk 564–571).
Uuritav ajastu katab tuhatkond aastat alates ajast u 2600–2500 eKr, kust pärinevad varaseimad allikad töös käsitletud jumala kohta, kuni teise aastatuhande keskpaigani (u 1600–1500 eKr). See ajavahemik on traditsiooniliste Mesopotaamia ajalooperioodide alusel jaotatud doktoritöös viieks peatükiks, mis käsitlevad vastavalt varadünastilist, Vana-Akkadi, Lagaši II, Uri III ja Vana-Babüloonia ajastut. Töö geograafiliseks raamistikuks on muistse Mesopotaamia piirkond. Laiemast Lähis-Ida regioonist pärinevaid allikaid töös süstemaatiliselt ei uurita.
Töö eesmärk ja uurimisküsimused
Töö peamine eesmärk on uurida, kuidas jumal Asarit/Asalluḫit on muistsetes tekstides kirjeldatud, ning piiritleda rollid, mida jumal Asarile/Asalluḫile igal vaatluse all oleval perioodil omistati. Eesmärgi täitmiseks tuli esmalt kokku koguda ja süstematiseerida tekstilõigud kiilkirjatekstides, milles jumaluse nimi esineb, ning kogutud materjali seejärel lähemalt analüüsida.
Nagu kogumise ja süstematiseerimise juures ilmnes, ei ole paljud Asari/Asalluḫi kohta käivad, eriti varasematest ajastutest pärinevad tekstid kirjeldavat tüüpi. See kehtib eriti mitmesuguste jumalate nimekirjade puhul, kus jumaluste nimed on reastatud ilma täiendava informatsioonita. Et anda hinnang Asari/Asalluḫi positsioonile seda tüüpi nimistutes, tuli arvesse võtta konteksti, millesse ta neis loeteludes asetati – seega eelkõige teisi jumalaid, kes nimekirjades tema lähedal paiknesid. Konteksti hindamiseks tuli mainitud, enamasti Mesopotaamia oludes vähem oluliste jumaluste kohta kasutada omakorda muid allikaid, mis sisaldaksid enam kirjeldavat informatsiooni.
Lisaks kokkupuudetele vähem oluliste jumalustega on Asari/Asalluḫi rolli hindamise seisukohalt eri perioodidel olulised ka mitmed Mesopotaamia panteoni tippu kuuluvad jumalad. Eriti tähtsad on Asari/Asalluḫi rolli piiritlemisel tema suhted oma isa, maagia, tarkuse ja vetejumal Enkiga, kellega Asaril/Asalluḫil oli sedavõrd rohkelt ühiseid tunnusjooni, et tema kohta on teaduskirjanduses kasutatud ka määratlust „teine Enki“. Nii sai üheks töö küsimusena püstitatud: kas allikates on tõendusmaterjali jumal Asari/Asalluḫi selliste tunnusjoonte kohta, mis ei kattu jumal Enki tunnusjoontega? Lisaks Enkile oli Asar/Asalluḫi lähedalt seotud ka mõne teise Mesopotaamia olulisema jumalusega nagu päiksejumal Utu ja hilisem Mesopotaamia panteoni peajumal Marduk. Ka Asari/Asalluḫi suhted nende jumalatega on töös vaatluse alla võetud.
Üks omadus, mida on lisaks suhetele Enkiga teaduskirjanduses korduvalt rõhutatud, on Asari/Asalluḫi heatahtlikkus inimeste suhtes. Sellist tüüpi hinnangud põhinevad suuresti rollil, mis omistati Asarile/Asalluḫile arvukates loitsudes, kus teda ja Enkit on tõepoolest kirjeldatud kui hädasolevate inimeste abistajaid. Samas võib seda liiki iseloomustusi pidada mõneti ühekülgseks ning Asari/Asalluḫi jumalike karakteristikute kirjeldamiseks tuleks lisaks loitsutekstidele lähemalt uurida ka muud tüüpi tekste, mis võiksid Asari/Asalluḫi karakteri kohta teistsugust teavet anda. Et seda probleemistikku lähemalt valgustada, sai töös püstitatud küsimus: kas allikates esineb tõendusmaterjali selle kohta, et Asar/Asalluḫi on inimeste suhtes vaenulikult meelestatud?
