Sabatipäeva hommikul solvas üks frustreerunud mees tänaval rängalt juudi kogukonna rabi Šmuel Koti. See puudutab meid teravalt, sest teame ja mäletame hästi, milleni võivad viia sõnad ühe rahvuse või usutunnistuse vastu. Sellisteks sõnadeks ei ole meie kaasaegses Eestis mitte mingisugust õigustust. Mitte kõige vähematki. Peame vahejuhtumit äärmiselt kahetsusväärseks ning avaldame toetust rabi Kotile ja Eesti juudi kogukonnale.
Juhtum tuletas meelde, et Eestis on seltskondi, mis kasutavad inimestele ja ühiskonnale üliohtlikke loosungeid ning et neid ei hoita ka vaka all. See ei ole esimene kord, kus usuliste, rahvuslike ja teiste vähemuste aadressil on kasutatud vägivaldset retoorikat. Kutsume kõiki Eesti elanikke üles mõistma, et sõna jõud on suur ning et sõnast teoni on vaid väike samm. Mõistame hukka igasuguse verbaalse ja füüsilise vägivalla. Soovime, et igast Eesti elanikust peetaks lugu kui kaaskodanikust ja ligimesest. Loodame südamest, et Eestisse ei ehitataks müüre – ei piirile ega üksteise vahele.
Meist igaühel on võimalik öelda: „Ei!“ Kui meil kõigil on võimalus ja kohustus takistada purjus inimesel istumast autorooli, siis on meil samasugune võimalus ja kohustus takistada sõpradel, sugulastel või tuttavatel kasutamast inimvaenulikke loosungeid. Mitte keegi meist ei ole vaba vastutusest kaaskodanike ees.
Usuteaduskonna töötajatena tunnistame Eesti mitmekesist usulist ja rahvuslikku kooslust ning jätkame tööd, mida oleme ikka teinud: harime Eesti inimesi, noori ja vanu, et nad mõistaksid ja tunnustaksid meie tõelist rikkust: üksteist.
18. märtsil 2019
