Artiklid

Tallinna Toomkooli taasasutamine XXI sajandil, 2. osa

Tallinna Toomkooli taasasutamine

Vaevalt kaks kuud pärast Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) direktor Kersti Nigeseni kontaktivõttu Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma ja peapiiskop Andres Põderiga oli astutud väga konkreetseid samme kristliku kooliga alustamiseks. Nii EELK Konsistoorium kui Toomkogudus olid langetanud põhimõttelised otsused kooli avamiseks. Juuni lõpuks olid tehtud kõik olulisemad otsused ja lahendatud peamised ja ka praktilised küsimused, mis olid vajalikud Toomkooli klasside õppetööga alustamiseks 1. septembrist 2011. aastal. Edasi oli vaja hakata tegema ettevalmistusi Tallinna Toomkooli ametlikuks taastamiseks ja koolitusloa taotlemiseks alates 2012. aasta 1. septembrist. Et edasisi plaane ja tulevase kooli kontseptsiooni koostamise küsimust arutada, kohtusid 27. juunil 2011. aastal Usuteaduse Instituudi ruumides Ove Sander, Egle ja Urmas Viilma ning avatava klassi lapsevanem Peep Mühls. Leiti, et konsistoorium peab kokku kutsuma vastava töörühma (Pikkur 2011). EELK Konsistoorium nimetas oma 5. juuli istungil 2011. aastal Toomkooli asutamise ettevalmistamiseks komisjoni, kuhu kuulusid esindajad Konsistooriumist, VHK-st, Toomkogudusest ja alustava kooli lapsevanemate seast. Arvestades Toomkooli baltisaksa pärandiga kaasati EELK Saksa Lunastaja koguduse esindaja. Komisjon alustas tööd koosseisus: Andres Põder, Urmas Viilma, Ove Sander, Kersti Nigesen, Kristel Üksküla, Egle Viilma, Indrek Treufeldt, Peep Mühls, Matthias Burghardt ja Erkki Truve. Komisjonile anti volitus kaasata vajadusel eksperte ja asjatundjaid koos õigusega neid komisjoni liikmeteks koopteerida. Otsuses fikseeriti, et komisjon lõpetab oma töö Toomkooli juriidilise asutamise hetkest või Konsistooriumi otsusel.[1]

 

Tallinna Toomkooli taasasutamisleping

EELK Konsistooriumi istungil 7. juunil 2011 kiitis kirikuvalitsus heaks lepingu eelnõu luterliku kooli rajamiseks. Lepingu osapoolteks kinnitati EELK Konsistoorium, Toomkogudus, VHK ja MTÜ Miikaeli Ühendus.[2]

Lepingu eesmärgiks võeti osapoolte koostöös vajalike ettevalmistuste tegemine EELK-le ja Toomkogudusele kuuluva Tallinna Toomkooli taasavamiseks. Lepingu üldsätetes oli sõnastud järgmised kümme kokkulepet:

  1. Iseseisva Tallinna Toomkooli taasavamise ettevalmistamiseks moodustab EELK konsistoorium osapoolte esindajatest töörühma, kes töötab välja Tallinna Toomkooli pedagoogilise kontseptsiooni ja arengukava.
  2. Kuni iseseisva Tallinna Toomkooli taasavamiseni tegutsevad Toomkooli klassid Püha Miikaeli Kooli klassidena.
  3. Esimene Püha Miikaeli Kooli Toomkooli klass alustab õppetööd 1. septembril 2011.
  4. Iseseisva Tallinna Toomkooli asutamiseni koordineerib Toomkooli klasside tööd VHK consilium, kes on Toomkooli klasse puudutavates küsimustes aruandekohuslane EELK konsistooriumi ja Toomkoguduse juhatuse ees.
  5. Toomkooli klassid komplekteeritakse kristlikku kasvatusorientatsiooni järgivate perede lastest ning eelistatult pakutakse võimalust õppida vanalinnas elavate kristlike perede lastele.
  6. Toomkooli klasside õpet korraldatakse samadel alustel kui VHK P ja T klasside õpet, diferentseerides seda vastavalt laste eeldustele ja perekonna soovile.
  7. Miikaeli Ühendus korraldab Toomkooli klassides inglise keele õppe „emakeele meetodil“ samadel alustel kui VHK õpilastele.
  8. VHK tervise- ja teabeteenistused korraldavad Toomkooli klasside õpilaste arengu jälgimise ning info õppeprogrammide suunamiseks.
  9. Toomkooli klasside õpilastele laieneb võimalus osa võtta VHK huvikoolide tegevusest, võttes arvesse Tallinna linna poolt seatud piiranguid huvitegevusele.
  10. Toomkooli klasside lõpetajatel on õigus kandideerida VHK gümnaasiumisse samadel alustel kui VHK põhikooli lõpetajatel.[3]