Doktoritöös käsitletud jumala kohta oli kiilkirjatekstides käibel mitu nimevormi, kõige levinumatena neist Asar ja Asalluḫi ning vähemal määral ka Asaralimnuna. Kuigi neid nimesid kasutati mõnes tekstis vaieldamatult ühe ja sama jumala nimevormidena, on teaduskirjanduses püstitatud ka hüpoteese, et mainitud nimetused tähistasid algselt eri algupäraga jumalusi. Selle probleemi lähemaks valgustamiseks sai töös püstitatud küsimus: kas nimekujud Asar, Asalluḫi ja Asaralimnuna tähistasid algselt eraldiseisvaid jumalusi?
Allikad ja meetodid
Allikatena on doktoritöös kasutatud eri žanritesse kuuluvaid ning varem kiilkirjatekstide koopiatena avaldatud sumeri- ja akkadikeelseid tekste. Enamik käsitletud tekstidest on varem välja antud ka translitereeritud kujul ning tõlgetena kas inglise, saksa, prantsuse, itaalia või vene keelde. Neid väljaandeid on töös ka arvesse võetud. Neile lisanduvad mõningad tekstilõigud, mis on seni ilmunud ainult kiilkirjatekstide koopiatena ning mille töö autor on ise translitereerinud ja tõlkinud. Kuna Asari/Asalluḫi puhul ei ole tegemist Mesopotaamia panteoni tippu kuuluva jumalaga, ei saa uurija olla allikatena kasutatavate tekstitüüpide osas liialt valiv ning peab pruukima mistahes tüüpi allikaid, mis käsitletava jumala tunnusjoontele valgust heidavad. Seetõttu on töös lähema vaatluse alla võetud nii jumalate nimistud, leksikaalsed tekstid, administratiivdokumendid, kirjanduslikud tekstid, kuninglikud raidkirjad, kirjad kui ka loitsutekstid. Iga üksiku allika juurde on lisatud – juhul, kui need on teada – ka teksti leiukoht ja dateering.
See, et uuritud on mitmesugust tüüpi tekste, ei tähenda siiski, et iga üksikut Asarisse/Asalluḫisse puutuvat muistset teksti oleks ühe doktoritöö raames võimalik üksikasjalikult käsitleda. Näiteks loitsutekste, milles jumal Asar/Asalluḫi figureerib, on maapõuest leitud sedavõrd arvukalt, et iga üksikut teksti ei saa eraldi vaatluse alla võtta. Samas on muistse Mesopotaamia loitsud laadilt vormellikud ning motiivistik tihti korduv. Seetõttu on loitsutekste käsitletud alamtüüpideks grupeeritutena ning jaotuse aluseks on võetud mitmesugused rollid, mida jumal Asar/Asalluḫi seda tüüpi tekstides täidab. Iga sellist rolli on käsitletud eraldi alapeatükis. Parema ülevaate andmiseks u kahesajast loitsust on dissertatsiooni lõpus lisadena ära toodud tabelid.
Metoodilises plaanis järgib töö teisi assürioloogilisi uurimusi, mis tegelevad ühe jumaliku kontseptsiooni üksikasjaliku käsitlemisega. Seda tüüpi uurimustes on allikad harilikult ajalooperioodide alusel kronoloogiliselt reastatud, neid on seejärel deskriptiivselt analüüsitud ning töö lõppjärelduses on eri ajaperioodidest hangitud tulemuste põhjal esitatud käsitletava jumaliku kontseptsiooni süntees. Siinses töös kasutatav metoodika näeb seega ette kogutud, süstematiseeritud ja interpreteeritud originaalallikate põhjal Asari/Asalluḫi „jumaliku biograafia“ koostamist. Töös on kasutusele võetud ka filoloogiline meetod, sest jumal Asarit/Asalluḫit analüüsitakse sumeri- ja akadikeelsete originaaltekstide põhjal.
