Uudised ja oikumeenia

Euroopa – see on meie tulevik. Abimaterjal Euroopa Liidu valimisteks aastal 2019

Koostatud Euroopa Kirikute Konverentsi ja Euroopa Kirikute Rändekomisjoni poolt. Vt originaalkujunduses brošüüri siit.

Euroopa Kirikute Konverents ühendab umbes 120 anglikaani, õigeusu, protestantlikku ja vanakatoliku kirikut kõigist Euroopa maadest ning 40 assotsieerunud organisatsiooni. EELK on asutajaliige (1959); assotsieerunud liikmeks on alates 2003. aastast Eesti Kirikute Nõukogu. – Toim.

Euroopa Kirikute Rändekomisjon on oikumeeniline agentuur, mis tegeleb integratsiooni, asüüli ja põgenike problemaatikaga ning astub vastu rassismile ja diskrimineerimisele Euroopas. Liikmed on anglikaani, õigeusu ja protestantlikud kirikud ning kirikute oikumeenilised ühendused, aga ka kirikutega seotud ühingud 18 Euroopa riigis. Euroopa Kirikute Rändekomisjon teeb koostööd Euroopa Kirikute Konverentsi ja Kirikute Maailmanõukoguga. – Toim.

***

Järgmised Europarlamendi valimised toimuvad 23.-26. mail 2019. Euroopa Liidu kodanikud valivad otsevalimiste teel Euroopa Parlamendi liikmed, kes hakkavad oma viieaastase ametiaja vältel – ja üle selle – kujundama Euroopa Liidu elu.

Demokraatlikes protsessides osaledes näitame me üles lootust paremale Euroopale ja paremale tulevikule. Euroopa Liit on pühendunud õigluse, rahu, solidaarsuse ja inimväärikuse eest seismisele. Kirikud jagavad neid väärtusi ning usuvad, et meie elu majanduslikud, sotsiaalsed, vaimulikud ja ökoloogilised aspektid on üksteisega seotud ning neid ei saa käsitleda isoleeritult. Jagatud mured ühendavad meie elusid igasuguste piirangute ja piiride üleselt. Ülemaailmne ökoloogiline kriis, majandusraskused ja töötus, põgenike saabumine ning kasvav natsionalism kujundavad täna dramaatiliselt ümber elu Euroopas.

Sisseränne ja asüül, kliimamuutus ja jätkusuutlik areng, Euroopa sotsiaalne mudel ja töömaastik, majanduspoliitiline areng, inimõigused ja usuvabadus ning Euroopa roll maailmas kuuluvad tänapäeval Euroopa kirikute põletavamate probleemide hulka. Selle brošüüri abil loodame me pakkuda oma liikmeskirikutele ja laiemale valijaskonnale mõtteainet ning innustada neid aktiivsele osavõtule valimistest.


Euroopa Liit: ühine väärtusruum

Inimväärikus, õiglus, vabadus, rahu ja lepitus, sallivus ja solidaarsus on Euroopa tegevuskava kesksed alusväärtused. Kirikud kohustuvad seisma parema Euroopa eest ja toetama Euroopa tegevuskava, edendamaks ühiseid väärtusi ja kõigi heakäekäiku. Me tahame ehitada sildu, ületada ajaloolisi lõhesid ja suurendada vastutustunnet maailma eest. Konflikti korral oleme me kutsutud tegutsema lepituse edendajatena ja võitlema rõhumise vastu.

Charta oecumenica: „Oma kristliku usu tõttu seisame me humaanse ja sotsiaalse Euroopa eest, kus kehtivad inimõigused ning rahu, õigluse, vabaduse, sallivuse, osalemise ja solidaarsuse põhiväärtused.“

Euroopa Kirikute Konverents ja Euroopa [roomakatoliku] Piiskopide Konverentsi Nõukogu (CCEE) avaldasid 2001. a. Charta oecumenicas [ee kogumikus Documenta Eucumenica, koost. P. Kaldur, I. Kurg jt, Tallinn: EELK UI, 2006, lk 149-157 – Toim.] ühiselt ja julgelt oma toetust Euroopa ühtsuse suurendamisele. Me vastame jätkuvalt sellele üleskutsele, töötades koos oma liikmete ja partneritega meile ühiselt kordaminevate teemade kallal, nagu näiteks dialoog Euroopa Liiduga.