Lepingus võtsid osapooled ka kohustuse anda oma panus lepingu eesmärgi saavutamiseks. EELK ja Toomkogudus võtsid kohustuse tegutseda iseseisva Tallinna Toomkooli taasavamise nimel ning selle saavutamise järel sõlmida Püha Miikaeli Kooli Toomkooli klasside lapsevanematega kõik vajalikud lepingud õpilaste õppetöö jätkamise tagamiseks Toomkoolis. Lisaks lubasid EELK ja Toomkogudus tagada 2011. aastal alustavale Püha Miikaeli Kooli Toomkooli klassile õpperuumid ja -tingimused, sealhulgas vaimuliku teenimise (koolikaplani) ja luterliku usuõpetuse.[4]

VHK ja Miikaeli Ühendus kohustusid igakülgselt toetama Toomkooli rajamist, kasutades selleks VHK tegevuse käigus saadud uuringuandmeid ning pedagoogilisi ja juhtimisalaseid kogemusi. Nad pidid hiljem, iseseisva Toomkooli taasavamise järel lõpetama Püha Miikaeli Kooli Toomkooli klasside lapsevanematega kõik senised lepingud, tagades õpilaste õppetöö jätkamise Toomkoolis.[5]

Rukkimaarjapäeval, 15. augustil 2011. aastal allkirjastati Toomkirikus Toomkooli taasavamise leping. Lepingu allkirjastasid peapiiskop Põder (EELK), õpetaja U. Viilma (Toomkogudus), direktor Nigesen (VHK) ja juhataja Ingrid Meister (Miikaeli Ühendus). (Viilma 2017, 14.)

Toomkirikus toimunud rukkimaarjapäeva palvusel teenisid peapiiskop Põder ja õpetaja Viilma, orelil mängis Ene Salumäe ja laulis Birgitta-Simi Viilma. Peapiiskop soovis uuele koolile rohket Jumala õnnistust ja rõhutas, et eesti rahva kooli rajajaks on suures osas olnudki luterlik kirik. VHK direktriss ütles, et tahab omalt poolt kõigiti kaasa aidata uue kooli edukale algusele. Tallinna Haridusameti nimel sõna võtnud Meelis Kond rõõmustas Toomkooli taasavamise üle, nentides, et pole just tavaline, et ajal, kui koole suletakse, räägitakse uue kooli tekkimisest. Eestimaa Rüütelkonna nimel tervitas kohaletulnuid Henning von Wistinghausen (Pikkur 2011).

 

Toomkooli klassi õppetöö algus ning Asutava Kogu töö

Toomkooli esimene koolipäev 1. septembril 2011 algas õpilastele esimese koolikella helinaga, millele järgnes klassijuhataja tund. Esimese raamatuna kinkisid õpetajad kõigile lastele raamatu „Minu esimene Piibel“. Klassijuhataja tunni järel sätiti ennast esimesele ühisele klassipildile ning seejärel viisid VHK abituriendid Toomkooli klassi õpilased aktusele Katariina kirikusse. Aktusel kingiti igale õpilasele aabits („Toomkooli klassis…“ 2011).

Toomkooli 1. klass alustas õppetööd eraldi poiste klassiga, kus oli kümme poissi, ja tüdrukute klassiga, kuhu asus õppima 16 tüdrukut, kokku 26 õpilasega („Tallinnas taasavati…“ 2011). Poiste klassiõpetajaks sai Kaie Kadaksoo ja tüdrukute klassiõpetajaks E. Viilma. Õppetöö oli korraldatud Püha Miikaeli Kooli alluvuses ja tihedas koostöös VHK-ga. Kooliruumid asusid Raekoja platsi vahetus läheduses, Raeapteegi kõrvalmajas aadressil Apteegi tn 3. Hoone omanikuks oli Eesti Metodisti Kirik, millega oli sõlmitud pikaajaline üürileping hoone kasutamiseks koolina. 2011. aasta septembris tegutsesid mõlemad klassid hoone 1. korrusel, kuid oktoobrist said remonditööd valmis ka 2. korrusel ning poiste klass kolis sinna. Oktoobris valmisid ka garderoob, õpetajate tuba ning söögisaal („Toomkooli klassis…“ 2011). 14. oktoobril 2011 toimus toomkooli mõlema korruse ruumide õnnistamistalitus, mille viis läbi peapiiskop Põder.[6]