Töö struktuur
Töö viis peatükki on liigendatud alapeatükkideks analüüsitud tekstitüüpide järgi. Juhul kui on võimalik, on üht tüüpi tekste analüüsitud kronoloogilises järjestuses. Ometi tuleb tõdeda, et enamikku käsitletavatest tekstidest ei ole ühe ajastu raames võimalik täpsemini dateerida. Siinkohal moodustavad erandi näiteks hümnid ja palved, mis mainivad kuningaid, kelle valitsemisaastad on teada, ning kuupäeva täpsusega dateeritud administratiivtekstid.
Doktoritöö esimene peatükk tegeleb varadünastilise ajastuga (u 2800–2350 eKr). Perioodist (täpsemalt ajavahemikust u 2600–2500 ehk nn Fāra ajastust) on pärit varaseimad allikad jumala kohta, kes antud ajastul esineb ainult nimega Asar. Paljud varadünastilisest ajastust pärinevad tekstid ei ole uuritava jumala seisukohalt informatiivsed. Näiteks on tegemist mitut tüüpi nimekirjadega, milles ei esine kirjeldavat teavet Asari kohta, ning tekstidega, mis on kirjutatud tänapäeval peaaegu täiesti mõistetamatus kirjaviisis. Lisaks esineb jumal Asar ka varadünastilises hümnitsüklis, milles talle ja tema kultuskeskusele Ku’ara linnale on pühendatud kolm rida. Ilmselt kõige olulisem informatsioon Asari kohta varadünastilisest ajastust pärineb kahest säilinud loitsutekstist. Ühes neist astub Asar koos oma isa Enkiga üles nn „jumalikus dialoogis“, millest saab hilisemates Uri III dünastia ning Vana-Babüloonia ajastu loitsudes peamine Asari/Asalluḫiga seotud motiiv.
Teine peatükk tegeleb allikatega, mis pärinevad Vana-Akkadi ajastust (u 2350–2150 eKr). Sellest perioodist on Asari/Asalluḫi kohta lisaks üksikutele teofoorsetele isikunimedele säilinud vaid kaks loitsuteksti. Ühes neist on jumala kohta tõenäoliselt esimest korda kasutusel nimi Asalluḫi. Kuna teises sama ajastu loitsus on sarnane roll omistatud Asarile, võib kindlalt väita, et kaks nime on kasutusel ühe ja sama jumaliku kontseptsiooni kohta. Kummagi nimevormi tähendus ei ole kindlalt teada. Nime Asar võiks sumeri keele baasil tähendada „kiiret seemet“ või „vett/seemet, mis viljastab põllulappe“. Võib arvata, et elemendid lú-ḫi olid kõigepealt kasutusel Asari epiteedina, mis on seotud viimase tegevusega loitsudetekstides, kus Asar/Asalluḫi valmistab mitmesugustest koostisosadest ette (ravimi)segusid terapeutiliseks ja rituaalseks tarvitamiseks. Nii saab elemente lú-ḫi tõlkida kui „seda, kes segab; segajat“. Teine võimalus on elemente lú-ḫi umbkaudu tõlkida: „see, keda iseloomustab küllus/rohkus“.
Kolmas peatükk tegeleb Lagaši riigi II dünastia (22. sajandi teine pool eKr) ajast pärinevate allikatega. Ka sellest perioodist on säilinud vaid kaks teksti – mõlemas esineb nimekuju Asar. Kuningas Gudea templihümnis (eesti k Annus, Soosaar 2002) osaleb Asar koos nelja teise jumalusega Eninnu templis tehtavates rituaalsetes ettevalmistustes Lagaši peajumala Ningirsu saabumiseks. Asari nime kohtab ka ühes Ĝirsu linnast pärinevas ohvrinimekirjas.