Euroopa Kirikute Konverents ja Euroopa Kirikute Rändekomisjon püüdlevad sellise Euroopa poole, kus inimesed kohtuvad üksteisega ja respekteerivad üksteist. Meie kristlik enesemõistmine seab õigluse, rahu, solidaarsuse ja inimväärikuse meie tegevuse keskmesse. Ühekoos tahame me luua turvalist, sotsiaalselt õiglast ja avatud Euroopat. Me loodame, et sama eesmärki jagavad ka need, kes kujundavad Euroopa tulevikku.


Euroopa Parlamendist

Euroopa Parlament on esindus- ja osalusdemokraatia võtmeinstrument Euroopa Liidus. Euroopa Parlamendi liikmete valimise kaudu saab kuuldavaks valijate hääl, kes võtavad selle läbi osa Euroopa Liidu juhtimisest ja selle avalikust järelevalvest. Parlament mängib Euroopa Liidu elus olulist rolli. Tal on seadusandlik jõud ja eelarve koostamise õigus ning ta korraldab demokraatlikku ja poliitilist järelevalvet Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu institutsioonide üle.

Selleks, et aidata Euroopa kodanikel valimistel kaasa lüüa ja tõsta valimisaktiivsust eelseisvatel valimistel, on Euroopa Parlament töötanud välja platvormi 24 keeles. Rohkem infot leiate te aadressilt https://www.seekordlahenvalima.eu/.

Kohad Euroopa Parlamendis jaotatakse proportsionaalselt, vastavalt liikmesriigi elanikkonna suurusele ning nende arv varieerub kuuest 96-ni. Kuigi valimistel kandideeritakse enamasti kohalike poliitiliste parteide esindajatena, otsustab enamus valituks osutunud saadikuid osaleda parlamendis riikideülestes gruppides koos teiste sarnaseid vaateid jagavate saadikutega. Lisainformatsiooni parlamendi kohta leiab siit: http://www.europarl.europa.eu/portal/ee


Mis on meile oluline

Kirikutel, nagu individuaalsetel kristlastelgi, on vaated, mille esindamine poliitiliste otsuste kujundajate ja poliitikute poolt on neile oluline. Vastavalt Lissaboni lepingule (artikkel 17) hoiab Euroopa Liit koos Euroopa Parlamendiga alal avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi kirikute ja religioossete kogukondadega, tunnustades nende erilist panust. Kirikute jaoks olulised küsimused on ajendatud inimväärikuse austamisest, vabadusest ja õiglusest ning austusele, rahule, jagamisele ja koostööle pühendumisest.


Euroopa Liidu tulevik

Euroopa Liit on oma algusest peale rajatud jagatud väärtuste kogukonnana. Seda visiooni on edasi arendatud Euroopa Liidu toimimise lepingu esimestes artiklites. Ühiste väärtuste ideaal on aga viimasel ajal sattunud kasvava surve alla. Populismi ja poliitilise ekstremismi oht on saavutanud pretsedenditu taseme Euroopa Liidu senise ajalooga võrreldes. Vaatamata sellele on Liidu pidevaks ülesandeks mitte taganeda võetud vastutusest säilitada jagatud väärtuste elushoidmise ideaali.

Kuidas tugevdab Euroopa jagatud väärtuste ideaali, võttes arvesse ühe liikmesriigi otsust liidust lahkuda?

Kuidas tugevdab EL töötamist ühise heakäekäigu hüvanguks?

Kuidas kavatseb EL vastata kasvava populismi ja poliitilise ekstremismi väljakutsetele?


Migratsioon, põgenikud ja asüül

Migratsioon mängib tänapäeval meie kontinendi elus olulist rolli. Euroopa kodanikud kolivad elama teistesse Euroopa riikidesse ja rändavad ringi mööda erinevaid Euroopa riike, samas kui mujalt pärit migrandid ja põgenikud saabuvad siia, et ehitada üles uut elu Euroopa kodus. Kuigi sellega on seotud mitmed väljakutsed, panustavad ka sisserännanud Euroopa majanduslikku heaolusse ja rikastavad Euroopa juba praegu eripalgelisi ühiskondi.