17. oktoobril 2011. aastal toimus kooliruumides lapsevanemate koosolek, kus esimese päevakorrapunktina arutati iseseisva kooli asutamiseks vajalikke tegevusi. Otsustati luua Toomkooli Asutav Kogu, kuhu valiti kolm esindajat poiste klassi vanemate seast ja kolm esindajat tüdrukute klassi vanemate seast: Alek Kozlov, Tõnu Kull, Mari Roost (tüdrukute vanemad) ja Peep Mühls, Erle Vaher, Anu Kaljurand (poiste vanemad). Otsustati, et Asutav Kogu asub välja töötama esmalt kooli põhikirja ja seejärel kooli pidaja ehk sihtasutuse põhikirja.[7] Juristina kaasati põhikirjade väljatöötamise juurde Erik Salumäe, kelle peale jäi lõpuks sihtasutuse põhikirja koostamine[8].

Asutava Kogu esimene koosolek toimus 16. novembril 2011 Apteegi tänava kooliruumides. Päevakorras oli Toomkooli põhikirja eelnõu arutelu ning edasise ajagraafiku kindlaksmääramine. Kutsutud ja kaasa töötasid ka Konsistooriumi poolt Toomkooli asutamise ettevalmistamiseks loodud komisjoni VHK-d, EELK-d ja Toomkogudust esindavad liikmed Nigesen, Üksküla, Sander, U. Viilma ja E. Viilma.[9]

 

Tallinna Toomkooli Sihtasutuse asutamine

EELK Konsistooriumi istungil 6. detsembril 2011. aastal otsustas kirikuvalitsus anda Toomkogudusele loa Sihtasutuse Tallinna Toomkool asutamiseks ning nimetada Konsistooriumi esindajateks sihtasutuse nõukogus peapiiskop Põderi ja assessor Sanderi.[10] Päev hiljem, 7. detsembril kogunenud Toomkoguduse juhatuse koosolekul andis õpetaja U. Viilma juhatuse liikmetele edasi sõnumi, et Konsistoorium on andnud kogudusele loa SA Tallinna Toomkool loomiseks. Samuti informeeris ta juhatust, et nii sihtasutuse kui kooli põhikirja koostamisega tegeleb jurist Salumäe. Õpetaja selgitas, et sihtasutuse asutajaks peab olema koguduse nõukogu, kes peab esitama ka sihtasutuse nõukogu liikmed. Juhatuse toetas sihtasutuse loomise algatust ning otsustas panna küsimuse 18. detsembril 2011. aastal toimuva Toomkoguduse nõukogu koosoleku päevakorda.[11]

Toomkoguduse nõukogu koosolekul 18. detsembril 2011. aastal oli esimese küsimusena päevakorras sihtasutuse asutamine. U. Viilma andis ülevaate Toomkooli senisest tegevusest ja õppetöö algusest. Ühtlasi selgitas ta, et õiguslikku järjepidevust XIII sajandil tegevust alustanud Toomkooliga uuel loodaval koolil ei ole, küll aga on uus kool siiski teatud mõttes ajaloolise kooli õigusjärglane, kuna kooli taasavajaks on samuti Toomkogudus.[12]

24. jaanuaril 2012. aastal väljastati Harju Maakohtu registriosakonnast teade, et Tallinna Toomkooli Sihtasutuse (registrikoodiga 90010671) kohta on tehtud kanne. Teatele oli lisatud Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükk seisuga 24.01.2012 kell 09.41.[13] Väljatrükist selgus, et sihtasutuse nime, asukoha, eesmärgi, juhatuse, sidevahendite ja nõukogu andmed olid vastavalt Toomkoguduse nõukogu esitatud taotlusele kantud registrikaardile. Sellega oli sihtasustus saanud juriidilise staatuse ja võis hakata erakooli pidajaks.

 

Tallinna Toomkoolile koolitusloa taotlemine

Sihtasutuse esmaseks ülesandeks sai vajalike ettevalmistuste tegemine Toomkooli iseseisva tegevusega alustamiseks. Et taotleda asutatavale koolile 1. septembriks 2012 koolitusluba, tuli töötada välja ja esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne õppeaasta algust ehk 1. aprilliks koolitusloa taotlus (Erakooliseadus). Kuna sihtasustus oli 2012. aasta alguses ametlikult registrisse kantud, võttis sihtasutus seniselt Asutavalt Kogult, mis oli ette valmistanud nii kooli põhikirja kui ka sihtasutuse põhikirja, üle vastutuse koolitusloa taotluse esitamise eest.[14]