Neljas peatükk tegeleb Uri III dünastia ajastust (u 2112–2004 eKr) pärinevate allikatega, milliseid on juba arvukamalt, eelkõige administratiivdokumentide ning loitsudega. Lisaks on templihümnide tsüklis Asalluḫile pühendatud 12-realine hümn, milles teda on peamiselt kirjeldatud kui noort ja agressiivset sõjajumalat. Hümnis on jumala kohta kasutusel ka nimekuju Asaralimnuna, mida võib tõlkida: „Asar, printslik piison“ või „Asar, printsi (e jumal Enki) piison“. Ka selle nimekuju taga ei ole praegu kättesaadava allikmaterjali põhjal võimalik tuvastada eraldiseisva algupäraga jumalat, sest tekstides esineb nimi sarnastes kontekstides kui nimekujud Asar ja Asalluḫi. Nii tuleb eespool püstitatud uurimisküsimusele, kas nimekujud Asar/Asalluḫi/Asaralimnuna tähistasid algselt eraldiseisvaid jumalusi, vastata eitavalt. Uri III dünastia ajastust pärineb ka mitmeid administratiivdokumente, milles jumal Asarit/Asalluḫit on mainitud. Nende alusel võib väita, et Uri III dünastia ajal oli Asari/Asalluḫi kohta käibel mitu traditsiooni. Neist ühe põhjal oli Asar/Asalluḫi Enki ja jumalanna Damgalnuna poeg, teise traditsiooni järgi aga Eridu naabruses asuva Ku’ara linna üks olulisemaid jumalusi koos jumalanna Ninsuniga.
Töö viimane, viies peatükk tegeleb Vana-Babüloonia perioodiga (u 2000–1600 eKr). Antud perioodist pärineb töös käsitletud ajastute võrdluses enim allikaid, seetõttu on tegu dissertatsiooni kõige mahukama peatükiga. Vana-Babüloonia perioodil esineb jumal Asar/Asalluḫi eriilmelistes allikates nagu mitmesugused jumalate nimistud ja leksikaalsed nimekirjad, administratiivdokumendid, kirjanduslikud tekstid (hümnid, palved, müüdid, üks nutulaul), säilinud on ka ainuke Asarit/Asalluḫit mainiv kuninglik raidkiri, kolm kirja ja arvukalt loitse.
Vana-Babüloonia loitsudes on Asarile/Asalluḫile omistatud mitmeid uusi rolle. Nii tegeleb Asar/Asalluḫi nn pühitsusloitsudes rituaalsete tarvikute ja substantside pühitsemisega, mis valmistab ette nende kasutamist terapeutilistes ja apotropailistes rituaalides. Tema nimi esineb ka nn preesterliku legitimatsiooni vormelites, mille järgi inimesest preester legitimeerib end kui jumalate esindajat. Asar/Asalluḫi on ka üks paljudest jumalustest, kes astub üles nn jumaliku legitimatsiooni vormelites, milles loitsupreester kinnitab, et tema loits ei kuulu mitte talle, vaid jumalatele, keda ta loetleb.
Järeldused
Doktoritöö kokkuvõttes on välja toodud lõppjäreldused, mis rõhutavad jumal Asari/Asalluḫi peamisi tunnusjooni, nii nagu need käsitletud perioodidel ilmnevad. Ühe olulise järeldusena on välja toodud, et jumal Asari/Asalluḫi üks peamisi karakteristikuid oli tema seotus vee kui raviva ja puhastava mateeriaga. Kui Vana-Babüloonia pühitsusloitsudes on kirjeldatud, kuidas Asar/Asalluḫi kasutab vett kui rituaalselt puhastavat substantsi, siis vee kui raviomadustega aine kasutuse kohta on tõendeid juba ühest varadünastilise ajastu loitsust, mille järgi Enki instrueerib Asarit pakkuma Tigrise ja Eufrati jõgede vett joomiseks patsiendile, keda oli salvanud madu. Lisaks veele on Asalluḫi loitsudes tihti seotud ka muude rituaalset väge omavate vedelikega nagu piimatooted ja õlu. Kuigi kindlaid andmeid selle kohta on vähem, võib leida tõendust ka Asalluḫi seotuse kohta vihmavee ja tormidega, nii viimaste viljastavates kui ka destruktiivsetes ilmnemisvormides.
