ISSN 2228-1975

Mõistusega võtmine

Dogmaatik: Kõike ei saa mõistusega võtta!

Loogik: Aga mida sa pead silmas mõistusega mittevõtmise all?

Dogmaatik: Seda, et kõigi tõdedeni ei jõua mõistuse abil.

Loogik: Aga tänapäeval arvavadki vaid vähesed inimesed, et kõigi tõdedeni jõuab puhta mõistuse abil, ilma meeleandmete abita.

Dogmaatik: Kuidas siis sina mõistad mõistusega mittevõtmist?

Loogik: Kõigepealt vaatleme seda, mida saab mõistusega võtta. Kui midagi saab mõistusega võtta, siis selle kohta käiv informatsioon muutub iseenda vastandiks siis, kui me teeme mõtlemisvea.

Dogmaatik: Ja mis tuleneb sellest mõistusega mittevõtmise kohta?

Loogik: Et informatsioon selle kohta, mida ei saa mõistusega võtta, muutub vältimatult iseenda vastandiks. Tegelikult oleks sellest kõige parem eemale hoida.

Dogmaatik: Sa siis arvad, et ilmutus ei saa olla kõrgemal mõistusest?

Loogik: Kuidas sa seda kõrgemal asumist mõistad?

Dogmaatik: Ahjaa, meie arusaamad mõistusest on teisenenud. Ütleme nii, kui keegi ütleks, et mõistus on meeltest kõrgemal, siis ta arvaks, et meelte andmeid pole tegelikult teadmiste saamiseks vaja.

Loogik: Kui keegi ütleb, et ilmutus pole mõistusest kõrgemal, siis ta peab tänapäeval silmas seda, et ilmutus on nagu meeled, mille andmed on materjal järelduste tegemiseks ja teooriate loomiseks?

Dogmaatik: Just.

Loogik: Ma ei saa ilmutuse kohta midagi öelda, sest ma ei ole kindel, et midagi sellist on olemas. Aga üks mu sõber rääkis mulle, et väljend „usun, sest see on absurdne“ ei pärine Piiblist.

Dogmaatik: See väljend küll ei pärine, aga Piiblis räägitakse tarkade tarkuse hävitamisest.

Loogik: Ometi tähendaks ilmutuse igasugusest mõistusest kõrgemale seadmine seda, et on üks kõrgem jumal, kes oma tarkuse jumalale ilmutab, see kõrgem jumal aga on saanud oma tarkuse veel kõrgemalt jumalalt ja nii lõputult.

Dogmaatik: Sa arvad, et kristlastel ei õnnestu lepitada vaadet, et inimmõistus on piiratud, vaatega, et siiski on kõige kõrgem teadmiste allikas mõistus, sest jumala tarkus pärineb tema mõistusest?

Loogik: Võibolla oleks lahenduseks see, kui kristlane pimesi uskumise asemel peaks ennast otsekui koolilapseks, kes teab, et õpetaja on temast targem ja pühenduks jumalalt õppimisele.

Dogmaatik: Aga kui jumala mõistus on lõputu, siis kestaks see õppimine ju terve igaviku.

Loogik: Ausalt öeldes kõlab terve igaviku vältel õppimine mulle suurepärase võimalusena. Seda kuulutav religioon oleks üsna ahvatlev.

 

Karmo Talts (1979) on literaat.

Soovitatud:

Esiletõstetud lood
Mare Palgi

Üksindusest

Piiblis ei esine kordagi sõna „üksindus“ või „üksildus“. Sellest hoolimata võib öelda, et küllap sündis üksindus siia maailma juba siis, kui Jumal ajas Aadama ja

Read More »

Inimeseksolemise raske koorem

„Ja mida väiksem on seesmine lootus abile, seda suurem tundub teadmatus kannatuse põhjusest“ (Trk 17:12). Kannatustega seonduv tundub vahel olema tabu-teema, mis on liiga püha,

Read More »
Arvamused
Toomas Jürgenstein

Usundiõpetus ja kirik

Päevast-päeva koolis usundiõpetusega tegeledes olen ikka aeg-ajalt püüdnud sõnastada oma õpetatava aine aluseks olevaid põhimõtteid ning mõelda, missugune on selle õppeaine suhe kirikuga. Näiteks, kas

Read More »
English