Koolitusloa taotlemine enam kui esimesele astmele (1.–3. klass) oli 2012. aasta kevadel Tallinna Toomkooli jaoks ebareaalne. Koolil polnud veel piisavalt ruume, pedagooge ega ka kuni 6. või 9. klassini ulatuvaid ainekavasid. Nii otsustas sihtasutuse nõukogu oma esimesel koosolekul 29. märtsil 2012 taotleda haridus- ja teadusministeeriumilt koolitusluba ainult 1.–3. klassile. Samuti kinnitas sihtasutuse nõukogu samal koosolekul kooli põhikirja, arengukava ja õppekava.[15] Järgmisel päeval, 30. märtsil 2012, esitas sihtasutuse juhataja U. Viilma haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonnale taotluse koolitusloa väljastamiseks.[16]

2012. aasta jaanipäeva järgsel nädalal teatati ministeeriumist, et pärast sihtasutuse poolt esitatud taotlusdokumentide ja õppekava põhjalikku analüüsimist ja mitme paranduse sisseviimist otsustas vastav komisjon Tallinna Toomkoolile koolitusloa väljastada. Täita tulid veel päästeameti ettekirjutused („Ministeeriumis ootab…“ 2012).

Sama aasta 27. augustil kirjutas sihtasutuse juhataja nõukogu esimehe Andres Põderi volitusel nõukogu liikmetele, et panna kiireloomuliselt hääletusele mõned küsimused, mis kooliaasta alguseks pidid olema otsustatud. Juhataja sõnul oli tehtud kõik endast olenev ja esitatud ära kõik vajalikud dokumendid koolitusloa saamiseks. Viimased takistused olid seotud päästeameti nõuete täitmisega, kuid need said ületatud augusti keskpaigas.[17]

Sihtasutuse nõukogu e-hääletuse käigus langetati kolm ostust: kinnitati Toomkooli lapsevanemaga sõlmitava lepingu ja lepingu lisa vormid, kehtestati 2012./2013. õppeaastaks õppemaksud ja otsustati määrata ametisse direktor E. Viilma, keda usaldati aasta varem Toomkooli rajama ja õppetööd korraldama. Nõukogu hääletas 27. augustiks kõigi esitatud ettepanekute poolt.[18]

Augusti viimasel päeval andis haridus- ja teadusministeerium minister Jaak Aaviksoo allkirjastatud käskkirjaga nr 435 Tallinna Toomkooli Sihtasustuse erakoolile Tallinna Toomkool koolitusloa õppe korraldamiseks esimesel kooliastmel.[19]

Kaks aastat hiljem, 10. juulil 2014 väljastas haridus- ja teadusministeerium ministri käskkirjaga nr 285 Toomkoolile tegevusloa kehtivusega kuni 31. augustini 2017 õppe korraldamiseks põhikooli esimeses ja teises kooliastmes Tallinna linnas (Tallinna Toomkooli koduleht).

Veel hiljem, 31. mail 2017 väljastas haridus- ja teadusministeerium minister Mailis Repsi käskkirjaga nr 1.1-2/17/128 Tallinna Toomkoolile tähtajatu tegevusloa õppe korraldamiseks põhikooli esimeses ja teises kooliastmes Tallinna linnas ning tähtajalise tegevusloa kehtivusega kuni 31. august 2020 õppe korraldamiseks põhikooli kolmandas kooliastmes Tallinna linnas.[20]

Sellega oli 1939. aastal tegevuse lõpetanud Tallinna Toomkool taas avatud ja õppetöö toimub kolmel kooliastmel.

 

Tallinna Toomkooli pärand ja väärtused

Tallinna Toomkool on XIII sajandil asutatud ning XX sajandil keeruliste ajaloosündmuste mõjul tegevuse katkestanud Tallinna Toomkooli (Domschule zu Reval) kristliku kultuuripärandi edasikandja ja tegevuse jätkaja (Tallinna Toomkooli arengukava). Toomkooli õppe- ja kasvatustöö põhimõtteks on taotleda kodu, kooli ja kiriku tasakaalustatud koostööd nende ühises missioonis lapsele võimalikult soodsa arengukeskkonna loomisel. Toomkooli tegutsemise ning õppe- ja kasvatustöö̈ põhimõtted toetuvad kristliku maailmavaate ning väärtuste vundamendile. Toomkool saab oma võimaluste piires toetada ainult nende lapsevanemate püüdlusi laste kasvatamisel, kes teadvustavad ja arvestavad, kelle põhimõtted kattuvad või on sarnased ning kes nõustuvad Tallinna Toomkooli eesmärkide, missiooni, visiooni ja üldiste põhimõtetega (Tallinna Toomkooli… 2014, 7).