Seotus veega on üks paljudest tunnusjoontest, mis ühendab Asarit/Asalluḫit tema isa Enkiga. Lähedus tuleb esile nii mõlema jumala epiteetides kui ka rollides, mida neile mitmesugustes allikates omistati. Enamiku ühiste tunnusjoonte kohta võib arvata, et algselt oli tegu Enki karakteristikutega, sest ta oli kahest jumalast prominentsem, ja et ta „pärandas“ need hiljem pojale. Ühe Asari/Asalluḫi tunnusjoone kohta, mis on talle omistatud nn efektiivsusvormelites, võib praegu olemasolevate andmete valguses siiski väita, et tegemist oli algselt Asalluḫi rolliga, mille Enki hiljem pojalt üle võttis.
Üks Asari/Asalluḫi põhirolle loitsutekstides ning tõenäoliselt ka ainuke funktsioon, mida ta Enkiga ei jaganud, tuleb esile nn „jumalikes dialoogides“. Jumalikud dialoogid kujutavad endast Asari/Asalluḫi ja Enki kahekõnet, mis oli Mesopotaamia loitsudes laialt kasutust leidnud motiiv. Selle motiivi järgi märkas Asar/Asalluḫi kõigepealt mingit inimeste sfääris esinevat probleemi (nt deemonite või loomade rünnakud, haigused, raskused sünnitusel, põllukahjurid jpm), millest ta Enkile teatama ruttas. Pärast vormellikku dialoogi isa ja poja vahel andis Enki pojale toimimisjuhised, mis koosnesid peamiselt mitmesugustest maagilistest manipulatsioonidest, mida rakendades pidi Asar/Asalluḫi probleemi lahendama. Selle skeemi põhjal võib Asarit/Asalluḫit iseloomustada kui oma isa Enki laiendust inimsfääri, kellel jumaliku dialoogi motiivis ilmnenud vahendajarolli kõrval ei olnud muid Enki omadest selgelt eristuvaid tunnusjooni.i Nii võib väita, et Asari/Asalluḫi näol on tegemist jumalaga, kes on võimeline ületama inimliku ja jumaliku sfääri piiri. Siiski tuleb eespool püstitatud uurimisküsimusele, kas allikates on tõendusmaterjali jumal Asari/Asalluḫi selliste tunnusjoonte kohta, mis ei kattu jumal Enki tunnusjoontega, vastata jaatavalt. Puuduvad andmed, et Enkile oleks vaatluse all olevatel perioodidel omistatud poja roll jumalikes dialoogides.
Asari/Asalluḫi vahendajaroll tuleb esile ka mitmes muus Vana-Babüloonia ajastust pärinevas tekstis. Nii on nt jumal Enkile adresseeritud palvekirjas palutud Asalluḫit ja tema ema Damgalnunat, et need oleksid kirjasaatja eestkostjateks Enki palge ees, ning Ḫammurabi ajast pärinevas palvetekstis toimib Asalluḫi vahendajana kuninga ning jumalate koosoleku vahel.
Piiride ületamise võime ilmneb ka Asari/Asalluḫi suhetes inimesest loitsupreestriga. Vana-Babüloonia loitsudes, eriti jumalikes dialoogides ning presteerliku legitimatsiooni vormelites esineb mitmeid viiteid selle kohta, et loitsupreestrile on omistatud Asalluḫi identiteet. Siiski on identiteedi ülekandumist kirjeldatud ebamääraselt ja mitme tekstikohta suhtes pole täit kindlust, kas mõeldud on parajasti jumalat või inimesest loitsupreestrit. Võib kahtlustada, et sellised hämaravõitu väljendused on esitatud taotluslikult eesmärgiga hägustada piiri rituaali jumalatest ja inimestest osatäitjate ning vastavate sfääride vahel. Ebamäärase väljenduslaadi võis tingida asjaolu, et ühelt poolt ei saanud loitsupreestrit kujutada kui „päris“ jumalat ning teisalt ei oleks piisanud, kui kujutada preestrit inimesena, sest tulemuslikuks rituaaltegevuseks oli tarvilik jumaliku väe kohalolu, mis rituaalseid toiminguid legitimeeriks. Nii oli lahenduseks jätta mõlemad võimalused avatuks ning rituaali teostajate identiteet ebaselgeks.