Kuidas kavatseb EL näidata üles külalislahkust nende vastu, kes vajavad abi, toetust ja kaitset?

Kuidas kavatseb EL leida tee näha migratsioonis võimalust ja muuhulgas ka lahendust vananeva elanikkonna ja tööturu lünkadega seotud väljakutsetele?

Kuidas toetab EL solidaarsust migratsiooniga seotud küsimustes?


Kliimamuutus ja jätkusuutlik areng

Hiljutise majanduskriisi, pideva majandusliku ebavõrdsuse ja ebaõiglusega seotud väljakutsed on küsimused, mis puudutavad kõiki eurooplasi. Kristlik usk kutsub meid üles radikaalsel moel vastanduma tarbimise ja tootmise mustritele. Need mustrid viivad kasvava nõudluseni looduslike ja inimressursside järele ning tõstatavad küsimuse: „Mis on piisav meie eluks?“ Kliimamuutuse leevendamiseks peame me muutma viisi, kuidas me elame üksikisikute ja kogukondadena.

Kuidas kavatseb EL vähendada kasvuhoonegaase, täitmaks Pariisi kliimamuutuse lepingut?

Kuidas austab EL Euroopa vastutust kliimamuutuse kõige haavatavamate ohvrite suhtes?

Kuidas toetab EL jätkusuutliku arengu eesmärkide rakendamist, intensiivistab uueneva energia tootmist ning toetab jätkusuutliku tootmise ja tarbimise majandust?


Euroopa sotsiaalmudel ja tööelu tulevik

Kirikud seisavad selle eest, et õiglaste töötingimuste, sotsiaalse kaitse ja kaasamise kaudu seataks tööelu ja tööhõive keskmesse inimesed. Töö ei ole seotud mitte üksnes materiaalse heaoluga, vaid see on ka edenemise, ühiskonna teenimise ja loodu eest hoolitsemise võimalus. Töö koos koduste tööde ja vabatahtliku tegevusega peaks inimesi jõustama ühiskonnas oma soovide ja võimete parima kasutamise kaudu osalema.

Kuidas kavatseb EL rakendada Sotsiaalsete õiguste euroopa sammast ja tagada selle, et kõik kodanikud saaks sellest osa?

Kuidas kavatseb EL tegeleda sotsiaalse ebaõigluse küsimustega ning edendada liikmesriikide sisest ja vahelist pariteeti?

Kuidas kavatseb EL kaitsta isiklikku ja perega veedetud aega digitaliseerimise ja kasvavalt paindliku tööajaga seotud nõudmiste eest?


Euroopa majanduse juhtimine

Euroopa Liit püüab tõsta oma kodanike elukvaliteeti. Kirikud tunnevad üha enam muret selle pärast, kuidas on omavahel seotud meie planeedi majanduse areng ja majanduslikud piirangud. Efektiivne majanduse juhtimine peab töötama sellest perspektiivist lähtudes ning liikuma alati sellise Euroopa Liidu poole, mis hoolib keskkonnast, mis hoiab meid alal ja teeb kõik asjad võimalikuks.

Kuidas kavatseb EL astuda samme sellise majanduse suunas, mis asetaks tasakaalu jõukuse ning sotsiaalsed ja ökoloogilised aspektid?

Kuidas kavatseb EL parandada üleüldist majanduse läbipaistvust ning panganduse ja finantssektori ausust?

Kuidas kavatseb EL edendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamist paralleelselt majanduskasvuga?


Euroopa maailmas

Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja. Majandusabi üksinda ei kõrvalda aga üleilmset vaesust ega lahenda kriise, mis seda suurendavad.

Kuidas kavatseb EL parendada arenguabi andmise põhimõtete efektiivsust ja koordineerimist?

Kuidas kavatseb EL vastata kõige haavatavamate vajadustele tema enda liikmesriikides, edendada jätkusuutlikku toidu tootmist ning saavutada jätkusuutliku arengu eesmärke?