Toomkooli väärtustena loetletakse arengukavas tarkust, vaprust, õiglust, mõõdukust, usku, lootust, armastust, isamaalisust ja loovust (Tallinna Toomkooli arengukava). Konkreetsemalt kirjeldatakse nende väärtuste kohaselt koolikeskkonnas tegutsemist järgmiselt:

  • Õppe- ja kasvatustööd korraldatakse lähtuvat kristlikust maailmavaatest ja väärtustest, võttes arvesse, et igal õpilasel on õigus oma vanemate poolt valitud religioossele (sh konfessionaalsele) või mittereligioossele (sh üldhumanistlikule) maailmavaatele, mida kellelgi teisel pole õigust kahtluse alla seada ega naeruvääristada.
  • Käitumis- ja suhtlemisnormides lähtutakse üldistest inimväärikuse ja ligimesearmastuse põhimõtetest (hoolivus, ausus, teistega arvestamine, abivalmidus, tähelepanelikkus, andestamine), olles veendunud, et inimesed on loodud üheväärtuslikeks, sõltumata rahvusest, usutunnistusest, erivajadusest või tervislikust seisundist.
  • Õpikeskkonna loomisel ja arendamisel taotletakse laste vaimsete, moraalsete, intellektuaalsete, esteetiliste, sotsiaalsete ja füüsiliste võimete kestvat arengut läbi hea eeskuju, juhendamise, juhtimise ja distsipliini.
  • Arenguks ja õppetööks võrdsete tingimuste loomiseks ning poiste ja tüdrukute traditsiooniliste soorollide kujundamise toetamiseks korraldatakse poiste ja tüdrukute õpetamine kõigis kooliastmetes eraldi klassides.
  • Toetatakse traditsioonilist kristlikku käsitlust perekonnast, tunnustades vanemate põhiseaduslikku õigust olla oma laste esmased harijad pere ja abielu mõtestamisel.

 

Tallinna Toomkooli eesmärk

Toomkooli eesmärgiks on kooli arengukavas märgitud kristlikele väärtustele ja kultuurile toetuva kaasaegse heatasemelise üldhariduse sidumine kaunitel kunstidel põhineva huvitegevusega õpilasesõbralikus ja õpetajat väärtustavas keskkonnas, luues eeldused vaba tervikliku isiksuse kujunemisele. Eesmärgi saavutamisel toetatakse läbi õppe- ja kasvatusprotsessi iga õpilase arengut ühises koostöös kooli ja koduga. Õppe- ja kasvatustöös juhindutakse kristlikust maailmavaatest, mida esindab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (Tallinna Toomkooli… 2014, 6).

 

Tallinna Toomkooli visioon ja missioon   

Toomkooli visioonina on sõnastatud igatsus, et kooli lõpetaja on omandanud kaasaegsed teadmised, hindab üldinimlikke ja ajatuid väärtusi, orienteerub multireligioosses ja pluralistlikus maailmas ning tunneb end koduselt kristlikus kultuuriruumis (Tallinna Toomkooli… 2014, 6).

Toomkooli missioonina on arengukavas sõnastatud kuus tegutsemispõhimõtet (samas):

  • Toomkool tugineb üldhariduskoolina kristlikele tõekspidamistele, mis on aluseks isiksuse täisväärtuslikule elule ning teenivad üldist hüve ühiskonnas.
  • Toomkool toetub oma tegevuses kodu, kooli ja kiriku koostööle.
  • Toomkool rõhutab hariduse isiksuslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku toimet.
  • Toomkool loob eeldused muutuvas maailmas toimetuleva, hooliva ja väärika isiksuse arenguks.
  • Toomkool kujundab õpikeskkonna, kus lisaks headele teadmistele ja õpioskustele areneb lapse südametunnistust ja sotsiaalne võimekus.
  • Toomkool arendab keskkonna, kus on rohkem koolirõõmu ning vähem pingeid ja kooliväsimust, kus märgatakse avalduvaid andeid, toetatakse last raskustes ega jäeta kedagi kõrvale.

 

Tallinna Toomkooli sümboolika

Toomkooli vapi ja lipu sümboolika on loonud tuntud Eesti heraldik Priit Herodes (Viilma 2017, 13). Vapil on kujutatud punasel kilbil kuldset Pühakirja, mille kohal Neitsi Maarja valge liilia ning all valge luterroos punase südamikuga, mille keskel on valge rist. Sümbolite tähendus on:

  • Neitsi Maarja – aastast 1240 Tallinna toomkiriku nimepühak.
  • Pühakiri – kristlikud väärtused ja veendumused ning kasvatuspõhimõtted põhinevad Piiblil.
  • Luterroos – luterlike kirikute, sealhulgas EELK üks sümboleist (Tallinna Toomkooli… 2014, 7).