Asari/Asalluḫi lähedus inimestele ilmutab end tekstides veel ühel viisil, nimelt tema heatahtlikkuse kaudu inimeste suhtes. Seda omadust on teaduskirjanduses ka tihti rõhutatud kui Asari/Asalluḫi jumaliku karakteri üht olulisemat tunnusjoont. Arvukates loitsutekstides on Asarit/Asalluḫit tõepoolest kujutatud kui inimeste abistajat hädas. Mõne muud tüüpi teksti puhul võib siiski kahtlustada, et talle omistati vahel ka karakteristikuid, mis ei olnud alati sedavõrd heatahtlikud. Selgeim tõestus avaldub ühes Vana-Babüloonia ajastust pärinevas kirjas, mis kujutab Asarit kui katku põhjustajat. Seega peab uurimisküsimusele, kas kasutatud allikates esineb tõendusmaterjali selle kohta, et Asar/Asalluḫi on inimeste suhtes vaenulikult meelestatud, andma jaatava vastuse.
Kuna mütoloogiline kirjeldav materjal Asari/Asalluḫi kohta on kasin, tuleb tema rolli tihti piiritleda suhete kaudu teiste jumalustega. Üks nn „suurte jumalatest“, kellega Asalluḫi jagas mitut joont, oli päikesejumal Utu. Nii on ühes Uri III dünastia ajastust pärinevas loitsus Asalluḫit võrreldud tõusva päikesega. Asalluḫile pühendatud Vana-Babüloonia hümnis on talle omistatud ka mõningad päikesejumala kui taevase kohtuvõimu kandja epiteedid. Kahe jumala seosed avalduvad kõige selgemini Vana-Babüloonia loitsudes esinevas mütoloogilises motiivis, mille järgi Asalluḫi ja Utu tegutsevad koos patsiendi tervenemise huvides. Kuigi mõningate allikate põhjal näib, et Utule ja Asalluḫile on viidatud kui isale ja pojale, ei ole see suhe kahe jumala vahel siiski selgesõnalist väljendust leidnud. Ühes hümnis on Asalluḫile omistatud ka mõningaid päikesejumala kohtuvõimuga seotud epiteete.
Asalluḫi ja Mesopotaamia panteoni hilisema peajumala Marduki vaheline järkjärguline lähenemine on täheldatav mõnede allikate põhjal, kuid kahe jumala samastumisprotsessi ei ole praegu kättesaadavate andmete põhjal võimalik detailsemalt kirjeldada. Lisaks eelmainitutele on Asaril/Asalluḫil dokumenteeritud seoseid ka ilmastikujumal Iškuri, sõjajumal Ninurta (Ninurta kohta vt Annus 2002) jt jumalustega.
Kokkuvõtteks
Nagu uurimusest ilmnes, on nimede Asar ja Asalluḫi taga peidus terve rida jumalikke manifestatsioone. Olulisemad nende hulgast on Asar/Asalluḫi kui maagiliste rituaalide teostaja, ilmastikujumal ja taevane saadik. Kuigi nende manifestatsioonide üksikasjad jäävad tihti kaasaegse uurija eest varjatuks, võimaldavad eelkõige suhted teiste jumalatega sissevaadet jumaluse eripalgelistesse tunnusjoontesse. Religiooniloolises plaanis viitavad uurimistulemused asjaolule, et muistse Mesopotaamia teoloogide jaoks ei tähistanud jumaluste nimed (nt Asar või Asalluḫi) mitte alati selgelt piiritletud jumalikke manifestatsioone. Nii võis vastavalt vajadusele ja üsna kergekäeliselt lisada ühe „nimesildi“ taga seisvale jumalikule kontseptsioonile omadusi juurde või – nt kontseptsiooni tähtsuse kahanedes – ka ära võtta ning teiste nimede taha varjuvatele jumalatele üle kanda. Sellest tulenevalt ei tasu varajase Mesopotaamia panteoni jumaluste omadusi kindlaks määrates otsida ainuõigeid lahendusi (nagu teaduskirjanduses mõnikord kiputakse tegema), vaid tuleks pidevalt arvestada mitme võrdselt võimaliku ja „õige“ lahenduskäiguga.
Andreas Johandi (1983), PhD, on Tartu Ülikooli usuteaduskonna Lähis-Ida usundiloo nooremteadur.
Foto: UTTV ekraanitõmmis