Võrdsem ja kaasavam Euroopa

Euroopa Kirikute Konverentsi liikmeskirikud seisavad kõige kõrgemal tasemel hea inimõiguste edendamise ja kaitsmise eest kogu Euroopas ja väljaspool selle piire. Me pöörame tähelepanu tervele reale küsimustele, mis hõlmavad usuvabadust, diskrimineerimise vastast seadusandlust ning koolitamiseks ja inimõiguste alase hariduse andmiseks vajalike ressursside arendamist.

Kuidas te tagate, et EL edendab ja tunnustab inimõigusi ja usuvabadust?

Kuidas te panustate diskrimineerimise vastasesse võitlusse, iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste harta[1] tähenduses?

Kuidas te tagate, et EL tunnustaks sugude vahelist võrdsust?


Mida saad teha sina?

Me kutsume igaühte üles osalema lähenevatel Euroopa Liidu valimistel ja osalema Euroopa tegevuskava arendamisel. Siin on mõned soovitused selleks, kuidas SINA saad protsessist osa võtta.

  • Hääleta rahu, õigluse, inimväärikuse ja jätkusuutlikkuse eest ja innusta ka teisi, eriti noori, valimistel osalema.
  • Uurige, millised on valimisvõimalused teie maal.
  • Jälgige kandidaate ja parteisid sotsiaalmeedias ja astuge nendega kontakti.
  • Informeerige end oma kiriku seisukohtadest olulisemates küsimustes. Toetage diskussioone ja üritusi, mis teie oma kirikus aset leiavad.
  • Püüdke enne valimisi tutvuda kandidaatide ja nende parteidega.
  • Informeerige kandidaate oma muredest ja küsimustest. Soovi korral võite kasutada ka siin avaldatud mõtteid ja küsimusi.
  • Osalege oma piirkonna kohalikes debattides.
  • Aidake kaasa sisuka debati läbiviimisele. Kontrollige fakte ja viljelege tasakaalustatud keelekasutust, eriti sotsiaalmeedias, kus informatsioon levib kiiresti.

Võta meiega ühendust

Euroopa Kirikute Konverents

Brüssel
Rue Joseph II, 174
BE-1000 Brussels
+32 2230 17 32
cec@cec-kek.be
www.ceceurope.org
www.facebook.com/ceceurope
twitter@ceceurope

Strasbourg
8, rue du Fosse des Treize
FR-67000 Strasbourg
+33 38815 27 60
cec-strasbourg@cec-kek.be

Euroopa Kirikute Rändekomisjon

Brüssel
Rue Joseph II, 174
BE-1000 Brussels
+32 2231 1413
info@ccme.be
www.ccme.eu
www.facebook.com/CCME-Churches-Commission-for-Migrants-in-Europe
354517817908638
www.ceceurope.org/euelections


[1] Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21 ütleb, et „igasugune diskrimineerimine, olgu see siis soo, rassi, nahavärvuse, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, geneetiliste eripärade, keele, religiooni või usu, poliitilise või muu arvamuse, rahvusvähemuse liikmeks olemise, varanduse, sünni, puude, ea või seksuaalse orientatsiooni alusel on keelatud.“

Tõlkinud Anne Burghardt.

Vt ka
– Euroopa Kirikute Konverents: Euroopa päev: Euroopa tulevikku kujundavad ühised väärtused (K&T nr 387/ 10.5.2019);
– Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas nõukogu avaldus: Euroopa valimised – viis kujundada ühtsust mitmekesisuses (K&T nr 386/ 5.5.2019);
Kiriku tegevus ja 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised (K&T nr 383/ 12.4.2019);
– Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas täiskogu rahusõnum: ÜHESKOOS EUROOPA POOLT. 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust: ühine meenutamine tuleviku pärast (K&T nr 361/ 9.11.2018; esmailmumine: Eesti Kirik, 07.11.2018);
– Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas täiskogu avaldus: Vabad tuleviku jaoks – vastutus Euroopa eest (Eesti Kirik, 24.10.2012).


Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English