Kooli sümboliks olev vapp on kasutusel kõigile õpilastele kohustuslikul koolivormil – teklil, vestil, džempril, kardiganil ja polosärkidel (Tallinna Toomkooli koduleht). Toomkooli sümboolikaga lipu pühitses 1. septembril 2015. aastal Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimunud Toomkooli 2015./2016. õppeaasta avapalvusel peapiiskop Viilma (Viilma 2015).

 

Tallinna Toomkooli traditsioonid 

Oluline osa Toomkooli traditsioonide ja tavade kujundamisel on kristlikul elukorraldusel, samuti kiriku- ja rahvakalendri pühade ja tähtpäevade tähistamisel. Toomkoolis pööratakse olulist tähelepanu isamaalisele kasvatusele, tähistatakse riigipühi, rahvuslikke ning kultuuri- ja haridusloolisi tähtpäevi (Tallinna Toomkooli… 2014, 7). Et viidata ajaloolise Toomkooli ladinakeelsele õppetööle kooli ajaloo alguses ning keskaegse Toomkooli õppetöö toetumist antiikfilosoofide, Pühakirja ning kirikuisade õpetusele, on iga koolinädala juhtmõtteks valitud üks tuntud ladinakeelne mõttetera, mida õpilastele selgitatakse ja mille tähendust avatakse.

Et väärtustada Toomkooli 155 aasta pikkust ajalugu Eestimaa Rüütelkonna juhtimise all ning peamiselt saksakeelse koolina tegutsenud õppeasutusena, tutvustatakse õpilastele kooli ajaloo tuntumaid, peamiselt sellel perioodil elanud ning enamasti baltisaksa päritolu vilistlasi (Tallinna Toomkooli koduleht).

 

Tallinna Toomkool ja Tallinna Piiskoplik Toomkogudus

Toomkogudus on Tallinna Toomkooliga olnud seotud kooli taasasutamise alg- ja ettevalmistusfaasist alates. Toomkooli sihtasutuse põhikirjas on konkreetselt fikseeritud, et kooli asutajaks on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus.[21] Asutajal on sihtasustuse põhikirjast lähtuvalt õigus ja kohustus sihtasutuse seitsme- kuni üheksaliikmelisse nõukogusse nimetada viis kuni seitse liiget. Samuti on fikseeritud, et vähemalt kaks sihtasutuse nõukogu liiget peavad kuuluma Toomkoguduse juhtorganite liikmete hulka.[22] Toomkoguduse otsene seotus kooli juhtimisega väljendub ka põhikirja selles sättes, mille alusel määratakse ametisse või vabastatakse ametist Toomkooli direktor. See toimub Toomkoguduse õpetaja ettepanekul.[23] Toomkooli kodukirikuks on Tallinna Piiskoplik Toomkirik (Tallinna Toomkooli arengukava).

Toomkooli põhikirjas on öeldud, et vaimulikku teenimist korraldab Toomkogudus ning kooli kaplani määrab ametisse EELK Konsistoorium Toomkoguduse õpetaja ettepanekul (Tallinna Toomkooli põhikiri). Samuti on Toomkooli põhikirjas määratud kooli kolleegiumi esimeheks ametikoha järgi Toomkoguduse õpetaja. Tallinna Toomkooli kandideerinud ja tutvusuuringu läbinud lastest, kellele sobib Toomkooli õppekava, võetakse eelisjärjekorras vastu Toomkoguduse liimete lapsed (samas). Tallinna Toomkooli Sihtasutuse ja Toomkoguduse vahelisi suhteid reguleerib täpsemalt 15. detsembril 2015. aastal sõlmitud koostöömemorandum.

 

Kristlik kasvatus     

Toomkooli traditsioonide hulka kuuluvad kristlik kasvatus, samuti kristliku elukorraldusega seotult mitmesugused regulaarsed või erakorralised palvused ja jumalateenistused. Toomkooli kui luterliku erakooli (Tallinna Toomkooli koduleht):

  • iga õppeaasta algab ja lõpeb piduliku jumalateenistusega kirikus;
  • õppekavas on konfessionaalne usuõpetus, mis lähtub luterliku kiriku õpetusest;
  • igal õppenädalal on igas klassis hommikukogunemine, mille üheks osaks on palve;
  • ühised söömised algavad söögilaulu või -palvega;
  • suuremaid kirikupühi tähistatakse palvusega kirikus;
  • vaimulikku teenimist ja vajadusel õpilaste, lapsevanemate, õpetajate ja teiste koolitöötajate vaimulikku nõustamist korraldab kaplan;
  • õpilased osalevad koori tegevuses;
  • õpilased, õpetajad ja lapsevanemad kaasatakse Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse, Tallinna praostkonna ja EELK ühistegevusse ning vajadusel ja võimalusel Eesti Kirikute Nõukogu või selle liikmeskirikute oikumeenilisse tegevusse.

 

Luterlik usuõpetus õppekava osana

Tallinna Toomkooli õppekavas on konfessionaalne luterlik usuõpetus, mille õpetamiseks annab lapsevanem oma nõusoleku kooli pidajaga sõlmitavas lepingus. Usuõpetust õpetatakse igas klassis ühe kursuse ulatuses ehk 35 tundi õppeaastas. Ainet hinnatakse samadel alustel kui teisi õppeaineid ning usuõpetuse hinne kajastub õpinguraamatus ja lõputunnistusel. Usuõpetuse õpetamisel peab õpetaja tundi läbi viies arvestama iga õpilase õigusega oma vanemate poolt valitud religioossele (sh konfessionaalsele) või mittereligioossele (sh üldhumanistlikule) maailmavaatele ning tagab, et seda ei seata kahtluse alla ega naeruvääristata teiste õpilaste, õpetajate või koolitöötajate poolt. Erinevate kristlike konfessioonide ja religioonide sarnasusi tutvustades käsitleb õpetaja neid kui ühendavat ja oikumeenilist ühisosa ning erinevusi kui oikumeenilist rikkust (Tallinna Toomkooli koduleht).

Usuõpetuse ainekava ainekirjelduse kohaselt on usuõpetus aine, mis annab õpilasele ülevaate kristlikust usust, kirikust, kultuurist ja traditsioonidest. Samas ei ole see tund ainult teadmiste andmine, vaid ka oma panuse andmine õpilase maailmapildi, isiksuse ja moraali arenemisele. Olulisel kohal on väärtuskasvatuse aspekt, mis toimub muuhulgas õpilaste endi tõstatatud eetiliste küsimuste käsitlemise kaudu. Luterlikust traditsioonist lähtuvalt tutvutakse kirikuaasta pühade sisuga ja sellega, kuidas neid pühi on traditsiooniliselt Eestis tähistatud ja kuidas nad kajastuvad Eesti rahvakalendris (Usuõpetuse ainekava). Luterlikku pärandit ja eripära aitavad esile tuua ka Martin Lutherilt pärit mõtteterade kasutamine õppetöös, nii usuõpetuses kui saksa keeles.

 

Kokkuvõte

Tallinn Toomkooli üheks eesmärgiks on olnud kasvada 25 õpilasega Toomkooli klassist, millega 2011. aastal alustati, aasta-aastalt täismahuliseks üldhariduslikuks üheksaklassiliseks põhikooliks. Kooli ülesanne ja eesmärk on olnud luua ja tagada kõik kohustusliku põhihariduse omandamiseks vajalikud tingimused võimalikult paljudele õpilastele (u 250 õpilast) hiljemalt 2019./2020. õppeaastaks, mil Tallinna Toomkooli esmamainimisest möödub 700 aastat ja põhikooli peab lõpetama esimene lend õpilasi.

Oma õppe- ja kasvatuspõhimõtetelt ja -korralduselt on Toomkool tugevalt luterlik-konfessionaalne õppeasutus, kus usuõpetus on olnud korraldatud kolmes kooliastmes siiski piisavalt üldkristlikul alusel, mis loob head eeldused oikumeeniliseks koostööks erinevatest kristlikest kirikutest ja konfessioonidest pärit lapsevanematega.

 

[1] EELKKA „Konsistooriumi istungite protokollid 2011“ – Istungi protokoll nr 11 (05.07.2011).

[2] EELKKA „Konsistooriumi istungite protokollid 2011“ – Istungi protokoll nr 9 (07.06.2011), 4.

[3] EELKKA „Koostöölepingud“ – Leping Tallinna Toomkooli taasavamise ettevalmistamiseks, 15.08.2011.

[4] Samas.

[5] Samas.

[6] TPTKA EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse 2010. aasta sõnaline aruanne, 26.

[7] TTKA „Lastevanemate koosolekute protokollid“, nr 1 (17.10.2011).

[8] TPTKA „Juhtorganite protokollid“ – Juhatuse koosoleku protokoll, 07.12.2011 nr 11/32, 1.

[9] Urmas Viilma e-kiri asutava kogu ja toomkooli asutamise ettevalmistamiseks loodud komisjoni liikmetele, Toomkooli Asutav Kogu, 14.11.2011.

[10] EELKKA „Konsistooriumi istungite otsused 2011“ – Loa andmine Sihtasutuse Tallinna Toomkool asutamiseks, nr 140 (06.12.2011).

[11] TPTKA „Juhtorganite protokollid“ – EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse koosoleku protokoll, nr 11/32 (07.12.2011), 1.

[12] TPTKA “Juhtorganite protokollid“ – EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu koosoleku protokoll, nr 3/10 (18.12.2011).

[13] Harju Maakohtu registriosakonna e-kiri Tallinna Toomkoolile, Toomkogudusele ja Urmas Viilmale, 24.01.2012. a. kandest teatamine (registriasi S 10164807, Tallinna Toomkooli Sihtasutus, registrikood 90010671), 24.01.2012.

[14] TTKA „Nõukogu koosolekute protokollid“ – Tallinna Toomkooli Sihtasutuse nõukogu koosoleku protokoll, 1/2012 (29.03.2012), leheküljenumbreid ei ole märgitud.

[15] Samas.

[16] TTKA „Õppe- ja kasvatustöö kirjavahetus“ – Tallinna Toomkooli SA taotlus koolitusloa väljastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonnale, 30.03.2012.

[17] Urmas Viilma e-kiri Tallinna Toomkooli Sihtasutuse nõukogu liikmetele, „TÄHTIS! E-hääletus Tallinna Toomkoolis (Kõik hääletavad!)” 25.08.2012.

[18] Samas.

[19] Jaanika Vaarmetsa e-kiri Tallinna Toomkoolile, Tallinna Linnavalitsusele, „Haridus- ja teadusministri 31. augusti 2012. a käskkiri nr 435 „Koolitusloa andmine Tallinna Toomkoolile“, 07.09.2012.

[20] Karmen Moonti e-kiri Tallinna Toomkoolile, „Teile on saabunud dokument Haridus- ja Teadusministeeriumi dokumendihaldussüsteemist Pinal“ – Tegevusloa andmine Tallinna Toomkoolile. 31.05.2017.

[21] TPTKA “Juhtorganite protokollid“ – EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu koosoleku protokoll, nr 3/10 (18.12.2011), Lisa 1 Tallinna Toomkooli Sihtasutuse põhikiri, 1.

[22] Samas, 3.

[23] Samas, 5.

 

Kasutatud allikad

EELKKA = Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi arhiiv: Konsistooriumi istungite otsused 2011; Konsistooriumi istungite protokollid 2011; koostöölepingud.

ErakooliseadusRiigi Teataja I, 12.12.2011, 3, 12.04.3018.

„Ministeeriumis ootab väljastamist Tallinna Toomkooli koolitusluba“ (2012) – Katedraali Sõnumid 7/2012 – HEINAKUU (EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse e-kuukiri, 03.07.2012).

Pikkur, Tiiu (2011) „Väärika ajalooga toomkool alustab taas“Eesti Kirik, 33.

Tallinna Toomkooli arengukava, 12.04.2018.

Tallinna Toomkooli koduleht, 12.04.2018.

Tallinna Toomkooli põhikiri, 12.04.2018.

Tallinna Toomkooli väike tarkuseraamat (2014) Koost Heiki Haljasorg, toim Urmas Viilma. Tallinn: Tallinna Toomkool.

„Tallinnas taasavati Toomkool“ (2011) – ERR.ee uudised. Toimetaja Heikki Aasaru (01.09.2011), 12.04.2018.

„Toomkooli klassis asus 1. septembril õppima 26 last“ (2011) – Katedraali Sõnumid – MIHKLIKUU (EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse e-kuukiri, 03.09.2011).

TPTKA = Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse arhiiv: Juhtorganite protokollid; EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse 2010. aasta sõnaline aruanne.

TTKA = Tallinna Toomkooli arhiiv: lastevanemate koosolekute protokollid; nõukogu koosolekute protokollid; õppe- ja kasvatustöö kirjavahetus.

Usuõpetuse ainekava, 12.04.2018.

Viilma, Egle (2015) „Kas Tallinna Toomkooli pere on uue õppeaasta tulekuks valmis?“ Eesti Kirik, 34 (26.08.2015), 12.04.2018.

Viilma, Urmas (2017) „Lehekülgi Tallinna Toomkooli taasavatud päevaraamatust“ – Eesti Kirik, 49, 11–14.

 

Artikkel on koostatud EELK Usuteaduse Instituudis 2018. aasta kevadel kaitstud magistritöö „Iseseisvuse taastanud Eestis luterliku üldhariduskooli loomine Tallinna Toomkooli näitel“ põhjal ning on pühendatud Tallinna Toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale.

Tallinna Toomkooli taasasutamine XXI sajandil, 1. osa, avaldatud ajakirjas Kirik ja Teoloogia 25. jaanuaril 2019.

 

Urmas Viilma (1973) on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English